[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

luukere nimisõna 〈l`uu+kere , l`uu+kere , l`uu+keret ; mitmus l`uu+kered, l`uu+kerede, l`uu+keresid 〉

kõik luud inimese või looma kehas
Leidsime metsast mingi väikse looma luukere.

löök nimisõna 〈l`öök , löögi , l`ööki ; mitmus löögid, l`öökide, l`ööke 〉

1. see, kui keegi kasutab oma kätt, jalga või mingit eset, et teist inimest või asja jõuga tabada
Osava löögiga lõi ta röövli pikali.
Mees sai löögi näkku.
Pall lendas tugevast löögist üle värava.
2. õnnetus, kaotus
Lapse surm on vanematele valus löök.
3. liigutus, mida süda teeb, et panna kehas veri liikuma
Ehmatasin nii kõvasti, et süda jättis löögi vahele.

neer nimisõna 〈n`eer , neeru , n`eeru ; mitmus neerud, n`eerude, n`eere 〉

üks kahest elundist kehas, mis puhastab verd ja toodab uriini
Tal on neerud haiged.

süda nimisõna 〈süda , südame , südant ; mitmus südamed, südamete, südameid 〉

1. elund, mis paneb kehas vere ringi käima
Tal on süda haige.
Süda jäi seisma.
2. väljendites inimese iseloomu, enesetunde või emotsionaalse seisundi kohta:
Sul on hea süda.
Mul süda valutab tema pärast (= olen tema pärast mures).
● süda läheb pahaks, süda on paha (= tunne, et võid hakata oksendama) Bussis läheb tal alati süda pahaks.

vähk nimisõna 〈v`ähk , vähi , v`ähki , v`ähki ; mitmus vähid, v`ähkide, v`ähke 〉

1. vees elav loom, kellel on kõva kiht ümber ja keda süüakse
Käisime vähke püüdmas.
2. (ainsuses) raske haigus, mille korral kehas hakkavad mingid rakud valesti kasvama ja normaalseid rakke tapma
Ta suri vähki.