[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

keel nimisõna 〈k`eel , keele , k`eelt , k`eelde; mitmus keeled, keelte, k`eeli 〉

1. pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd
Põletasin keele kuuma kohviga ära.
2. sõnad, millega inimesed (mingis riigis) räägivad ja kirjutavad
● mingit keelt õppima Ma õpin koolis inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt.
● mingit keelt oskama, mingit keelt valdama Kas sa oskad eesti keelt?
saab moodustada: emakeel, võõrkeel; keeleoskus
3. traat teatud pillide küljes
Kitarril on kuus keelt.

võõrkeel nimisõna 〈v`õõr+k`eel , v`õõr+keele , v`õõr+k`eelt , v`õõr+k`eelde; mitmus v`õõr+keeled, v`õõr+keelte, v`õõr+k`eeli 〉

keel, mis ei ole emakeel
Ta oskab lugeda mitmes võõrkeeles.