[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kiire omadussõna, nimisõna 〈k`iire , k`iire , k`iiret ; mitmus k`iired, k`iirete, k`iireid; omadussõna võrdlus: k`iirem, kõige k`iirem = k`iireim 〉

1. selline, mis toimub või kulgeb lühikest aega, ruttu vastand aeglane
Lapse areng on väga kiire.
Ravimil on kiire mõju.
● kiire tempo Tüdruk jookseb kiires tempos (= kiiresti).
2. selline, et teeb midagi väga ruttu vastand aeglane
Marge on kiire õmbleja.
Ostsin endale kiirema auto.
3. (ainsuses) olukord, kus on vaja midagi kiiresti teha
Mul on praegu kiire, räägime hiljem.
Ah, sellega ei ole üldse kiiret (= sellega võib tegeleda ka hiljem).

---

vaata ka kiiresti, kiirelt