[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

istuma tegusõna 〈`istuma , `istuda , istub 〉

kui sa istud, siis su keha alumine pool toetub mingile pinnale, näiteks toolile
■ kus Istusime diivanil.
■ kuhu Istu minu kõrvale.
võrdle seisma, lamama

---

ühendid: ümber istuma

kihluma tegusõna 〈k`ihluma , k`ihluda , k`ihlub 〉

kui mees ja naine kihluvad, siis nad lubavad teineteisega abielluda
Anna ja Martin kihlusid kevadel.
■ kellega Ta kihlus ühe näitlejaga.

kinkima tegusõna 〈k`inkima , k`inkida , kingib , kingitud 〉

kingituseks andma
Anna nõu, mis lilli kinkida.
■ kellele Sõber kinkis mulle käevõru. Vanemad kinkisid lapsele jõuludeks suusad.

kippuma tegusõna 〈k`ippuma , k`ippuda , kipub 〉

1. kui keegi kipub midagi tegema, siis ta teeb seda sageli
■ mida tegema Vanad inimesed kipuvad asju unustama. Ta kipub viimasel ajal hilinema.
2. tahtma midagi teha või kuhugi minna
Noored kipuvad maalt linna.

kukkuma tegusõna 〈k`ukkuma , k`ukkuda , kukub 〉

1. kiiresti läbi õhu maa poole liikuma
Vaas kukkus maha ja läks katki.
■ kuhu Kivi kukkus vette.
■ kust Raamat kukkus laualt põrandale.
2. (vastu maad) pikali langema, näiteks tasakaalu kaotades
Naine kukkus ja murdis käeluu.

---

ühendid: läbi kukkuma

kustuma tegusõna 〈k`ustuma, k`ustuda, kustub 〉

või 〈k`ustuma, k`ustuda, k`ustub 〉
kui miski kustub, siis see enam ei põle
Tuli kustus ootamatult.

käskima tegusõna 〈k`äs'kima, k`äs'kida, käsib , k`ästud 〉

kellelegi ütlema, et ta peab midagi tegema
■ keda Ma ei tahtnud seda teha, kuid mind kästi.
■ kellel + mida teha Ema käskis lastel vaiksemalt rääkida.

laskuma tegusõna 〈l`askuma , l`askuda , l`askub 〉

allapoole liikuma vastand tõusma
Lennuk hakkab laskuma.

liikuma tegusõna 〈l`iikuma , l`iikuda , liigub 〉

1. ühest kohast teise minema; käima
Rong hakkas liikuma.
Hilja õhtul liikus tänaval veel inimesi.
■ kuhu Liikusime Tallinna poole.
2. (korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema
Uks liigub raskelt.
Tuult ei ole, ükski leht ei liigu.
võrdle liigutama

rikkuma tegusõna 〈r`ikkuma , r`ikkuda , rikub , rikutud 〉

1. millegi seisundit või kvaliteeti halvemaks muutma, kahjustama; midagi hävitama
Tulekahju rikkus mitu korterit.
Liiga palju suhkrut rikub hambaid.
Vaidlus rikkus mu tuju ära.
2. mitte täitma näiteks eeskirja või seadust
■ mida Mängus rikuti reegleid.
● seadust rikkuma Ta rikkus seadust ja sai trahvi.

uskuma tegusõna 〈`uskuma , `uskuda , usub 〉

1. tundma kindlalt, et miski on tõsi
■ keda-mida Ma ei usu su juttu.
■ et Usun, et ta ei valeta.
2. tundma kindlalt, et keegi või miski on olemas
■ kellesse-millesse / keda-mida Kas sa usud jumalasse/jumalat?

viskama tegusõna 〈v`iskama , visata , v`iskab , visatud 〉

oma käega midagi läbi õhu lendama panema
Ta viskas akna kiviga puruks.
■ kuhu Viska tühi pakk prügikasti. Sportlane viskas palli korvi.

---

ühendid: välja viskama