[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kord1 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda , k`orda 〉

1. normid, mis on kehtestatud seaduste või eeskirjadega; olukord, mis vastab nendele normidele
Milline on toetuste maksmise kord?
Noored rikkusid avalikku korda.
● kindel kord, range kord, karm kord Tunnis valitseb range kord.
2. normaalseks eluks ja tööks vajalik olukord
Ära muretse, kõik saab korda.
Kas kõik on korras?
● korda tegema, korda seadma; korras hoidma Tee oma tuba korda!
3. ühiskondliku või riikliku korralduse süsteem
Rahvas avaldas protesti kehtiva korra vastu.
● ühiskondlik kord, riiklik kord, demokraatlik kord

---

ühendid: korda minema

kord2 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda ; mitmus korrad, k`ordade, k`ordi 〉

1. märgib mingi üksiku (korduva) sündmuse või tegevuse toimumise aega
Ma pole sel aastal kordagi haige olnud.
Tule meile külla, kui järgmine kord Pärnusse tuled.
Sel korral tuli ta üksi.
● kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord aastas Ma käin trennis kolm korda nädalas.
● esimest korda, teist korda, kolmandat korda Lähen esimest korda elus üksinda reisile.
2. see, kui mingi järjekord kellenigi jõuab
Kelle kord on nõusid pesta?
Triinu kord on vastata.
3. sõna korda koos arvsõnadega näitab, kui palju on miski suurem või väiksem
Ta on minust kaks korda vanem.

kord3 määrsõna 〈k`ord 〉

1. millalgi minevikus, kunagi sama mis ükskord
Elas kord üks prints.
Ka vanaema oli kord noor.
2. millalgi tulevikus sama mis ükskord
Kord tuleb meil kõigil surra.
3. näitab, et olukorrad vahetuvad
Ilm oli muutlik, kord sadas vihma, kord paistis päike.