[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

arve nimisõna 〈arve , `arve , arvet ; mitmus `arved, arvete, `arveid 〉

1. dokument, kus on kirjas, kui palju millegi eest maksta tuleb
● arvet esitama Firma esitas kliendile arve.
● arvet maksma, arvet tasuma Maksime arve ja lahkusime kohvikust.
2. konto pangas sama mis pangaarve
Kui palju sul arvel raha on?
● arvet avama, arvet sulgema Avasin pangas uue arve.

---

ühendid: arvesse võtma

arvsõna nimisõna 〈`arv+sõna , `arv+sõna , `arv+sõna ; mitmus `arv+sõnad, `arv+sõnade, `arv+sõnu 〉

sõna, mis väljendab asjade hulka või järjekorda ja vastab küsimusele mitu?, kui palju? või mitmes?. Arvsõnad on näiteks kolm, kakskümmend, sada ja esimene

eelarve nimisõna 〈`eel+arve , `eel+`arve , `eel+arvet ; mitmus `eel+`arved, `eel+arvete, `eel+`arveid 〉

1. ametlik kulude ja tulude arvestus
Linn eraldas aasta eelarvest 12% lasteaedadele.
Valitsus kinnitas järgmise aasta eelarve.
2. arvestus selle kohta, kui palju miski maksma läheb
Reisi eelarve on 700 eurot.

hulk nimisõna 〈h`ulk , hulga , h`ulka ; mitmus hulgad, h`ulkade, h`ulki 〉

1. see, kui palju kedagi või midagi on; kogus, arv, määr
Toit peab sisaldama piisaval hulgal vitamiine.
Interneti kasutajate hulk suureneb iga aastaga.
● töötute hulk, turistide hulk; autode hulk
2. (ainsuses) suur kogus või arv
Koduni on veel hulk maad.
Kolleegidel oli esinejale hulk küsimusi.
● hulk aega, hulk aastaid Ma pole juba hulk aega kinos käinud.

hõivama tegusõna 〈h`õivama , hõivata , h`õivab , hõivatud 〉

1. kui näiteks mingi koht on hõivatud, siis keegi juba istub seal
Kohvikus olid kõik lauad hõivatud.
2. kui inimene on hõivatud, siis tal on palju tegemist
Head näitlejad on väga hõivatud.
■ millega Ta on kogu aeg hõivatud treeningute ja võistlustega.

koormus nimisõna 〈k`oormus, k`oormuse, k`oormust 〉

see, kui palju tööd tehakse
Kas ta töötab täie või osalise koormusega?
● suur koormus, väike koormus

kord2 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda ; mitmus korrad, k`ordade, k`ordi 〉

1. märgib mingi üksiku (korduva) sündmuse või tegevuse toimumise aega
Ma pole sel aastal kordagi haige olnud.
Tule meile külla, kui järgmine kord Pärnusse tuled.
Sel korral tuli ta üksi.
● kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord aastas Ma käin trennis kolm korda nädalas.
● esimest korda, teist korda, kolmandat korda Lähen esimest korda elus üksinda reisile.
2. see, kui mingi järjekord kellenigi jõuab
Kelle kord on nõusid pesta?
Triinu kord on vastata.
3. sõna korda koos arvsõnadega näitab, kui palju on miski suurem või väiksem
Ta on minust kaks korda vanem.

kuivõrd määrsõna 〈k`ui+v`õrd 〉

mil määral, kui palju
Kuivõrd tõenäoline see on, et ta ülikooli sisse saab?
Imestan, kuivõrd sarnased on Jüri ja Mari.

küllalt määrsõna 〈küllalt 〉

1. nii palju kui vaja sama mis piisavalt
Kaks päeva on küllalt, et töö lõpetada.
Siim on küllalt rikas, et endale uus auto osta.
2. üsna
Väljas on juba küllalt jahe.
Raamat on küllalt kallis.

liigne omadussõna 〈l`iigne , l`iigse , l`iigset ; mitmus l`iigsed, l`iigsete, l`iigseid 〉

selline, mida on liiga palju, rohkem kui vaja
Liigne sool pole tervisele kasulik.
Tema liigne enesekindlus jättis halva mulje.

maht nimisõna 〈m`aht , mahu , m`ahtu ; mitmus mahud, m`ahtude, m`ahte 〉

1. see, kui palju ainet mingisse anumasse või ruumi mahub
Ämbri maht on tavaliselt 10 liitrit.
2. millegi (sisu) suurus või hulk
Ajakirja maht on 100 lehekülge.
Sõnaraamat on mahult eelmisest suurem.

mäss nimisõna 〈m`äss , mässu , m`ässu ; mitmus mässud, m`ässude, m`ässe 〉

1. rahva üritus oma valitsust või juhti jõudu kasutades kukutada
● mässu maha suruma
2. see, kui palju inimesi vaidleb millelegi vastu, ei ole millegagi nõus
● mässu tõstma Töötajad tõstsid mässu ja nõudsid uue direktori valimist.

näit nimisõna 〈n`äit , näidu , n`äitu ; mitmus näidud, n`äitude, n`äite 〉

aparaadil olevad numbrid, mis näitavad, kui palju midagi (näiteks vett või elektrit) on kulunud

piisavalt määrsõna 〈p`iisavalt 〉

nii palju kui vaja sama mis küllalt
Mul oli piisavalt aega, et töö valmis saada.

pilves omadussõna 〈p`ilves (ei käändu) 〉

kui ilm on pilves, siis on taevas palju pilvi sama mis pilvine vastand pilvitu
Hommik oli pilves ja vihmane.

pilvine omadussõna 〈pilvine , pilvise , pilvist ; mitmus pilvised, pilviste, pilviseid; võrdlus: pilvisem, kõige pilvisem 〉

kui ilm on pilvine, siis on taevas palju pilvi sama mis pilves vastand pilvitu
Päev oli pilvine ja vihmane.
● pilvine taevas

stress nimisõna 〈str`es's , stressi , str`essi , str`essi 〉

seisund, mis tekib, kui sa millegi pärast muretsed või oled liiga palju töötanud
Halvad hinded tekitavad õpilastes stressi.
Ta on stressis.

veemõõtja nimisõna 〈v`ee+m`õõtja , v`ee+m`õõtja , v`ee+m`õõtjat ; mitmus v`ee+m`õõtjad, v`ee+m`õõtjate, v`ee+m`õõtjaid 〉

seade, mis mõõdab, kui palju vett on tarbitud

väärt määrsõna, omadussõna 〈v`äärt (ei käändu) 〉

1. näitab, kui palju mingi asi võiks maksta
Maja on väärt kaks miljonit.
2. hea; tähtis, vajalik
Soovita mulle mõni väärt raamat.
Tervis on palju väärt.

väärtus nimisõna 〈v`äärtus , v`äärtuse , v`äärtust ; mitmus v`äärtused, v`äärtuste, v`äärtusi = v`äärtuseid 〉

1. see, kui palju mingi kaup, ettevõte või teenus rahas väärt on
Aktsiate väärtus langeb.
Poest varastati 10 000 euro väärtuses kaupa.
2. see, kui oluline või tähtis miski on
Majal on suur ajalooline väärtus.
See info tundus mulle kahtlase väärtusega (= seda infot ei saa vist usaldada).
3. (tavaliselt mitmuses) väärtuslik, tähtis omadus või asi
● vaimsed väärtused Ta hindab eelkõige vaimseid väärtusi.

üle kaassõna, määrsõna 〈üle 〉

1. ühelt poolt teisele poole (kas millegi pinda mööda või sellest kõrgemalt)
Pall lendas väravast kõrgelt üle.
■ üle mille Laps jooksis üle tee. Auto sõitis üle silla. Poisid ronisid üle aia. Pikk lend üle ookeani on väsitav.
2. rohkem kui
■ üle mille Remont läks perele maksma üle 10 000 euro. Õues on üle 30 kraadi sooja.
3. osutab ajavahemikule, mille järel midagi kordub
■ üle mille Loengud toimuvad üle nädala.
4. osutab sellele, kellest või millest räägitakse või mõeldakse
■ kelle-mille üle Ära naera minu üle! Olen rõõmus kingituse üle.
5. (kontrollides) uuesti
Küsi üle, mis ta tahtis.
6. liiga palju, rohkem kui vajalik või kasulik
Sportlane treenis üle.
Oled üle töötanud, pead puhkust võtma.
Ära pinguta üle!

---

ühendid: üle andma, üle elama, üle hindama, üle jääma, üle kandma, üle kuulama, üle minema, üle saama, üle vaatama, üle viima, üle võtma