[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kalender nimisõna 〈kal`ender , kal`endri , kal`endrit ; mitmus kal`endrid, kal`endrite, kal`endreid 〉

tabel või raamat, mis sisaldab ühe aasta päevade, nädalate ja kuude loetelu
Vaata kalendrist, mitmes kuupäev täna on.
Märkisin koosoleku kalendrisse.

meeldiv omadussõna 〈m`eeldiv , m`eeldiva , m`eeldivat ; mitmus m`eeldivad, m`eeldivate, m`eeldivaid; võrdlus: m`eeldivam, kõige m`eeldivam 〉

selline, mis meeldib, tekitab hea tunde vastand ebameeldiv
Ta on väga meeldiv inimene.
Linn jättis meeldiva mulje.
● meeldiv lõhn, meeldiv tunne, meeldiv maitse; meeldiv üllatus, meeldiv mälestus, meeldiv uudis

tulema1 tegusõna 〈tulema , t`ulla , tuleb , t`uldud; tuli, tulnud, tullakse 〉

1. kõneleja suhtes lähemale või lähemal asuva koha poole liikuma
Tule kiiremini, me jääme hiljaks.
■ kuhu Kas sa tuled meile külla?
■ kust Ta tuli töölt.
■ millega Kas sa tuled rongi või bussiga?
■ mida tegema Lapsed tulid sööma.
● jala tulema, jalgsi tulema Tulin täna hommikul jala/jalgsi kooli.
võrdle minema1
2. saabuma, kätte jõudma
Sulle tuli kiri.
Kevad tuli sel aastal vara.
3. mõtte või tunde kohta: tekkima
■ kellel Mul tuli hea mõte. Tal tuli hirm peale.
4. pärit olema, pärinema
Kust see raha tuli?
Ettepanek tuli valitsuselt.
5. esile ilmuma, nähtavaks saama
Kraanist ei tule vett.
Haavast tuli palju verd.

---

ühendid: kokku tulema, meelde tulema, peale tulema, toime tulema, vastu tulema, välja tulema, ära tulema, tere tulemast

väga määrsõna 〈väga 〉

sõna, mis rõhutab mingi omaduse või tunde tugevust: suurel määral
Õues on väga külm.
Ma armastan sind väga!
See on väga hea mõte.