[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

jutt nimisõna 〈j`utt , jutu , j`uttu ; mitmus jutud, j`uttude, j`utte 〉

1. see, kui inimesed omavahel räägivad; vestlus
Laps kuulas vanemate juttu pealt.
Koosolekul tuleb juttu palgast.
Meil pole sellest juttu olnud.
● juttu ajama (= rääkima) Tüdrukud ajasid kohvikus juttu.
2. see, mida keegi räägib või ütleb
Poiss ei kuulanud õpetaja juttu.
Mul on sulle üks tähtis jutt.
3. kirjutis või jutustatud lugu, mille sisu on tavaliselt välja mõeldud
Isa loeb lastele õhtuti huvitavaid jutte.
saab moodustada: muinasjutt

kett nimisõna 〈k`et't , keti , k`etti ; mitmus ketid, k`ettide, k`et'te 〉

1. rida üksteisega järjest kokku liidetud metallist rõngaid
Mehel oli kaelas kullast kett.
Naaber hoiab oma koera keti otsas.
2. teatud firma ühte liiki asutuste (näiteks hotellide, kaupluste) võrk

kott nimisõna 〈k`ot't , koti , k`otti , k`otti ; mitmus kotid, k`ottide, k`ot'te 〉

riidest, paberist, kilest või muust materjalist ese millegi hoidmiseks ja transpordiks; see ese koos sisuga
Ta tuli poest suurte kottidega.
Ostsin koti kartuleid.
● raske kott, kerge kott; täis kott, tühi kott
● midagi kotti panema, midagi kotist välja võtma
saab moodustada: kilekott, käekott, rahakott, seljakott

kurt omadussõna, nimisõna 〈k`urt , kurdi , k`urti ; mitmus kurdid, k`urtide, k`urte 〉

1. selline, kes ei kuule
Ta on ühest kõrvast kurt.
● kurdiks jääma
2. inimene, kes ei kuule
● kurtide kool

kust määrsõna 〈k`ust 〉

mis kohast
Kust sa pärit oled?
Ma ei tea, kust ta selle raamatu ostis.
võrdle kuhu, kus

nutt nimisõna 〈n`utt , nutu , n`uttu 〉

see, kui sul voolavad silmadest pisarad, sest oled väga kurb või sul on valus vastand naer
Silmad on nutust punased.