[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

arvsõna nimisõna 〈`arv+sõna , `arv+sõna , `arv+sõna ; mitmus `arv+sõnad, `arv+sõnade, `arv+sõnu 〉

sõna, mis väljendab asjade hulka või järjekorda ja vastab küsimusele mitu?, kui palju? või mitmes?. Arvsõnad on näiteks kolm, kakskümmend, sada ja esimene

asesõna nimisõna 〈ase+sõna , ase+sõna , ase+sõna ; mitmus ase+sõnad, ase+sõnade, ase+sõnu 〉

sõna, mis asendab lauses nimisõna, omadussõna või arvsõna. Asesõnad on näiteks mina, see, niisugune ja mitu

kaassõna nimisõna 〈k`aas+sõna , k`aas+sõna , k`aas+sõna ; mitmus k`aas+sõnad, k`aas+sõnade, k`aas+sõnu 〉

sõna, mis esineb tavaliselt koos nimisõnaga ja väljendab kohta, aega, põhjust, viisi, vahendit, suhtumist, hulka või määra. Kaassõnad on näiteks alla, ette, keskel, enne, pärast, tänu, tõttu, abil ja suhtes

laenama tegusõna 〈l`aenama , laenata , l`aenab , laenatud 〉

1. ajutiseks kasutuseks võtma või saama (kohustusega pärast tagasi anda)
■ kellelt Laenasin Juhanilt sada eurot.
■ milleks Plaanime külmkapi ostmiseks raha laenata.
2. ajutiseks kasutuseks andma (et pärast tagasi saada)
■ kellele Laenasin sõbrale sada eurot.
■ milleks Kas sa saaksid mulle matkaks oma jalgratast laenata?
võrdle laenutama

liitsõna nimisõna 〈l`iit+sõna , l`iit+sõna , l`iit+sõna ; mitmus l`iit+sõnad, l`iit+sõnade, l`iit+sõnu 〉

sõna, mis on moodustatud kahest või enamast sõnast. Näiteks liitsõna elektripliit on moodustatud sõnadest elekter ja pliit