[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. alus nimisõna 〈alus 1. (tavaliselt ainsuses) see, millel miski põhineb  Mis on edu alus?Filmi aluseks on ajalooline romaan.○ mille alusel (= millegi põhjal, järgi) Tasu makstakse lepingu alusel.2. ese või eseme osa, mille peal miski on Tort toodi lauale klaasist aluse peal.aus omadussõna 〈`aus 1. kui inimene on aus, siis ta räägib tõtt ja ei peta Ta on väga aus inimene.Kui aus olla, siis mulle see kleit ei meeldi.2. õiglane See pole aus!● aus mäng, aus konkurents ausalt \⇐ aus\ määrsõna <`ausalt> auto nimisõna 〈auto   Istusime autosse.● autot juhtima Kes juhtis õnnetuse hetkel autot?● autoga sõitma Ta sõidab iga päev autoga tööle.saab moodustada: sõiduauto, veoauto; autojuht, autoteenindus buss nimisõna 〈b`us's  Mis kell järgmine buss väljub?Me jäime bussist maha (= ei jõudnud bussi peale).● bussiga sõitma Sõitsin Tartusse bussiga.saab moodustada: bussijaam, bussijuht, bussipeatus, bussipilet elus omadussõna 〈elus elu tunnustega vastand surnud Ma olin viimane, kes teda elusana nägi.● elus loodus ilus omadussõna 〈ilus 1. väga kena sama mis kaunis vastand inetu Ta on kõige ilusam naine, keda ma näinud olen.Aknast avanes ilus vaade.Täna on ilus ilm (= päikeseline ilm).2. hea, viisakas vastand inetu Valetada pole ilus.jutt nimisõna 〈j`utt 1. see, kui inimesed omavahel räägivad; vestlus Laps kuulas vanemate juttu pealt.Koosolekul tuleb juttu palgast.Meil pole sellest juttu olnud.● juttu ajama (= rääkima) Tüdrukud ajasid kohvikus juttu.2. see, mida keegi räägib või ütleb Poiss ei kuulanud õpetaja juttu.Mul on sulle üks tähtis jutt.3. kirjutis või jutustatud lugu, mille sisu on tavaliselt välja mõeldud Isa loeb lastele õhtuti huvitavaid jutte.saab moodustada: muinasjutt kits nimisõna 〈k`its  Nad peavad kitsi ja lambaid.2. metskits Jahimees laskis kitse maha.kus määrsõna 〈kus 1. mis kohas Kus sa elad?Ma ei tea, kus ta on.võrdle kuhu, kust 2. millal, kui Tuleb aeg, kus sa oma otsust kahetsed.kutse nimisõna 〈kutse 1. see, kui keegi sind kusagile kutsub, näiteks peole või külla Võtsin sõbra kutse vastu.Sain kutse Anu ja Allani pulma.2. amet, milles töötamiseks on omandatud vajalikud teadmised ja oskused, näiteks arst või õpetaja saab moodustada: elukutse kuus arvsõna 〈k`uus 6 Kursus kestab kuus kuud.Kell on kuus.laps nimisõna 〈l`aps 1. noor poiss või tüdruk Klassis on 25 last.Väiksemad lapsed käivad lasteaias ja suuremad lapsed koolis.saab moodustada: koolilaps; lasteaed, lastekodu 2. poeg või tütar Neil on kaks last.Ta kasvatab üksi kolme last.● last ootama (= rase olema) Naine ootab last.saab moodustada: lapselaps; lapsehoidja, lapsevanem las tegusõna 〈las (lühike vorm tegusõna laskma vormidest lase või laske) 〉 1. sõna, mida sa kasutad palve, soovi või sõbraliku käsu esitamisel Las ma puhkan natuke.Las mina maksan.Las see jutt jääb meie vahele.2. sõna, mis näitab, et sa võimaldad midagi, oled millegagi nõus Las laps mängib.Hea küll, las ta teeb nii, nagu tahab.laut nimisõna 〈l`aut hoone või ruum koduloomade jaoks Lehmad aeti lauta.lett nimisõna 〈l`et't pikk kõrge laud kaupluses, baaris või mujal, mis eraldab töötajaid ja kliente Raamatupoe leti taga ei olnud müüjat.lips nimisõna 〈l`ips   Noormees läks teatrisse ülikonna ja lipsuga.● lipsu ette panema, lips on ees, lipsu eest (ära) võtma Ta pani lipsu ette.loss nimisõna 〈l`os's suur uhke hoone, näiteks kuninga või kuninganna jaoks Mäe tipus asub kaunis loss.● vana loss, keskaegne loss luba nimisõna 〈luba 1. kelleltki saadud suuline või kirjalik nõusolek millegi tegemiseks vastand keeld Lapsed ei tohi ema loata tänavale minna.● ametlik luba, kirjalik luba ● luba küsima, luba paluma; luba andma, luba saama saab moodustada: elamisluba, tööluba 2. (mitmuses) juhiluba Talt võeti load aastaks ära.lugu nimisõna 〈lugu 1. jutt millegi kohta, mis on päriselt toimunud või välja mõeldud Kirjutasin oma reisist ajalehele loo.Vanaisa rääkis alati lugusid nõidadest.● kurb lugu, naljakas lugu, huvitav lugu, lõbus lugu saab moodustada: elulugu 2. laul või muu muusikaline pala Ansamblil on palju uusi lugusid.Mängisin klaveril ühe loo.3. olukord, asjaolud, asjade seis Kuidas vanaemaga lood on?Piinlik lugu, aga ma kukkusin eksamil läbi.ühendid: lugu pidama luik nimisõna 〈l`uik  Järve peal ujuvad valged luiged.lukk nimisõna 〈l`ukk 1. metallist vahend, mis sulgeb ukse või värava nii, et selle avamiseks on võtit vaja Mul on vaja uksele uus lukk panna.● lukku panema, lukku keerama (= luku abil sulgema) Kas sa panid ukse lukku?● lukus olema (= luku abil suletud olema) Värav on lukus.2. piklik vahend, mille küljes olevat väikest osa tõmmates saab avada ja sulgeda näiteks kotte, riideid või taskuid Saapa lukk läks katki.Tõmbasin luku kinni/lahti.lumi nimisõna 〈lumi külmunud vee pehmed valged tükid, mis langevad taevast külma ilmaga; nendest tekkinud kate maapinnal Öösel sadas lund.Hommikuks oli paks lumi maas.Kevad on käes, aga lumi pole veel ära sulanud.Ilmateade ennustab lörtsi ja lund.luu nimisõna 〈l`uu üks valgetest kõvadest osadest inimese või looma keha sees Poiss murdis kukkudes luu.Selle kala sees on palju väikseid luid.saab moodustada: jalaluu, käeluu, pealuu; luukere läti omadussõna 〈läti lätlastega seotud ● läti keel, läti kultuur lörts nimisõna 〈l`örts märg lumi Eile sadas lörtsi ja lund.mets nimisõna 〈m`ets suur maa-ala, kus kasvab palju puid Käisime metsas seeni ja marju korjamas.müts nimisõna 〈m`üt's  ● mütsi pähe panema, müts on peas, mütsi peast (ära) võtma Poisil oli soe müts peas.nutt nimisõna 〈n`utt see, kui sul voolavad silmadest pisarad, sest oled väga kurb või sul on valus vastand naer Silmad on nutust punased.näts nimisõna 〈n`äts magus toode, mida sa saad pikka aega närida Ostsin paki nätsu.● nätsu närima Poiss näris nätsu.ots nimisõna 〈`ots millegi tipus, külgedel, alguses või lõpus, ees või taga, üleval või all olev osa Pliiatsi ots on nüri.Haarasime diivani otstest kinni ja tõstsime selle teise tuppa.Keera järgmise tänava otsast paremale.● otsast lõpuni (= täielikult) Ma lugesin raamatu otsast lõpuni läbi.● otsast peale (= algusest alates) Ta jutustas kogu loo otsast peale.plats nimisõna 〈pl`at's 1. suur tühi ala, mille ümber on majad ja mis asub linnas sama mis väljak Raekoja platsi ääres asub palju restorane ja kohvikuid.Esineb sageli väljakute nimedes. 2. kindlaks otstarbeks (näiteks spordiks) rajatud ala sama mis väljakMeeskonna kapten lahkus platsilt. |
〉
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|