[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ilme nimisõna 〈ilme , `ilme , ilmet ; mitmus `ilmed, ilmete, `ilmeid 〉

1. see, kui inimese näo peal on näha tema mõtted või tunded
Mehe näol oli ükskõikne ilme.
● lahke ilme, sõbralik ilme, tõsine ilme, murelik ilme
2. millegi väline laad
Ajakiri sai uue ilme.

keskenduma tegusõna 〈keskenduma , keskenduda , keskendub 〉

millelegi kogu oma tähelepanu ja mõtteid suunama
Müra ei lasknud mul keskenduda.
■ millele Keskendusin lugemisele.

kunst nimisõna 〈k`un'st , kun'sti , k`un'sti 〉

maalid, kujud ja muu, mida inimene loob ilu eesmärgil või selleks, et väljendada oma mõtteid ja tundeid
Muuseumis on Eesti kunsti näitus.
● moodne kunst, rahvuslik kunst

loominguline omadussõna 〈loominguline , loomingulise , loomingulist ; mitmus loomingulised, loominguliste, loomingulisi; võrdlus: loomingulisem, kõige loomingulisem 〉

loominguga seotud; kujutlusvõimet ja uusi mõtteid hõlmav
Teatris valitses loominguline õhkkond.
Noorel kirjanikul on loominguline kriis.

mõtlema tegusõna 〈m`õtlema , m`õelda , m`õtleb , m`õeldud 〉

mõistuse abil seoseid leidma ja järeldusi tegema; oma mõtteid kellelegi või millelegi suunama
Püüdsin mõelda, mida edasi teha.
■ kellest-millest Millest sa mõtled? Mõtlesin oma vanematest.
■ kellele-millele / kelle-mille peale Ema mõtleb sageli oma tütrele / tütre peale.

---

ühendid: järele mõtlema, läbi mõtlema, välja mõtlema, ümber mõtlema

mõttetu omadussõna 〈m`õttetu , m`õttetu , m`õttetut ; mitmus m`õttetud, m`õttetute, m`õttetuid; võrdlus: m`õttetum, kõige m`õttetum = m`õttetuim 〉

ilma aruka mõtteta, tähenduseta
See on mõttetu vaidlus.
Ära tee mõttetuid kulutusi.

märkmed mitmus nimisõna 〈m`ärkmed , m`ärkmete , m`ärkmeid 〉

lühidalt kirja pandud mõtted või info
● märkmeid tegema Tegin reisil kogu aeg märkmeid.

nägu nimisõna 〈nägu , n`äo , nägu , n`äkku; mitmus n`äod, nägude, nägusid 〉

1. inimese pea eespool olev külg
Läksin häbi pärast näost punaseks.
Tema nägu tundus mulle tuttav.
● kitsas nägu, lai nägu, piklik nägu, ümar nägu, ümmargune nägu
2. ilme, mis näitab inimese mõtteid, tundeid või iseloomu
Arst oli tõsise näoga.
● rõõmus nägu, õnnelik nägu, kaval nägu, kuri nägu, õnnetu nägu, kurb nägu, murelik nägu

objekt nimisõna 〈obj`ekt , objekti , obj`ekti ; mitmus objektid, obj`ektide, obj`ekte 〉

1. see, millele mõtted või tegevus on suunatud
Uurimise objektiks on eri rahvaste kultuurid.
● läbirääkimiste objekt, vaidluse objekt, arutelu objekt
2. miski konkreetne, mida sa näed või saad puudutada; ese
Taevas nähti lendamas mingit tundmatut objekti.

psühholoogia nimisõna 〈psühhol`oogia , psühhol`oogia , psühhol`oogiat 〉

teadus, mis uurib mõtteid ja tundeid ning seda, kuidas need käitumist mõjutavad
Ta õpib ülikoolis psühholoogiat.

suhtlema tegusõna 〈s`uhtlema , suhelda , s`uhtleb , suheldud 〉

kellegagi infot ja mõtteid vahetama
Mis keeles te omavahel suhtlete?
■ kellega Ta suhtleb iga päev paljude inimestega.

suhtlus nimisõna 〈s`uhtlus, s`uhtluse, s`uhtlust 〉

see, kui keegi kellegagi infot ja mõtteid vahetab
Koolide vahel toimub tihe suhtlus.
Kogu suhtlus käis meili teel.

unenägu nimisõna 〈une+nägu , une+n`äo , une+nägu ; mitmus une+n`äod, une+nägude, une+nägusid 〉

pildid ja mõtted, mis tekkivad une ajal ja tunduvad tõelised
● unenägusid nägema Nägin täna öösel halba unenägu. Ma ei näe unenägusid.