[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aeg nimisõna 〈`aeg , aja , `aega ; mitmus ajad, `aegade, `aegu 〉

see, mida mõõdetakse näiteks minutites, tundides, päevades või aastates; ajavahemik, periood
Aeg möödub kiiresti.
Puhkus algab kuu aja pärast.
Kevadeni on veel palju aega.
Praegu on just õige aeg õppima minna.
Pühade ajal sõidame maale.
Kohtume homme, täna ei ole mul aega (= mul on kiire).
● kogu aeg (= alati, pidevalt) Kogu aeg on sul midagi viga.
● lähemal ajal (= mõne päeva jooksul; varsti) Helistan sulle lähemal ajal.
● viimasel ajal Olen viimasel ajal kuidagi väsinud.
● vabal ajal (= siis, kui ei ole vaja tööd teha ega õppida) Vabal ajal tegelen spordiga.
● aega veetma Veetsime pargis lõbusalt aega.
saab moodustada: sünniaeg; tööaeg

---

ühendid: head aega

arvatavasti määrsõna 〈arvatavasti 〉

kasuta siis, kui sa arvad, et miski juhtub või on tõsi sama mis vist
Täna hakkab arvatavasti sadama.
Ta on arvatavasti maale sõitnud.

homme määrsõna 〈h`omme 〉

tänasele päevale järgneval päeval
Homme sõidame maale.
● homme hommikul, homme õhtul
võrdle eile, täna
saab moodustada: ülehomme

jaanipäev nimisõna 〈jaani+p`äev , jaani+päeva , jaani+p`äeva 〉

suvine püha, mida Eestis tähistatakse 24. juunil
Jaanipäevaks sõitsime maale.

juurde kaassõna, määrsõna 〈j`uurde 〉

1. kellegi elukohta; kellegi töökohta või vastuvõtule
■ kelle juurde Lapsed sõitsid maale vanaema juurde. Lähen homme arsti juurde.
2. (millegi) lähedale
Sinna ei pääse autoga juurde.
■ mille juurde Koer jooksis ukse juurde.
3. (millelegi) lisaks
Ma sain palka juurde.
Rahvast tuli juurde.
■ mille juurde Kohvi juurde pakuti küpsiseid.

---

võrdle juures, juurest

---

ühendid: juurde võtma

kunstimuuseum nimisõna 〈kun'sti+m`uuseum , kun'sti+m`uuseumi , kun'sti+m`uuseumi , kun'sti+m`uuseumi ; mitmus kun'sti+m`uuseumid, kun'sti+m`uuseumide, kun'sti+m`uuseume 〉

hoone, kus inimesed saavad kunsti (näiteks maale ja kujusid) vaadata
Kunstimuuseumis avati uus näitus.

kurg nimisõna 〈k`urg , kure , k`urge ; mitmus kured, k`urgede, k`urgi = k`urgesid 〉

suur lind, kellel on pikk kael, pikk nokk ja pikad jalad
Kured lendavad talveks soojale maale.

kusagile määrsõna 〈kusagile 〉

1. (jaatavas lauses) mingisse kohta sama mis kuskile, kuhugi
Tahaksin kusagile soojale maale reisida.
Läheks kusagile välja sööma?
2. (eitavas lauses) mitte mingisse kohta, mitte ühtegi kohta sama mis kuskile, kuhugi
See tee ei vii mitte kusagile.
Probleemid pole kusagile kadunud.

---

võrdle kusagil, kusagilt

laupäev nimisõna 〈l`au+p`äev , l`au+päeva , l`au+p`äeva ; mitmus l`au+päevad, l`au+p`äevade, l`au+p`äevi 〉

nädala 6. päev
Sõidame laupäeval maale.
● laupäeva hommikul, laupäeva õhtul
● eelmisel laupäeval, järgmisel laupäeval

lubama tegusõna 〈lubama , lubada , lubab , lubatud 〉

1. millekski nõusolekut andma vastand keelama
Ema lubas lapsed õue.
■ kellel + mida teha Ülemus lubas töötajal varem koju minna.
2. millekski lootust andma; lubadust andma
Ilmateade lubab homseks ilusat ilma.
■ kellele Luba mulle, et sa enam nii ei tee!
■ mida teha Jüri lubas Pille naiseks võtta (= lubas Pillega abielluda).
3. midagi võimaldama
Kui ilm lubab, sõidan homme maale.

maa nimisõna 〈m`aa , m`aa , m`aad ; mitmus m`aad , m`aade, m`aid 〉

1. planeet, kus me elame
Maa liigub ümber Päikese.
Piibel räägib, et alguses lõi jumal taeva ja maa.
2. kuiv maa (vastandina merele ja teistele veekogudele); selle pind
Laev lähenes maale.
Lumi katab maad.
Maa on märg.
Võtsin sendi maast üles.
saab moodustada: maapind
3. igasugune piirkond, mis asub väljaspool linna
Kas elad linnas või maal?
Sõidan suveks maale vanaema juurde.
Noored kolisid maalt linna.
4. riik (või teatud piirkond)
Ta on tuntud üle kogu maa.
Linnud lendavad sügisel soojale maale.
● võõrad maad, kauged maad; demokraatlikud maad
saab moodustada: kodumaa, välismaa
5. distants millegi või kellegi vahel
Pool maad oli käidud.
Linnani on veel pikk maa.

mõni asesõna 〈mõni , mõne , m`õnd = m`õnda ; mitmus mõned, mõnede, mõnesid 〉

1. väljendab väikest arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui üks
Suvila asub merest mõne meetri kaugusel.
Lähen mõneks päevaks maale puhkama.
Oota mõni minut!
Mõne nädala pärast algab puhkus.
võrdle mitu
2. keegi või mingi
Mõni arvab, et ta võib kõike teha.
Sul on ju kapis mitu särki, pane mõni selga.

püha1 nimisõna 〈püha , püha , püha ; mitmus pühad, pühade, pühi = pühasid 〉

(tavaliselt mitmuses) riiklik, rahvuslik või usuga seotud tähtpäev. Riiklikul pühal ei pea minema tööle ega kooli
Pühade ajaks sõidame maale sugulaste juurde.
Esimene ja teine jõulupüha on riiklikud pühad.

talu nimisõna 〈talu , talu , talu , t`allu; mitmus talud, talude, talusid 〉

maal ühele perele kuuluvad hooned ja maa, kus peetakse loomi ja haritakse põldu. Mõnikord tegutseb talu ka ettevõttena
Selles talus kasvatatakse kartulit ja teravilja.
● talu peremees, talu perenaine
● talu pidama Ta kolis maale ja hakkas talu pidama.

tark omadussõna 〈t`ark , targa , t`arka ; mitmus targad, t`arkade, t`arku; võrdlus: targem, kõige targem = targim 〉

arukas, mõistlik; terava mõistusega vastand rumal
Ta on klassi kõige targem õpilane.
Maale kolimine oli tõesti tark tegu.

tegu nimisõna 〈tegu , t`eo , tegu ; mitmus t`eod, tegude, tegusid 〉

ühekordne tegevus; selle tulemus
Mõrvar kahetseb oma tegu.
Maale kolimine oli tark tegu.

---

ühendid: teoks saama, teoks tegema

vaatlema tegusõna 〈v`aatlema , vaadelda , v`aatleb 〉

1. tähelepanelikult ja pikemalt vaatama
■ keda-mida Vaatlesin muuseumis huviga maale.
2. käsitlema, uurima
■ keda-mida Filmis vaadeldi Eesti riigi ajalugu.

vaja määrsõna 〈vaja 〉

näitab vajadust kellegi või millegi järele või vajadust midagi teha sama mis tarvis
■ mida Kas sul läheb abi vaja? Mul on uut rahakotti vaja.
■ mida teha Meil oli vaja maale sõita.

või2 sidesõna 〈v`õi 〉

seob sõnu või lause kahte osa, mis näitavad eri võimalusi
Kas sa soovid teed või kohvi?
Kas maksate pangakaardiga või sularahas?
Sõidan nädalaks või paariks maale.
● kas .. või (= ainult üks kahest) Osta kas kurki või tomatit.