[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

aasta nimisõna`aasta , `aasta , `aastat ; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid


1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
aasta alguses, aasta lõpus
eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus)
2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohta
Ta elas aastaid välismaal.
Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane).
saab moodustada: eluaasta

hektar nimisõnah`ektar , h`ektari , h`ektarit ; mitmus h`ektarid, h`ektarite, h`ektareid


(lühend ha) pindala mõõtühik. Üks hektar on 10 000 m²
Loomaaed asub 60 hektari suurusel maa-alal.

ja sidesõnaja


seob sisu poolest võrdseid, võrreldavaid või üksteist täiendavaid sõnu ja lausete osi sama mis ning
Tüdrukule meeldib laulda ja tantsida.
Ma räägin saksa ja inglise keelt.
Ostsin kaks ja pool kilo mandariine.
Töö oli raske ja nõudis palju jõudu.

ka määrsõnaka


1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.
2. lisaks
Peale inglise ja vene keele oskan ma ka saksa keelt.
3. isegi
Keegi ei teadnud vastust, ka õpetaja mitte.
4. ühendites:
nii .. kui ka (= mõlemad, see ja teine) Homme on oodata nii päikest kui ka vihma.
mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult palk, vaid ka töö sisu.

kaasa arvatud määrsõnak`aasa arvatud


(lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas
Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud.

mina ainsus asesõnamina , minu , m`ind ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ,

ma ainsus asesõnama, mu, m`ind ; m`ulle, mul, m`ult
viitab kõnelejale
Ma töötan pangas.
See on minu vend.
Ta armastab mind.
Mul on üks õde.
Mulle see film ei meeldinud.
Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee.

nemad mitmus asesõnanemad , nende , n`eid ; nendesse, nendes, nendest, nendele, nendel, nendelt, nendeks, nendeni, nendena, nendeta, nendega ,

nad mitmus asesõnanad, nende , n`eid ; n`eisse, n`eis, n`eist, n`eile, n`eil, n`eilt
tema ja keegi teine inimene või tema ja teised inimesed
Kus nad elavad?
See on nende probleem.
Neil on kaks last.
Kui kõneleja tahab esile tuua inimesi, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Nendes olen ma kindel.

no määrsõnano


sõna, mis toob esile kõneleja suhtumist või tundeid, näiteks palvet või seda, et ta on kellegagi nõus või kellegi peale pahane
No lepime ära.
No olgu, ma tulen sinuga kaasa.
Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi.
No on rumal poiss!

number nimisõnan`umber , n`umbri , n`umbrit ; mitmus n`umbrid, n`umbrite, n`umbreid


1. märk, millega arve kirjas märgitakse, näiteks 2 või 6
Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega.
2. (lühend nr) mingis süsteemis millegi või kellegi kohta märkiv arv; selle kirjalik esitus numbritega
Maja number on 6.
auto number, pangakonto number, arve number
saab moodustada: sihtnumber, telefoninumber, viitenumber
3. ajalehe või ajakirja üks väljaanne
Ajakirja viimases numbris oli lugu suusatajatest.

näiteks määrsõnan`äiteks


(lühend nt) näitena mitme või paljude hulgast
Ta räägib mitut keelt, näiteks inglise ja prantsuse keelt.

sihtasutus nimisõnas`iht+asutus , s`iht+asutuse , s`iht+asutust ; mitmus s`iht+asutused, s`iht+asutuste, s`iht+asutusi


(lühend SA) ühiskondlik asutus, mis korraldab raha andmist teatud kindlal eesmärgil, näiteks teaduslikeks uuringuteks või heategevuseks
Millal loodi Eesti Filmi Sihtasutus?
sihtasutuse juhatus, sihtasutuse nõukogu

sina ainsus asesõnasina , sinu , s`ind ; sinusse, sinus, sinust, sinule, sinul, sinult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ,

sa ainsus asesõnasa, su, s`ind ; s`ulle, sul, s`ult
viitab kuulajale, kellega räägitakse
Kus sa töötad?
Mis on sinu aadress?
Ma tulen sulle homme külla.
Kui kõneleja soovib kuulajat esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mida sina siin teed?

tema ainsus asesõnatema , tema , teda ; temasse, temas, temast, temale, temal, temalt, temaks, temani, temana, temata, temaga ,

ta ainsus asesõnata, ta, teda ; t`alle, tal, t`alt
tähistab isikut, kes ei ole kõneleja ega kuulaja
Tema oskab kõike.
Mina teda ei tunne.
Tal on kolm õde.
Mõtlen talle tihti.
Kui kõneleja soovib esile tuua inimest, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi tema, näiteks Tema sellega küll ei nõustu.

välja arvatud määrsõnav`älja arvatud


(lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas
Kõik on kohal, välja arvatud Juhan.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur