Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aasta nimisõna 〈`aasta , `aasta , `aastat ; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid 〉 1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal. ● aasta alguses, aasta lõpus ● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal saab moodustada: poolaasta, õppeaasta Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus) 2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohtaTa elas aastaid välismaal. Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane). saab moodustada: eluaasta hektar nimisõna 〈h`ektar , h`ektari , h`ektarit ; mitmus h`ektarid, h`ektarite, h`ektareid 〉 (lühend ha) pindala mõõtühik. Üks hektar on 10 000 m² Loomaaed asub 60 hektari suurusel maa-alal. ja sidesõna 〈ja 〉 seob sisu poolest võrdseid, võrreldavaid või üksteist täiendavaid sõnu ja lausete osi sama mis ning Tüdrukule meeldib laulda ja tantsida. Ma räägin saksa ja inglise keelt. Ostsin kaks ja pool kilo mandariine. Töö oli raske ja nõudis palju jõudu. ka määrsõna 〈ka 〉 1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta Tema armastab mind ja mina teda ka. Ka sel aastal algas sügis liiga vara. Me lähme õhtul kinno, tule ka. 2. lisaks Peale inglise ja vene keele oskan ma ka saksa keelt. 3. isegi Keegi ei teadnud vastust, ka õpetaja mitte. 4. ühendites: ● nii .. kui ka (= mõlemad, see ja teine) Homme on oodata nii päikest kui ka vihma. ● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult palk, vaid ka töö sisu. kaasa arvatud määrsõna 〈k`aasa arvatud 〉 (lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud. mina ainsus asesõna 〈mina , minu , m`ind ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga 〉, ma ainsus asesõna 〈ma, mu, m`ind ; m`ulle, mul, m`ult 〉viitab kõnelejale Ma töötan pangas. See on minu vend. Ta armastab mind. Mul on üks õde. Mulle see film ei meeldinud. Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee. nemad mitmus asesõna 〈nemad , nende , n`eid ; nendesse, nendes, nendest, nendele, nendel, nendelt, nendeks, nendeni, nendena, nendeta, nendega 〉, nad mitmus asesõna 〈nad, nende , n`eid ; n`eisse, n`eis, n`eist, n`eile, n`eil, n`eilt 〉tema ja keegi teine inimene või tema ja teised inimesed Kus nad elavad? See on nende probleem. Neil on kaks last. Kui kõneleja tahab esile tuua inimesi, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Nendes olen ma kindel. no määrsõna 〈no 〉 sõna, mis toob esile kõneleja suhtumist või tundeid, näiteks palvet või seda, et ta on kellegagi nõus või kellegi peale pahane No lepime ära. No olgu, ma tulen sinuga kaasa. Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi. No on rumal poiss! nt lühend number nimisõna 〈n`umber , n`umbri , n`umbrit ; mitmus n`umbrid, n`umbrite, n`umbreid 〉 1. märk, millega arve kirjas märgitakse, näiteks 2 või 6 Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. 2. (lühend nr) mingis süsteemis millegi või kellegi kohta märkiv arv; selle kirjalik esitus numbritega Maja number on 6. ● auto number, pangakonto number, arve number saab moodustada: sihtnumber, telefoninumber, viitenumber 3. ajalehe või ajakirja üks väljaanne Ajakirja viimases numbris oli lugu suusatajatest. näiteks määrsõna 〈n`äiteks 〉 (lühend nt) näitena mitme või paljude hulgast Ta räägib mitut keelt, näiteks inglise ja prantsuse keelt. sihtasutus nimisõna 〈s`iht+asutus , s`iht+asutuse , s`iht+asutust ; mitmus s`iht+asutused, s`iht+asutuste, s`iht+asutusi 〉 (lühend SA) ühiskondlik asutus, mis korraldab raha andmist teatud kindlal eesmärgil, näiteks teaduslikeks uuringuteks või heategevuseks Millal loodi Eesti Filmi Sihtasutus? ● sihtasutuse juhatus, sihtasutuse nõukogu sina ainsus asesõna 〈sina , sinu , s`ind ; sinusse, sinus, sinust, sinule, sinul, sinult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga 〉, sa ainsus asesõna 〈sa, su, s`ind ; s`ulle, sul, s`ult 〉viitab kuulajale, kellega räägitakse Kus sa töötad? Mis on sinu aadress? Ma tulen sulle homme külla. Kui kõneleja soovib kuulajat esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mida sina siin teed? tema ainsus asesõna 〈tema , tema , teda ; temasse, temas, temast, temale, temal, temalt, temaks, temani, temana, temata, temaga 〉, ta ainsus asesõna 〈ta, ta, teda ; t`alle, tal, t`alt 〉tähistab isikut, kes ei ole kõneleja ega kuulaja Tema oskab kõike. Mina teda ei tunne. Tal on kolm õde. Mõtlen talle tihti. Kui kõneleja soovib esile tuua inimest, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi tema, näiteks Tema sellega küll ei nõustu. välja arvatud määrsõna 〈v`älja arvatud 〉 (lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas Kõik on kohal, välja arvatud Juhan. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |