[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

habe nimisõna 〈habe , habeme , habet ; mitmus habemed, habemete, habemeid 〉

karvad mehe lõual
Vanaisal on hall habe.
● habet ajama (= habet ära lõikama) Noormees ajab igal hommikul habet.

hobi nimisõna 〈hobi , hobi , hobi ; mitmus hobid, hobide, hobisid 〉

tegevus, millega sulle väljaspool tööd meeldib tegeleda
Minu hobid on lugemine ja ujumine.
Ta tegeleb hobi korras muusikaga.

hõbe nimisõna 〈hõbe , hõbeda , hõbedat 〉

1. hall läikiv väärtuslik metall, millest tehakse näiteks ehteid
Ta kandis hõbedast kaelakeed.
2. teine koht spordivõistlustel; medal, mis selle eest antakse
Eesti suusataja võitis hõbeda.

jope nimisõna 〈jope , jope , jopet ; mitmus joped, jopede, jopesid 〉

lühem (sportlik) riideese, mida sa väljas teiste riiete peal kannad
Mul oli seljas soe jope, mis kaitses tuule eest.
Ta kandis tumedat kapuutsiga jopet.
● jopet selga panema, jopet seljast (ära) võtma

jube omadussõna 〈jube , jubeda , jubedat ; mitmus jubedad, jubedate, jubedaid; võrdlus: jubedam, kõige jubedam 〉

1. hirmu tekitav sama mis õudne, kohutav
See pidi olema jube surm.
2. määralt väga suur sama mis kohutav
Jalga lõi jube valu.

kabe nimisõna 〈kabe , kabe , kabet 〉

kahe inimese lauamäng, mida mängitakse lamedate nuppudega spetsiaalsel mustade ja valgete ruutudega alusel
Võisteldi males ja kabes.
● kabet mängima

kibe omadussõna 〈kibe , kibeda , kibedat ; mitmus kibedad, kibedate, kibedaid; võrdlus: kibedam, kõige kibedam = kibedaim 〉

1. ebameeldiva, teravalt mõru maitsega
See rohi on kibe.
2. raske, ebameeldiv
See oli talle väga kibe kogemus.

kohe määrsõna 〈kohe 〉

1. väga lühikese aja jooksul; väga kiiresti
Tule kohe siia!
Laps jäi kohe magama.
2. kellegi või millegi vahetus läheduses
Bussipeatus on kohe maja ees.

kole omadussõna 〈kole , koleda , koledat ; mitmus koledad, koledate, koledaid; võrdlus: koledam, kõige koledam 〉

1. ebameeldiv vaadata, inetu
Ta ei ole kole tüdruk, aga ilus ka mitte.
2. hirmus, väga ebameeldiv
On juhtunud kole õnnetus.

libe omadussõna 〈libe , libeda , libedat ; mitmus libedad, libedate, libedaid; võrdlus: libedam, kõige libedam 〉

selline, mille peal on keeruline liikuda, kuna see on väga sile
Jää peal on libe, kõnni ettevaatlikult.
● libe tee, libe tänav, libe põrand

loe nimisõna 〈l`oe , l`oode , l`oet 〉

põhja ja lääne vaheline ilmakaar
Tuul puhub loodest.

no määrsõna 〈no 〉

sõna, mis toob esile kõneleja suhtumist või tundeid, näiteks palvet või seda, et ta on kellegagi nõus või kellegi peale pahane
No lepime ära.
No olgu, ma tulen sinuga kaasa.
Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi.
No on rumal poiss!

noh hüüdsõna 〈n`oh 〉

1. sõna, mida sa võid kasutada, kui tahad mõnelt tuttavalt inimeselt midagi küsida
Noh, kuidas läheb?
Noh, kas hakkame minema?
Kas tead, keda ma eile nägin? – Noh?
2. sõna, mis väljendab ja rõhutab näiteks palvet, nõusolekut või seda, et sa pole millegagi rahul
Ära nüüd nuta, noh.
Noh, ma võin ju proovida.
Noh, näed nüüd, mis juhtus!

nohu nimisõna 〈nohu , nohu , nohu 〉

põletik nina sees, mille ajal ei saa läbi nina vabalt hingata
Lastel on nohu ja köha.
● tugev nohu, kerge nohu; krooniline nohu

nokk nimisõna 〈n`okk , noka , n`okka ; mitmus nokad, n`okkade, n`okki = n`okkasid 〉

kõva osa, mis on lindudel suu asemel
Kajakas haaras kala noka vahele.
● pikk nokk, terav nokk, kõver nokk

nool nimisõna 〈n`ool , noole , n`oolt ; mitmus nooled, noolte, n`ooli 〉

1. puust või metallist valmistatud pikk peenike pulk, millel on terav ots ja millega saab tabada märki või vaenlast
Ainult üks nool tabas märki.
2. noole kujuga märk, mis näitab, millises suunas peab liikuma
Nool näitab paremale.

noor omadussõna, nimisõna 〈n`oor , noore , n`oort ; mitmus noored, noorte, n`oori; omadussõna võrdlus: noorem, kõige noorem = noorim 〉

1. alles lühikest aega elanud või olemas olnud vastand vana
Maarja on meie klassis kõige noorem.
Ta on selliste filmide jaoks veel liiga noor.
● noor mees, noor naine, noor pere
2. (tavaliselt mitmuses) noor inimene
Eestis on palju andekaid noori.
● õppivad noored, töötavad noored
saab moodustada: noormees

norm nimisõna 〈n`orm , normi , n`ormi ; mitmus normid, n`ormide, n`orme 〉

1. millegi ettenähtud hulk, kogus või tase; kõige kõrgem lubatud määr
Tööaja riiklik norm on 8 tundi päevas.
Müra ületas normi.
2. välja kujunenud või kehtestatud reegel; eeskiri
Uus hotell vastab rahvusvahelistele normidele.
3. (ainsuses) tavaline, normaalne suurus või kvaliteet
Veebruari keskmine õhutemperatuur oli normist kõrgem.
Analüüsid on normis / normi piires.

nõue nimisõna 〈nõue , n`õude , nõuet ; mitmus n`õuded, nõuete, n`õudeid 〉

1. kellegi määratud tingimus
See nõue kehtib kõigile ettevõtjatele.
Üliõpilane pole täitnud eksamile pääsemise nõudeid.
● tehnilised nõuded, rahvusvahelised nõuded; karmid nõuded, ranged nõuded
● nõudeid järgima
● nõuetele vastama Toode ei vasta nõuetele.
2. nõudmine; vastav avaldus
Kindlustuse kliendid esitasid nõudeid 2 miljoni euro suuruses summas.
● nõuet rahuldama

soe omadussõna, nimisõna 〈s`oe , sooja , s`ooja ; mitmus soojad, s`oojade, s`ooje; omadussõna võrdlus: soojem, kõige soojem 〉

1. mõõdukalt kõrge temperatuuriga vastand külm
Ma ei pane jopet selga, õues on soe.
● soe ilm, soe suvi
● soe ja külm vesi
2. mõõdukalt kõrge temperatuur vastand külm
Õues on sooja 18 kraadi.

tore omadussõna 〈tore , toreda , toredat ; mitmus toredad, toredate, toredaid; võrdlus: toredam, kõige toredam = toredaim 〉

väga meeldiv, suurepärane
Ta on igati tore inimene.
Nii tore, et te külla tulite!
● tore pidu, tore reis; tore üllatus, tore uudis

ülbe omadussõna 〈`ülbe , `ülbe , `ülbet ; mitmus `ülbed, `ülbete, `ülbeid; võrdlus: `ülbem, kõige `ülbem 〉

selline, kes arvab, et ta on parem ja tähtsam kui teised inimesed
● ülbe käitumine, ülbe suhtumine