[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aina määrsõna 〈aina kogu aeg, muudkui sama mis järjest, üha  Aina sajab vihma.Ilmad lähevad aina soojemaks.kana nimisõna 〈kana   Need on pruunide kanade munad.2. kana toiduna Õhtusöögiks on praetud kana.kena omadussõna 〈kena välimuselt või iseloomult meeldiv; hea Ta on kena tüdruk.Kas sa oleksid nii kena ja aitaksid mind!Täna on kena ilm.● kena välimus, kena nägu vaata ka kenasti kuna sidesõna 〈kuna sest, sellepärast et; et Pean uue telefoni ostma, kuna vana läks katki.Kuna Martinil on palavik, siis ta kooli ei läinud.küla nimisõna 〈küla maal asuv koht, kus on talud ja põllud Vanaema elab ühes külas Tallinna lähedal.Külas on kümme talu.lina nimisõna 〈lina  Panin voodisse puhta lina.2. õhuke riidest kate, mis pannakse laua peale Laual on valge lina.mina ainsus asesõna 〈mina  ; m`ulle, mul, m`ult  〉 viitab kõnelejale Ma töötan pangas.See on minu vend.Ta armastab mind.Mul on üks õde.Mulle see film ei meeldinud.Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee. muna nimisõna 〈muna 1. ümmargune asi, mille sees kasvab väike lind, putukas või madu Tibu tuli munast välja.  ● toores muna, praetud muna, keedetud muna; valge muna, pruun muna ● mune koorima, mune keetma, mune praadima Praadisin hommikuks mune.münt nimisõna 〈m`ün't metallist raha Maksin müntidega.Ta kogub münte.müra nimisõna 〈müra häiriv või ebameeldiv vali heli See masin tekitab kõva müra.● suur müra, tugev müra, vali müra nina nimisõna 〈nina  Poisil hakkas ninast verd jooksma.Lapsel on nina kinni (= tugev nohu, nii et ei saa läbi nina hingata).● nina nuuskama 2. mingi eseme või sõiduki eespool olev ots Ta kannab terava ninaga kingi.oja nimisõna 〈oja väike kitsas jõgi Oja voolab järve.oma1 asesõna 〈oma näitab, et miski kuulub tegijale endale või on seotud just temaga Võta oma kott.Andsin oma vennale nõu.oma2 omadussõna 〈oma 1. isiklik Mul on oma maja.Oma pere on tema jaoks kõige olulisem.Laps ei tee vahet, mis on oma ja mis on võõras.Kelle oma see auto on?2. teistest erinev Igal mängul on omad reeglid.3. väga tuttav, lähedane Siin on kõik omad inimesed.● omaks saama Uus elukoht sai kiiresti omaks.ühendid: omaks võtma onu nimisõna 〈onu 1. ema või isa vend Onu ja tädi sõidavad meile jõuludeks külla.2. sõna, mida lapsed kasutavad mehe kohta Onu Andres on kogu maja laste lemmik.osa nimisõna 〈osa 1. üks neist asjadest, mida saab mingist tervikust eraldada või milleks mingi tervik jaguneb Lõikasin koogi võrdseteks osadeks.Auto lammutati osadeks.Romaan ilmub kolmes osas.saab moodustada: kehaosa, linnaosa, varuosa 2. (tavaliselt ainsuses) mingi hulk kellestki või millestki; mõned ■ keda-mida / kellest-millest Osa publikut/publikust lahkus enne kontserdi lõppu. Osa ettekandeid/ettekannetest oli inglise keeles.3. näitleja roll filmis või etenduses Talle pakuti osa uues filmis.Kes mängib kindrali osa?saab moodustada: peaosa ühendid: osa võtma osaühing nimisõna 〈osa+ühing, osa+ühingu, osa+ühingut; mitmus osa+ühingud, osa+ühingute, osa+ühinguid (lühend OÜ) teatud tüüpi ettevõte, mis tegeleb äriga otsa määrsõna, kaassõna 〈`otsa 1. peale; millegi tippu Auto sõitis jalakäijale otsa.■ mille otsa Kass ronis puu otsa. Paat sõitis suure kivi otsa.võrdle otsas, otsast 2. aja kohta: kogu mainitud ajavahemiku jooksul Lapsed olid suvi otsa maal.● aasta otsa, nädal otsa, päev otsa, õhtu otsa, öö otsa Töötasin päev otsa. Olin öö otsa üleval.ühendid: otsa saama, otsa vaatama püha1 nimisõna 〈püha (tavaliselt mitmuses) riiklik, rahvuslik või usuga seotud tähtpäev. Riiklikul pühal ei pea minema tööle ega kooli Pühade ajaks sõidame maale sugulaste juurde.Esimene ja teine jõulupüha on riiklikud pühad.Häid pühi! (= soovime üksteisele enne pühi) püha2 omadussõna 〈püha 1. selline, millel on religioonis eriline väärtus; jumala või jumalateenistusega seotud ● pühad laulud, pühad tekstid 2. selline, mida peab eriti austama, hindama Abikaasa mälestus on talle püha.sina ainsus asesõna 〈sina ; s`ulle, sul, s`ult 〉 viitab kuulajale, kellega räägitakse Kus sa töötad?Mis on sinu aadress?Ma tulen sulle homme külla.Kui kõneleja soovib kuulajat esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mida sina siin teed? sõna nimisõna 〈sõna 1. kõige väiksem iseseisva tähendusega üksus keeles Tekstis oli palju võõrkeelseid sõnu.Lause koosneb sõnadest.2. rääkimise kohta Ta ei öelnud ainsatki sõna.○ kelle sõnul (= jutu järgi) Kohalike elanike sõnul on müra suur probleem.ühendid: sõna kuulama, sõna pidama, sõna võtma süda nimisõna 〈süda 1. elund, mis paneb kehas vere ringi käima Tal on süda haige.Süda jäi seisma.2. väljendites inimese iseloomu, enesetunde või emotsionaalse seisundi kohta: Sul on hea süda.Mul süda valutab tema pärast (= olen tema pärast mures).● süda läheb pahaks, süda on paha (= tunne, et võid hakata oksendama) Bussis läheb tal alati süda pahaks.sünd nimisõna 〈s`ün'd see, kui keegi sünnib vastand surm Täna möödub 100 aastat kuulsa kirjaniku sünnist.Ta on sünnist saadik pime.● lapse sünd, poja sünd, tütre sünd saab moodustada: sünniaeg, sünnikoht, sünnipäev, sünnitunnistus täna määrsõna 〈täna käesoleval päeval Mida me täna teeme?Täna on kolmapäev.● täna hommikul, täna õhtul võrdle eile, homme vana omadussõna 〈vana 1. kaua elanud, pika eaga vastand noor Vanu inimesi tuleb aidata.● vana mees, vana naine 2. teatud vanusega Ta on 43 aastat vana.Kui vana sa oled? – 15.Sa oled sama vana kui mina.Ta on oma abikaasast vanem.3. ammu valminud või tekkinud vastand uus Peetrile meeldivad vanad autod.Vanad majad lammutati maha.● vana traditsioon, vana komme 4. inimese kohta: kaua mingis rollis olnud või kunagine vastand uus Kohtusin vana koolivennaga.● vanad sõbrad, vanad tuttavad; vana töökaaslane, vana kolleeg; vana klassivend, vana klassiõde 5. varem, enne praegust olnud, eelmine vastand uus Mis su vana aadress oli?Mulle meeldis mu vana töö rohkem.Head vana aasta (= kohe mööduva aasta) lõppu!üha määrsõna 〈üha kogu aeg, muudkui sama mis aina, järjest Huvi õppimise vastu üha suureneb.Taevas läks üha pilvisemaks.üsna määrsõna 〈üsna rohkem kui natuke, aga mitte täiel määral sama mis üpris Väljas oli üsna soe.Ma olen üsna kindel, et saan töö homseks valmis. |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|