[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aina määrsõna 〈aina Kuula 〉

kogu aeg, muudkui sama mis järjest, üha

Aina sajab vihma.

Ilmad lähevad aina soojemaks.

aina teistes sõnastikes

ainus omadussõna 〈ainus Kuula , `ainsa Kuula , `ainsat Kuula ; mitmus `ainsad, `ainsate, `ainsaid Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

ainult üks sama mis ainuke

Ta on pere ainus laps.

Sa pole ainus, kes nii arvab.
● ainus võimalus, ainus eesmärk, ainus soov, ainus põhjus

ainus teistes sõnastikes

kinnas nimisõna 〈kinnas Kuula , k`inda Kuula , kinnast Kuula ; mitmus k`indad, kinnaste, k`indaid Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

(tavaliselt mitmuses)

riideese, mida sa käe otsas kannad

Kannan talvel sooje kindaid.
● paksud kindad, õhukesed kindad
● kindaid kätte panema, kindad on käes, kindaid käest (ära) võtma

kinnas teistes sõnastikes

lihas nimisõna 〈lihas Kuula , lihase Kuula , lihast Kuula ; mitmus lihased, lihaste, lihaseid Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

üks osadest keha sees, mis on luudega ühendatud ja mille abil sa liigutad

Lihased olid pärast trenni valusad.

lihas teistes sõnastikes

lina nimisõna 〈lina Kuula , lina Kuula , lina Kuula ; mitmus linad, linade, linu Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

1. õhuke riidest kate, mis pannakse madratsi peale

Panin voodisse puhta lina.
2. õhuke riidest kate, mis pannakse laua peale

Laual on valge lina.

lina teistes sõnastikes

mina ainsus asesõna 〈mina Kuula , minu Kuula , m`ind Kuula ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉,

ma ainsus asesõna 〈ma, mu, m`ind

; m`ulle, mul, m`ult Näita kõiki kasutatavaid vorme

〉
viitab kõnelejale

Ma töötan pangas.

See on minu vend.

Ta armastab mind.

Mul on üks õde.

Mulle see film ei meeldinud.

Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee.

mina teistes sõnastikes

nina nimisõna 〈nina Kuula , nina Kuula , nina Kuula , n`inna; mitmus ninad, ninade, ninasid Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

1. näo osa, millega inimesed ja loomad lõhna tunnevad ja hingavad

Poisil hakkas ninast verd jooksma.

Lapsel on nina kinni (= tugev nohu, nii et ei saa läbi nina hingata).
● nina nuuskama
2. mingi eseme või sõiduki eespool olev ots

Ta kannab terava ninaga kingi.

nina teistes sõnastikes

okas nimisõna 〈okas Kuula , `okka Kuula , okast Kuula ; mitmus `okkad, okaste, `okkaid Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

1. terava otsaga asi taime küljes

Roosil on okkad.

2. terava otsaga asi looma küljes

Siilil on okkad.

okas teistes sõnastikes

otsas kaassõna, määrsõna 〈otsas Kuula 〉

1. peal; millegi tipus
■ mille otsas

Lind laulab puu otsas.

Lossi varemed asuvad kõrgel mäe otsas.

Nägime posti otsas istuvat kurge.
võrdle otsa, otsast
2. millegi küljes (kinni)
● rihma otsas, keti otsas

Koera hoitakse keti otsas.
3. lõppenud

Mul on raha otsas.

Vanaisal on jõud otsas.

otsas teistes sõnastikes

rikas omadussõna, nimisõna 〈rikas Kuula , r`ikka Kuula , rikast Kuula ; mitmus r`ikkad, rikaste, r`ikkaid; omadussõna võrdlus: r`ikkam, kõige r`ikkam = r`ikkaim Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉

1. selline, kellel on palju raha ja vara vastand vaene

Tema isa on väga rikas ärimees.
2. inimene, kellel on palju raha või vara vastand vaene

Nad elavad rikaste linnaosas.
3. selline, kus on mingit (head) asja palju vastand vaene
■ mille poolest

See piirkond on rikas järvede poolest.

rikas teistes sõnastikes

sina ainsus asesõna 〈sina Kuula , sinu Kuula , s`ind Kuula ; sinusse, sinus, sinust, sinule, sinul, sinult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga Näita kõiki kasutatavaid vorme 〉,