[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

hädavajalik omadussõna 〈häda+vajal`ik , häda+vajaliku , häda+vajal`ikku ; mitmus häda+vajalikud, häda+vajalike, häda+vajal`ikke 〉

selline, mida on väga vaja
Kooli remont on lausa hädavajalik.

ju määrsõna 〈ju 〉

1. näitab, et miski on sinu meelest niigi teada ja ei vaja pikemat selgitust
Seda teab ju igaüks.
Sa ju aitad mind.
Ma ei ela ju kuigi kaugel.
● eks ju (= kasuta küsimuse lõpus, kui oled vastuses üsna kindel, aga vajad kinnitust) Sa sündisid Tallinnas, eks ju?
2. küllap, arvatavasti
Ju ta varsti tuleb.

järelt kaassõna 〈järelt 〉

1. (kellegi) tagant
■ kelle järelt Pane uks enda järelt kinni.
2. osutab inimesele, kelle tegevuse pärast on vaja midagi korda teha
■ kelle järelt Mina sinu järelt küll koristama ei hakka.

---

võrdle järele, järel

kiire omadussõna, nimisõna 〈k`iire , k`iire , k`iiret ; mitmus k`iired, k`iirete, k`iireid; omadussõna võrdlus: k`iirem, kõige k`iirem = k`iireim 〉

1. selline, mis toimub või kulgeb lühikest aega, ruttu vastand aeglane
Lapse areng on väga kiire.
Ravimil on kiire mõju.
● kiire tempo Tüdruk jookseb kiires tempos (= kiiresti).
2. selline, et teeb midagi väga ruttu vastand aeglane
Marge on kiire õmbleja.
Ostsin endale kiirema auto.
3. (ainsuses) olukord, kus on vaja midagi kiiresti teha
Mul on praegu kiire, räägime hiljem.
Ah, sellega ei ole üldse kiiret (= sellega võib tegeleda ka hiljem).

---

vaata ka kiiresti, kiirelt

liialt määrsõna 〈liialt 〉

rohkem, kui vaja või kasulik on, liiga
See reis on minu jaoks liialt kallis.

liiga määrsõna 〈l`iiga 〉

rohkem kui vaja või kasulik on, üle normi, liialt
Supp on liiga soolane.
Sa sõidad liiga kiiresti.

liigne omadussõna 〈l`iigne , l`iigse , l`iigset ; mitmus l`iigsed, l`iigsete, l`iigseid 〉

selline, mida on liiga palju, rohkem kui vaja
Liigne sool pole tervisele kasulik.
Tema liigne enesekindlus jättis halva mulje.

lukk nimisõna 〈l`ukk , luku , l`ukku , l`ukku ; mitmus lukud, l`ukkude, l`ukke 〉

1. metallist vahend, mis sulgeb ukse või värava nii, et selle avamiseks on võtit vaja
Mul on vaja uksele uus lukk panna.
● lukku panema, lukku keerama (= luku abil sulgema) Kas sa panid ukse lukku?
● lukus olema (= luku abil suletud olema) Värav on lukus.
2. piklik vahend, mille küljes olevat väikest osa tõmmates saab avada ja sulgeda näiteks kotte, riideid või taskuid
Saapa lukk läks katki.
Tõmbasin luku kinni/lahti.

puudu jääma tegusõna 〈p`uudu j`ääma, p`uudu j`ääda, j`ääb p`uudu 〉

kui millestki jääb puudu, siis seda on vähem kui vaja, sellest ei piisa
■ millest Pileti ostmiseks jäi mul rahast puudu. Rekordist jäi 2 cm puudu.

puudu olema tegusõna 〈p`uudu olema, p`uudu `olla, `on p`uudu 〉

1. kui keegi või miski on kuskilt puudu, siis neid ei ole seal, kus nad peaksid olema sama mis puuduma
Märkasin, et Marko on puudu.
Maja on peaaegu valmis, ainult aknad on puudu.
2. kui kedagi või midagi on puudu, siis neid on vähem kui vaja, pole piisavalt
■ keda-mida Ehitusel on töömehi puudu.

rike nimisõna 〈rike , r`ikke , riket ; mitmus r`ikked, rikete, r`ikkeid 〉

see, kui mingis seadmes või süsteemis on midagi katki ja seade või süsteem ei tööta, nagu vaja
Buss peatus tehnilise rikke tõttu.

vajalik omadussõna 〈vajal`ik , vajaliku , vajal`ikku ; mitmus vajalikud, vajalike, vajal`ikke; võrdlus: vajaliku, kõige vajalikum 〉

selline, keda või mida on vaja, tarvis
Ta on meile väga vajalik töötaja.
Esitasin vajalikud dokumendid.
● vajalikud tingimused, vajalikud andmed

viisa nimisõna 〈viisa , viisa , viisat ; mitmus viisad, viisade, viisasid 〉

luba passis, mida on vaja, et teatud riikidesse sõita
Ma ei saanud viisat.
● viisat taotlema Ta taotleb Venemaa viisat.
● viisat väljastama Viisasid väljastab vastava riigi saatkond.
● viisat pikendama Ametnikud keeldusid viisat pikendamast.