[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik
|
Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. eri omadussõna 〈eri 1. (kellegagi, millegagi või omavahel võrreldes) teistsugune sama mis erinev  Poisil on jalas eri värvi sokid.Vastuvõtt on iga päev eri ajal.Kui mõni muu sõna lauses juba näitab erinevust, siis pole vaja sõna eri enam kasutada, näiteks Kleite on müügil kolme eri värvi asemel on õigem öelda Kleite on müügil kolme värvi. 2. omaette, eraldiRomaan ilmub eri raamatuna.Õde ja vend elavad eri tubades.eriti määrsõna 〈eriti 1. suurel määral, väga Lapse jaoks on mäng eriti tähtis.See film mulle eriti ei meeldinud.2. rõhutab seda, mis on põhiline: eelkõige Laulja on populaarne eriti noorte seas.Mulle meeldivad mahlased puuviljad, eriti apelsinid.kriis nimisõna 〈kr`iis raske, keeruline või ohtlik seisund Riigis puhkes poliitiline kriis.Kirjanik on loomingulises kriisis.nii määrsõna 〈n`ii 1. sel kombel, sel viisil Tee nii, nagu ma näitan.Ei, nii ei sobi.2. sel määral, sedavõrd Kuhu sa nii vara lähed?Mul pole nii palju raha.3. väga, eriti Täna on nii ilus ilm!4. kasuta siis, kui tahad midagi kinnitada Nii, see on nüüd valmis.Jääb nii.5. ühendites: ● nii .. kui (ka) (= mõlemad, see ja teine) Peol on tegevust nii lastele kui (ka) täiskasvanutele.● nii et (= seetõttu) Ta rääkis valju häälega, nii et kõik kuulsid.padi nimisõna 〈padi   Panin pea padjale ja jäin magama.● pehme padi, kõva padi; kõrge padi, madal padi saab moodustada: padjapüür paik nimisõna 〈p`aik 1. koht üldiselt; asukoht; piirkond Maailm oleks parem paik, kui poleks kuritegevust.Ta elas kogu oma elu samas paigas.Nõmme on sobiv paik noortele peredele.● ohtlik paik, turvaline paik 2. väljendites, mis on seotud ühe (ettenähtud) koha peal olemisega: ● paigal olema, paigal püsima, paigal hoidma Ole paigal, kuni ma su juukseid lõikan. Hoia hobust paigal!● paigal seisma, paigal istuma Lapsed ei suutnud nii kaua rahulikult paigal istuda.● paigale jääma Osa lambaid jooksis ära, aga suurem osa jäi paigale.ühendid: paika pidama partii nimisõna 〈part`ii 1. kindel kogus ühesuguseid tooteid Müügile saabus uus partii kosmeetikat.2. üks mäng näiteks males või kabes Äkki mängime ühe partii malet?pidi kaassõna 〈pidi 1. mööda mingit teed või pinda ■ mida pidi Sõitsime Endla tänavat pidi kesklinna. Tuletõrjuja ronis redelit pidi katusele.2. millegi järgi ■ mida pidi Ma tunnen kõiki kolleege eesnime pidi.piim nimisõna 〈p`iim 1. valge vedelik, mida annavad lehmad või muud koduloomad ja mida inimesed joovad Ostsin poest kaks pakki piima.Ta jõi söögi kõrvale klaasi piima.● rasvane piim, lahja piim 2. valge vedelik, mis tekib ema rindades ja millega saab lapsi toita piir nimisõna 〈p`iir 1. joon, mis eraldab kahte riiki või territooriumi Ületasime Leedu piiri.Piiril küsiti dokumenti.See ansambel on tuntud ka väljaspool Eesti piire (= välismaal).● riigi piirid, linna piirid, maakonna piirid, krundi piirid saab moodustada: piirivalve 2. mõttes eksisteeriv joon, mis eraldab mingeid nähtuseid või mõisteid Kust läheb hea ja halva maitse piir?3. millegi viimane aste, millest rohkemat (või vähemat) ei peeta enam võimalikuks või sobivaks Mälul on omad piirid.Ta töötab oma võimete piiril.● kriitiline piir, viimane piir 4. millegi raamid, ulatus, maht, ka arvudes Vanemad püüavad lapsi võimaluste piires aidata.Palkade tõus jääb järgmisel aastal 10% piiridesse.● ülemine piir, alumine piir pliit nimisõna 〈pl`iit seade, mille peal saab toitu valmistada ja mis töötab tavaliselt elektri või gaasiga Pliidil keeb supp.Ostsime suvilasse ilma ahjuta pliidi.saab moodustada: elektripliit, gaasipliit pori nimisõna 〈pori pehme märg muld (mis takistab liikumist) Auto jäi porisse/porri kinni.● vihm ja pori Sügis on vihma ja pori aeg.preili nimisõna 〈preili 1. (lühend prl) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel neiu või vallalise noore naise poole Preili Reeli, kas tohin teilt midagi küsida?Tänan teid, preili Pärn!Lugupeetud prl Reeli Pärn!2. viisaka käitumise ja välimusega neiu; vallaline noor naine professor nimisõna 〈prof`essor (lühend prof) mingi eriala juhtiv õppejõud kõrgkoolis; vastav tiitel Ta on Tartu ülikooli professor.proua nimisõna 〈proua 1. (lühend pr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel naise poole Vabandust, proua!Proua Tamm, kas te kohvi soovite?Austatud pr Eve Tamm!2. abielus naine; ka keskealise või vanema naise kohta üldiselt prügi nimisõna 〈prügi asjad, mis sa ära oled visanud Vii prügi välja!See ämber on prügi jaoks.saab moodustada: prügikast puit nimisõna 〈p`uit puust saadud kõva materjal See laud on ehtsast puidust.● tume puit, hele puit põhi1 nimisõna 〈põhi 1. millegi alumine pind või kõige madalam osa Kausi põhja jäi veel natuke putru.Võtmed olid koti põhjas.Jõin klaasi põhjani (= tühjaks).Laev läks põhja (= uppus).● mere põhi, jõe põhi, järve põhi 2. asjaolu, millel miski põhineb; millegi aluseks olevad väärtused Milline on romaani ajalooline põhi?● tugev põhi, hea põhi, kindel põhi Kool andis mulle matemaatikas tugeva põhja.○ mille põhjal (= millegi alusel, millegi järgi) Esialgse info põhjal on raske vastata.3. taust Rootsi lipul on kollane rist sinisel põhjal.4. väljendab seda, et miski on lõpuni keeratud või vajutatud Ta vajutas gaasi põhja.põhi2 nimisõna 〈põhi  Tuul pöördus põhja (= hakkas puhuma põhja poolt).Helsingi asub Tallinnast umbes 80 kilomeetrit põhja pool.päris määrsõna, omadussõna 〈päris 1. täiel määral, täiesti Asi pole veel päris kindel.Laps on päris üksi kodus.2. teataval määral, üsna Etendus oli päris huvitav.Kott on päris raske.3. tõeline, tegelik Kati päris nimi on Katrin.Need ehted ei ole päris kullast.riie nimisõna 〈riie 1. (tavaliselt mitmuses) ese, mida inimene kannab, et oma keha katta, näiteks püksid, seelik ja särk Kurjategija kandis tumedaid riideid.● uued riided, vanad riided, puhtad riided, mustad riided, soojad riided ● riideid selga panema, riidesse panema Pane kuivad riided selga! Kas sa panid ennast soojalt riidesse?● riideid seljast (ära) võtma, riidest lahti võtma Arst palus lapse riidest lahti võtta.● riideid vahetama (= teisi riideid selga panema) saab moodustada: ujumisriided; riideese 2. materjal, millest saab teha näiteks pükse, seelikuid või kardinaid Ostsin ülikonna jaoks riiet.● villane riie, puuvillane riie riik nimisõna 〈r`iik territoorium, millel on ametlik piir ja oma valitsus Eesti on väike riik.Mis riigi kodanik ta on?● demokraatlik riik, iseseisev riik; rikas riik, vaene riik ● riiki esindama, riiki juhtima, riiki kaitsma saab moodustada: vabariik, välisriik; riigiasutus, riigiametnik riis nimisõna 〈r`iis teatud teravili, millel on peenikesed piklikud valged või pruunid terad Lõunasöögiks on kana riisiga.Panin riisi keema.● riisi keetma riiv nimisõna 〈r`iiv   ● peen riiv, jäme riiv Sidrunit riivis ta peene riiviga, aga porgandit jämeda riiviga.triip nimisõna 〈tr`iip  Tal oli seljas sinine valgete triipudega särk.uriin nimisõna 〈ur`iin neerudes tekkiv kollane vedelik, mis viib kehast välja ained, mida organismile vaja ei ole Sportlase uriinist leiti keelatud aineid.äri nimisõna 〈äri kasumi saamist taotlev tegevus, ettevõtmine või tehing Kui palju sa selle äriga teenid?Äri läheb hästi.● äri ajama, äri tegema Sõpradega ta äri ei aja.saab moodustada: ärimees üpris määrsõna 〈`üpris rohkem kui natuke, aga mitte täiel määral sama mis üsna Olime pärast reisi üpris väsinud.Osalejaid oli üpris palju. |
〉
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|