[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

fänn nimisõna 〈f`änn , fänni , f`änni ; mitmus fännid, f`ännide, f`änne 〉

inimene, kes midagi või kedagi väga imetleb
Ta on suur Eesti jalgpalli fänn.
Ma ei ole elektroonilise muusika fänn.
● ansambli fännid, laulja fännid

hani nimisõna 〈hani , hane , hane ; mitmus haned, hanede, hanesid 〉

1. pika kaelaga lind, keda inimesed peavad, et liha ja sulgi saada
Talunik kasvatab hanesid.
2. sarnase välimusega lind, kes elab looduses veekogude ääres
Jahimees laskis kaks hane.
3. nende lindude liha
Jõuludeks küpsetasime hane.

häbi nimisõna 〈häbi , häbi , häbi 〉

1. halb tunne, mis sul tekib, kui oled teinud midagi rumalat või käitunud valesti
Kas sul häbi ei ole?
■ kelle-mille pärast Mul hakkas enda pärast häbi.
● häbi tundma
2. lugupidamise kadumine, mis tuleb sellest, kui teed midagi rumalat või käitud valesti
● kellele häbi tegema Ta teeb oma perele häbi.

kuni1 määrsõna, kaassõna 〈kuni 〉

osutab piiri, milleni miski toimub või esineb
Järv on kuni kümme meetrit sügav.
Võistkonda kuuluvad kuni 7-aastased lapsed.
■ kuni milleni Lapsed jooksid kuni metsani. Rääkisime kuni hommikuni.

kuni2 sidesõna 〈kuni 〉

1. selle ajani kui; nii kaua kui
Oota siin, kuni ma tulen.
Kuni päike paistis, oli soe.
2. seob sõnu, mis näitavad millegi piire
Ekskursioon kestab neli kuni viis tundi.
Mul läheb aega viis kuni kümme minutit.

käsi nimisõna 〈käsi , k`äe , k`ätt , k`ätte; mitmus k`äed, käte, käsi 〉

1. inimese kehaosa alates randmest kuni sõrmede otsteni või alates õlast kuni sõrmede otsteni
Pese enne sööki käed ära.
Tal oli pudel käes.
● parem käsi, vasak käsi
● kätt suruma, kätt andma Nad tervitasid ja surusid kätt.
saab moodustada: käelaba, käeluu; käekell, käekott, käevõru; käsitöö
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud kinnastega:
● kätte panema, käes olema, käest ära võtma Panin kindad kätte. Kindad on käes.

---

vaata ka kätte, käes, käest

läbi kaassõna, määrsõna 〈läbi 〉

1. ühelt poolt sisse ja teiselt poolt välja
Diivan ei mahu uksest läbi.
Sõitsime Tartust läbi.
■ läbi mille Kass ronis läbi akna välja. Tee läheb läbi metsa.
2. (algusest) lõpuni
Raamat on juba läbi müüdud.
3. kogu teatud perioodi jooksul
● läbi aegade, läbi aastate, läbi ajaloo Ta on läbi aegade populaarseim president.
● ööpäev läbi, päev läbi, öö läbi Vaatasime päev läbi telekat. Olin öö läbi üleval.
4. ajaliselt mööda või möödas
Puhkus saab varsti läbi.
Kell on kümme minutit kolm läbi (= 15.10).
5. katki; ära kulunud
Telefonil on aku läbi.
Minu saapad on täiesti läbi.

---

ühendid: läbi astuma, läbi kukkuma, läbi käima, läbi laskma, läbi lugema, läbi mõtlema, läbi otsima, läbi rääkima, läbi saama, läbi vaatama, läbi viima

läti omadussõna 〈läti (ei käändu) 〉

lätlastega seotud
● läti keel, läti kultuur

mõni asesõna 〈mõni , mõne , m`õnd = m`õnda ; mitmus mõned, mõnede, mõnesid 〉

1. väljendab väikest arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui üks
Suvila asub merest mõne meetri kaugusel.
Lähen mõneks päevaks maale puhkama.
Oota mõni minut!
Mõne nädala pärast algab puhkus.
võrdle mitu
2. keegi või mingi
Mõni arvab, et ta võib kõike teha.
Sul on ju kapis mitu särki, pane mõni selga.

mägi nimisõna 〈mägi , m`äe , mäge , m`äkke; mitmus m`äed, mägede, mägesid 〉

kõrge koht maapinnal
Alpid on Euroopa kõrgeimad mäed.
Jõudsime mäe tippu, kust avanes ilus vaade.
Tee viib mäkke / mäest üles.
● mäest alla laskma (= mäest alla sõitma, näiteks suuskadel) Väike suusataja ei julge mäest alla lasta.

mänd nimisõna 〈m`än'd , männi , m`än'di ; mitmus männid, m`än'dide, m`än'de 〉

1. teatud liiki puu, millel on pikad okkad
Mere ääres kasvavad kõrged männid.
2. (ainsuses) see puu materjalina

mäng nimisõna 〈m`äng , mängu , m`ängu ; mitmus mängud, m`ängude, m`änge 〉

tegevus, mis pakub meelelahutust (ja millel on kindlad reeglid)
Male on mäng, mis nõuab mõtlemist.
Mäng nukkudega tundus tüdrukule igav.
● mängu võitma, mängu kaotama
saab moodustada: arvutimäng, lauamäng; mänguasi

rand nimisõna 〈r`and , ranna , r`anda , r`anda ; mitmus rannad, r`andade, r`andu 〉

maa-ala mere või järve ääres, mis on kaetud liiva või kividega
● rannas käima Suvel meeldib mulle rannas käia.

ravi nimisõna 〈ravi , ravi , ravi 〉

tegevus, mille eesmärk on haige inimene terveks teha või tema seisundit parandada
Arst tegi vajalikud uuringud ja määras ravi.
Selle haiguse ravi kestab elu lõpuni.
Ravi ei andnud tulemusi.
● ravi vajama, ravi saama
saab moodustada: ravikindlustus

rent nimisõna 〈r`en't , ren'di , r`en'ti 〉

1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks maad või hooneid
● pikaajaline rent
● rendile andma; rendile võtma Kauplus anti rendile.
2. tasu selle eest
Omanik tõstis renti.
● kõrge rent, kallis rent
● renti maksma, renti tasuma

---

võrdle üür

rind nimisõna 〈r`ind , rinna , r`inda , r`inda ; mitmus rinnad, r`indade, r`indu 〉

1. see osa kehast, mis asub kõhust kõrgemal ja kaelast allpool
Haigel on rinnas valud.
Mees oli karvase rinnaga.
2. üks kahest ümarast pehmest osast naise kehal, kust beebi saab piima juua
Ema annab lapsele rinda.

ring nimisõna 〈r`ing , ringi , r`ingi , r`ingi ; mitmus ringid, r`ingide, r`inge 〉

1. täiesti ümmargune lame kujund
Arvuta ringi ümbermõõt ja pindala.
2. joon, mis moodustab ringi ääre
Joonistasin paberile ringe.
3. see, kui inimesed või asjad paiknevad või liiguvad nii, et sissepoole jääb ring
Istusime ringis ümber lõkke.
Jooksin staadionil viis ringi.
4. tervikut moodustav kogum, hulk
Vestluse teemade ring oli lai.
5. ühiste huvidega inimeste ühendus
Ülikooli juures tegutseb Eesti ajaloo ring.

ringi määrsõna, kaassõna 〈r`ingi 〉

1. ringiga mööda, mitte otse
Kuna tee on remondis, tuleb sõita ringi.
2. siin ja seal, igal pool (ilma kindla sihita)
Tüdrukud kõndisid poodides ringi.
3. vastupidisesse suunda, 180 kraadi
Buss pööras viimases peatuses ringi.
4. mingi aja jooksul
● ööpäev ringi, aasta ringi Kohvik on avatud ööpäev ringi. Mägedes saab suusatada aasta ringi.

---

ühendid: ringi jooksma, ringi käima

rohi nimisõna 〈rohi , rohu , r`ohtu ; mitmus rohud, r`ohtude, r`ohte = r`ohtusid 〉

1. madal taimedest kate maa peal
Rohi on juba roheline.
● kõrge rohi, värske rohi, märg rohi
● rohi kasvab
2. ravim
Rohi hakkas kiiresti mõjuma.
● rohtu võtma, rohtu andma

rong nimisõna 〈r`ong , rongi , r`ongi , r`ongi ; mitmus rongid, r`ongide, r`onge 〉

sõiduk, mis liigub mööda raudteed
See rong veab kaupa, mitte inimesi.
Rong väljub raudteejaamast kell 14.00 ja jõuab Tallinnasse hilisõhtul.
● rongiga sõitma Kas sõidame Tartusse bussi või rongiga?

räim nimisõna 〈r`äim , räime , r`äime ; mitmus räimed, r`äimede, r`äimi 〉

heeringast väiksem kala, kes elab meres. Räim on üks tavalisemaid kalu, mida Eestis süüakse
Ostsin värsket räime.
● praetud räimed

rätik nimisõna 〈rätik , rätiku , rätikut ; mitmus rätikud, rätikute, rätikuid 〉

1. riidest ese, millega saab kuivatada
Kuivata ennast rätikuga ära.
Vannitoas rippusid puhtad rätikud.
saab moodustada: salvrätik, taskurätik
2. riideese, millega saab katta pea või mille saab panna õlgade ümber
Vanaema sidus rätiku pähe.

seni määrsõna 〈seni 〉

1. käesoleva ajani sama mis senini
Seni on kõik hästi läinud.
2. nii kaua (kuni)
Küpseta kooki ahjus seni, kuni see on pealt pruun.

tädi nimisõna 〈tädi , tädi , tädi ; mitmus tädid, tädide, tädisid 〉

1. ema või isa õde
Ta elas lapsena oma tädi ja onu juures.
2. sõna, mida lapsed kasutavad naise kohta
Võõras tädi pakkus mulle kommi.

täi nimisõna 〈t`äi , t`äi , t`äid ; mitmus t`äid , t`äide, t`äisid 〉

väike putukas, kes toitub inimeste verest ja elab juuste sees
Lapsel on täid.

täna määrsõna 〈täna 〉

käesoleval päeval
Mida me täna teeme?
Täna on kolmapäev.
● täna hommikul, täna õhtul
võrdle eile, homme

tänu1 nimisõna 〈tänu , tänu , tänu 〉

hea tunne, mis sul tekib, kui keegi aitab sind või teeb sulle mingi teene; selle väljendamine
Viisin arstile tänuks lilli.
● tänu avaldama Vastuvõtul avaldati tänu tublidele sportlastele.

tänu2 kaassõna 〈tänu 〉

osutab sellele, kes või mis on põhjustanud midagi head
■ tänu kellele-millele Tänu Jürile on kõik jälle korras. Sain uue töökoha tänu tutvustele. Pääsesin ainult tänu juhusele.
võrdle tõttu

uni nimisõna 〈uni , une , `und , `unne 〉

1. seisund, kus sa magad ja ei ole teadlik sellest, mis su ümber toimub
Lamasin voodis, aga uni ei tulnud.
● sügav uni, hea uni, rahulik uni
2. unenägu
Nägin sind eile öösel unes.
● und nägema Laps nägi halba und.

vägi nimisõna 〈vägi , v`äe , väge , v`äkke; mitmus v`äed, vägede, vägesid 〉

(tavaliselt mitmuses) suur rühm sõdureid, sõjavägi
Võõrad väed lahkusid riigist.
● rahvusvahelised väed

väli nimisõna 〈väli , välja , v`älja ; mitmus väljad, v`äljade, v`älju 〉

tasane maa-ala, mille peal pole metsa
Pildil olid hobused lumisel väljal.
● suur väli, tühi väli
saab moodustada: lennuväli