[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

gripp nimisõna 〈gr`ipp , gripi , gr`ippi , gr`ippi 〉


nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, köha ja nohu
Olin kaks nädalat gripis.
● grippi jääma Jäin grippi.
● grippi põdema Ta põdes sügisel grippi.

grupp nimisõna 〈gr`upp , grupi , gr`uppi , gr`uppi ; mitmus grupid, gr`uppide, gr`uppe 〉


rühm inimesi (või asju), kes on ühes kohas koos või mingil moel seotud
Õpetaja jagas õpilased gruppidesse.

hüpe nimisõna 〈hüpe , h`üppe , hüpet ; mitmus h`üpped, hüpete, h`üppeid 〉


liigutus, millega sa lükkad oma keha kiiresti jalgade abil maapinnalt lahti
Kass valmistub hüppeks.
● kõrge hüpe, pikk hüpe

kapp nimisõna 〈k`app , kapi , k`appi , k`appi ; mitmus kapid, k`appide, k`appe 〉


kapp.jpg
mööbliese, mille sees saab asju hoida ja mida saab ukse või ustega sulgeda
Panin riided kappi.

käpp nimisõna 〈k`äpp , käpa , k`äppa ; mitmus käpad, k`äppade, k`äppi = k`äppasid 〉


k4pp.jpg
looma jala kõige alumine osa
Kassil on pehmed käpad.

lipp nimisõna 〈l`ipp , lipu , l`ippu ; mitmus lipud, l`ippude, l`ippe 〉


lipp.jpg
1. (pika) pulga külge kinnitatud riidest ese, mille peal on muster ja värvid, mis esindavad mingit riiki või organisatsiooni
Eestil on sinimustvalge lipp.
2. pulga otsa kinnitatud riidest ese, mida kasutatakse mingi signaali andmiseks
Valge lipp tähistas võistlustel starti.

lõpp nimisõna 〈l`õpp , lõpu , l`õppu , l`õppu ; mitmus lõpud, l`õppude, l`õppe 〉


1. aeg, kui miski läbi saab, enam edasi ei kesta vastand algus
Seda ei unusta ma elu lõpuni.
● lõpule viima, lõpuni viima Ta viis oma plaani lõpuni.
● lõpule jõudma Remont jõuab lõpule märtsis.
2. mingi sündmuse, perioodi või tegevuse viimane osa vastand algus
Filmi lõpp oli õnnelik.
Kursused toimuvad suve lõpus.
● aasta lõpp, nädala lõpp, kuu lõpp, sajandi lõpp
saab moodustada: nädalalõpp
3. koht, kus miski lõpeb, enam ei jätku vastand algus
Seisin järjekorra lõppu.
WC on koridori lõpus.

napp omadussõna 〈n`app , napi , n`appi ; mitmus napid, n`appide, n`appe; võrdlus: napim, kõige napim 〉


1. vähene, vaevalt piisav; lühike
Sain talt napi vastuse.
● napid teadmised, napid oskused
2. üsna pisut üle või alla võrdse seisu
● napp võit, napp kaotus
3. riiete kohta: selline, mis katab vähe
Ta tuli peole üsna napis kleidis.
● napp riietus

vaata ka napilt

nupp nimisõna 〈n`upp , nupu , n`uppu ; mitmus nupud, n`uppude, n`uppe 〉


1. asi, mille peale sa vajutad, et lülitada sisse või välja näiteks televiisorit, arvutit või pesumasinat
Vajutasin nupule ja masin hakkas tööle.
2. väike ese, mida sa lauamängudes (näiteks males või kabes) aluse peal liigutad

näpp nimisõna 〈n`äpp , näpu , n`äppu , n`äppu ; mitmus näpud, n`äppude, n`äppe 〉


üks viiest piklikust osast käe otsas sama mis sõrm
Näita näpuga, millist õuna sa tahad.

papp nimisõna 〈p`app , papi , p`appi 〉


väga paks kõva paber, millest tehakse näiteks karpe

rühm nimisõna 〈r`ühm , rühma , r`ühma , r`ühma ; mitmus rühmad, r`ühmade, r`ühmi 〉


hulk inimesi (või asju), kes on ühes kohas koos ja/või mingil moel seotud
Maja ees seisis rühm mehi.
Algajate rühma oodatakse uusi tantsijaid.
Õpilased jagati nelja rühma.
Meie rühmas oli viis liiget.
● suur rühm, väike rühm

rütm nimisõna 〈r`ütm , rütmi , r`ütmi ; mitmus rütmid, r`ütmide, r`ütme 〉


see, kuidas helid või liigutused regulaarselt korduvad
Mulle meeldivad kiire rütmiga lood.
Ta jooksis rahulikus rütmis.

sepp nimisõna 〈s`epp , sepa , s`eppa ; mitmus sepad, s`eppade, s`eppi 〉


inimene, kelle töö on rauast esemeid valmistada ja parandada
Poiss tahtis sepaks saada.

supp nimisõna 〈s`upp , supi , s`uppi ; mitmus supid, s`uppide, s`uppe 〉


vedel toit, mille sees on enamasti vesi, aedviljad ja liha
Tellisin restoranis supi, prae ja magustoidu.
● suppi keetma Ema keedab lõunaks suppi.

tipp nimisõna 〈t`ipp , tipu , t`ippu , t`ippu ; mitmus tipud, t`ippude, t`ippe 〉


1. millegi kõige kõrgem või kõige rohkem väljapoole ulatuv ots
Ronisime mäe tippu.
Poolsaare tipus puhub tugev tuul.
2. millegi viimane, kõrgeim aste
Laul jõudis kohe edetabelite tippu.
Kirjanik suri oma kuulsuse tipul.

trepp nimisõna 〈tr`epp , trepi , tr`eppi ; mitmus trepid, tr`eppide, tr`eppe 〉


trepp.jpg
eri kõrgusel astmed, mida mööda inimesed näiteks hoones üles või alla kõnnivad
See trepp viib keldrisse.
Kas lähme trepist või liftiga?
● kitsas trepp, lai trepp, kõrge trepp, järsk trepp
● trepist üles minema; trepist alla minema Ta läks trepist üles.

tupp nimisõna 〈t`upp , tupe , t`uppe , t`uppe ; mitmus tuped, t`uppede, t`uppi 〉


1. naise kehaosa, mida ta kasutab seksiks
2. kaitsev ese millegi ümber
Ta tõmbas mõõga tupest.

täpp nimisõna 〈t`äpp , täpi , t`äppi ; mitmus täpid, t`äppide, t`äppe 〉


väike ümmargune kujund;
t4pp.jpg
punkt
Lepatriinu punasel seljal on mustad täpid.
Ä on täppidega täht.

tüüp nimisõna 〈t`üüp , tüübi , t`üüpi ; mitmus tüübid, t`üüpide, t`üüpe 〉


ühiste tunnuste või omadustega rühm; mingile rühmale iseloomulikud tunnused
Haiglas võeti kasutusele uut tüüpi lambid.
Valida saab auto värvi ja mootori tüüpi.

vapp nimisõna 〈v`app, vapi, v`appi; mitmus vapid, v`appide, v`appe 〉


spetsiaalselt kujundatud pilt, mis on mingi koha, perekonna või organisatsiooni tunnus
Eesti vapil on kolm lõvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur