[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

nöör nimisõna 〈n`öör , nööri , n`ööri ; mitmus nöörid, n`ööride, n`ööre 〉

niidist jämedam pikk ese, millega saab midagi siduda või kinnitada
Müüja sidus pakile nööri ümber.
Panin pesu nöörile kuivama.

säär nimisõna 〈s`äär , sääre , s`äärt , s`äärde; mitmus sääred, säärte, s`ääri 〉

jala osa, mis ulatub jalalabast põlveni
Tüdrukul on pikad sääred.

söök nimisõna 〈s`öök , söögi , s`ööki ; mitmus söögid, s`öökide, s`ööke 〉

1. see, mida inimesed või loomad söövad sama mis toit
Söök on laual.
Mida täna söögiks pakutakse?
● söök ja jook
● soe söök, hea söök, maitsev söök
● sööki valmistama
2. söömine
Pärast sööki ajasime juttu.

söökla nimisõna 〈s`öökla , s`öökla , s`ööklat ; mitmus s`ööklad, s`ööklate, s`ööklaid 〉

teatud koht, kus inimesed söövad, kui nad on koolis või tööl
Õpilased läksid sööklasse lõunat sööma.

sööma tegusõna 〈s`ööma , s`üüa , s`ööb , s`öödud ; s`õi , söönud, süüakse 〉

toitu suhu võtma ja alla neelama
Sõin lõunasöögiks suppi.
Söö kõht täis!
Kõht on tühi, tahaks süüa.
Ta ei söö sibulat.
● hommikust sööma, lõunat sööma, õhtust sööma Lõunat sõime kell kaksteist.
● süüa tegema (= toitu valmistama) Meie peres teeb süüa põhiliselt isa.
● süüa andma (= toitu andma) Kas sa kassile süüa andsid?

söötma tegusõna 〈s`öötma , s`ööta , söödab ; s`öötis, s`öötnud 〉

toitu andma, enamasti loomadele
● sigu söötma, lehmi söötma, linde söötma, kalu söötma Talunik söödab sigu.

südaöö nimisõna 〈süda+`öö , süda+`öö , süda+`ööd 〉

kell 12 öösel sama mis kesköö
Jõudsime peolt koju alles südaööks.