[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

jälg nimisõna 〈j`äl'g , jälje , j`äl'ge ; mitmus jäljed, j`äl'gede, j`äl'gi 〉

1. märk, mille inimene, loom või sõiduk on mingile pinnale jätnud
Lumel olid metsloomade jäljed.
Jäljed viivad maja taha.
Mustadest kätest jäid rätikule jäljed.
● jälgi jätma Auto rattad jätsid pori sisse sügavad jäljed.
2. (mingi tegevuse, sündmuse) mõju, tagajärg
Sõja jälgi oli igal pool näha.

nälg nimisõna 〈n`äl'g , nälja , n`äl'ga , n`äl'ga 〉

tugev tunne, et tahad süüa; söömata olek
Mul on nälg, lähme kuhugi sööma.
Vangid kannatasid janu ja nälja käes.
● nälga jääma, nälga surema

selg nimisõna 〈s`el'g , selja , s`el'ga , s`el'ga ; mitmus seljad, s`el'gade, s`el'gi 〉

1. see osa inimese või looma kehast, mis asub kaela ja tagumiku vahel
Õpetaja seisis seljaga klassi poole.
Istu sirge seljaga!
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud kehal kantavate riideesemetega:
● selga panema Tüdruk pani uue seeliku selga.
● seljas olema Tal on ilus kleit seljas.
● seljast (ära) võtma Võta mantel seljast (ära)!

sulg nimisõna 〈s`ul'g , sule , s`ul'ge ; mitmus suled, s`ul'gede, s`ul'gi 〉

üks paljudest pehmetest osadest, mis linnu keha katavad
● mustad suled, valged suled, kirjud suled, värvilised suled