või 〈s`üttima, s`üttida, s`üttib〉 1.kui miski süttib, siis see hakkab põlema See on kergesti süttiv materjal. ■ millestTulekahju süttis maha visatud sigaretist. võrdle süütama 2.valgust andma hakkama Lambid süttivad siis, kui hämaraks läheb. Etendus lõppes, süttis valgus.