[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aed nimisõna 〈`aed , aia , `aeda , `aeda ; mitmus aiad, `aedade, `aedu 〉

1. maa-ala maja juures, kus saab kasvatada lilli, köögivilju ja puuvilju
Aias kasvasid õunapuud.
2. enamasti puust või metallist ehitis, mis on selle maa-ala ümber
Poisid ronisid üle aia.
Maja ümbritses kõrge aed.

aktsiaselts nimisõna 〈`aktsia+s`el'ts , `aktsia+sel'tsi , `aktsia+s`el'tsi ; mitmus `aktsia+sel'tsid, `aktsia+s`el'tside, `aktsia+s`el'tse 〉

(lühend AS) ettevõte, mis kuulub inimestele, kellel on selle ettevõtte aktsiaid
Asutati uus aktsiaselts.
● aktsiaseltsi juhatus, aktsiaseltsi nõukogu

armastama tegusõna 〈armastama , armastada , armastab , armastatud 〉

1. kui sa kedagi armastad, siis sul on selle inimese vastu tugev hea tunne ja see inimene on sulle väga tähtis ja kallis
■ keda Vanemad armastavad oma lapsi. Henrik armastab Liinat.
2. kui sa midagi armastad, siis see asi või tegevus meeldib sulle väga
■ mida Ma armastan muusikat.
■ mida teha Ta armastab laulda.

aru andma tegusõna 〈aru `andma , aru `anda , annab aru 〉

töö täitmisest, tulemustest teatama või selle kohta selgitusi andma
■ millest / mille kohta Andsin ülemusele oma tegevusest / tegevuse kohta aru.

doktor nimisõna 〈d`oktor , d`oktori , d`oktorit ; mitmus d`oktorid, d`oktorite, d`oktoreid 〉

1. (lühend dr) sõna, mida kasutame arsti perekonnanime ees
Doktor Lillemägi see nädal patsiente vastu ei võta.
2. (lühend dr) kõrgeim teaduslik kraad; selle kraadiga inimene
Ta on nüüd doktor ja professor.

edastama tegusõna 〈edastama , edastada , edastab , edastatud 〉

kui keegi edastab mingit informatsiooni, siis ta annab selle kellelegi edasi
Sekretär edastas teate direktorile.

eelarve nimisõna 〈`eel+arve , `eel+`arve , `eel+arvet ; mitmus `eel+`arved, `eel+arvete, `eel+`arveid 〉

1. ametlik kulude ja tulude arvestus
Linn eraldas aasta eelarvest 12% lasteaedadele.
Valitsus kinnitas järgmise aasta eelarve.
2. arvestus selle kohta, kui palju miski maksma läheb
Reisi eelarve on 700 eurot.

ees kaassõna, määrsõna 〈`ees 〉

1. sellel pool, kuhu sa liigud või vaatad vastand taga
Ma ei näe, mis seal ees toimub.
■ kelle-mille ees Georg seisis järjekorras minu ees.
2. hoone suhtes: sellel pool, kus on peamine sissepääs
■ mille ees Buss peatus maja ees. Kohtume kohviku ees.
3. osutab esemele, mida sa vaatad ja mille juures sa midagi teed
● teleri ees, arvuti ees, peegli ees Naine seisis peegli ees.
4. alguses olevas osas vastand taga
Mulle meeldib kinos ees istuda.
5. nii, et teised näevad ja kuulevad
■ kelle ees Ta kardab avalikkuse ees esineda.
6. tasemelt või saavutustelt paremal positsioonil vastand taga
Poiss on matemaatikas teistest ees.

---

võrdle ette, eest

eeskiri nimisõna 〈`ees+kiri , `ees+kirja , `ees+k`irja ; mitmus `ees+kirjad, `ees+k`irjade, `ees+k`irju 〉

kohustuslikud reeglid selle kohta, kuidas tuleb tegutseda, näiteks tööl või liikluses
Lennujaamas kehtib uus eeskiri.
Autojuht rikkus eeskirju.

elama tegusõna 〈elama , elada , elab , elatud 〉

1. kui keegi kuskil elab, siis on selles kohas tema kodu
Kus sa praegu elad? – Ma elan Tallinnas.
Hunt elab metsas.
2. elus olema
Ilma toiduta ei saa elada.
3. mingil viisil oma elu veetma
Ta elab vaikselt ja omaette.
4. teatud sissetulekuga toime tulema
■ millest Vanaema elab pensionist.

---

ühendid: kaasa elama, üle elama, ära elama

ettevõtja nimisõna 〈`ette+v`õtja , `ette+v`õtja , `ette+v`õtjat ; mitmus `ette+v`õtjad, `ette+v`õtjate, `ette+v`õtjaid 〉

inimene, kes on mingi ettevõtte omanik ja korraldab selle tegevust
Kohalikud ettevõtjad rääkisid koolitusel sellest, kuidas alustada oma äri.

gümnaasium nimisõna 〈gümn`aasium , gümn`aasiumi , gümn`aasiumi , gümn`aasiumi ; mitmus gümn`aasiumid, gümn`aasiumide, gümn`aasiume 〉

12 klassiga kool, mis annab keskhariduse; selle 10.–12. klass
Ta õpib Mustamäe gümnaasiumis.
Pärast põhikooli lõpetamist lähen gümnaasiumi.

haisema tegusõna 〈h`aisema , h`aiseda , haiseb 〉

kui miski haiseb, siis sellel on halb lõhn
Prügi hakkas haisema.
■ mille järele Ruum haises suitsu järele.

hakkama saama tegusõna 〈h`akkama s`aama , h`akkama s`aada , s`aab h`akkama 〉

1. millegagi tegelema nii, et jõuad vajaliku tulemuseni sama mis toime tulema
Ülesanne oli keeruline, aga ma sain hakkama.
■ millega Katrin sai peo korraldamisega hästi hakkama.
2. olema võimeline ära elama selle rahaga, mis sul on sama mis toime tulema
■ millega Maal tuleb hakkama saada väikese palgaga.

hindama tegusõna 〈h`indama , hinnata , h`indab , hinnatud 〉

1. millegi suurust, hulka, kvaliteeti kindlaks määrama või selle kohta arvamust väljendama
Firma hindas kahju tuhandele eurole.
Õpetaja hindas eksami neljaga.
■ mille järgi Tööd hinnatakse tulemuste järgi.
2. kellestki lugu pidama, midagi tähtsaks pidama
Jaak on hinnatud arst.
■ keda-mida Ma hindan tervist üle kõige.

---

ühendid: alla hindama, üle hindama

hoidma tegusõna 〈h`oidma , h`oida , hoiab , h`oitud ; h`oidis, h`oidnud 〉

1. kui sa midagi või kedagi (näiteks käes) hoiad, siis sa ei lase sellel kukkuda, ei lase seda lahti
■ keda-mida Ta hoidis käes paksu raamatut. Ema hoiab last süles.
2. kuskil, teatud olukorras olla laskma; mingit olukorda säilitama
■ keda-mida Ma hoian oma autot garaažis. Hoia oma tervist. Teda hoitakse vangis.
3. säästma, mõistlikul viisil kasutama
■ mida Loodust tuleb hoida.
4. kellegi eest hoolitsema
■ keda Pean nädalavahetusel väikest õde hoidma.
● lapsi hoidma

---

ühendid: alles hoidma, kokku hoidma, kõrvale hoidma, ära hoidma

hommikusöök nimisõna 〈hommiku+s`öök , hommiku+söögi , hommiku+s`ööki ; mitmus hommiku+söögid, hommiku+s`öökide, hommiku+s`ööke 〉

toit, mida süüakse hommikul; selle toidu söömine
Hommikusöögiks praadisin mune.
Hommikusööki pakuti kell kaheksa.

hõbe nimisõna 〈hõbe , hõbeda , hõbedat 〉

1. hall läikiv väärtuslik metall, millest tehakse näiteks ehteid
Ta kandis hõbedast kaelakeed.
2. teine koht spordivõistlustel; medal, mis selle eest antakse
Eesti suusataja võitis hõbeda.

ilmaennustus nimisõna 〈ilma+ennustus , ilma+ennustuse , ilma+ennustust 〉

teade (näiteks televiisoris või raadios) selle kohta, milline ilm homme või järgnevatel päevadel tuleb
Ilmaennustus lubab nädalavahetuseks vihma.

iseloom nimisõna 〈ise+l`oom , ise+loomu , ise+l`oomu ; mitmus ise+loomud, ise+l`oomude, ise+l`oome = ise+l`oomusid 〉

1. inimese käitumises ja suhtumises ilmnevad omadused, mis eristavad teda teistest inimestest
Õde ja vend on iseloomult väga erinevad.
● hea iseloom, halb iseloom, raske iseloom; tugev iseloom, nõrk iseloom
2. millegi põhilised omadused, mis teevad selle teistest erinevaks
Palk sõltub töö iseloomust.

jalgpall nimisõna 〈j`alg+p`al'l , j`alg+palli , j`alg+p`alli ; mitmus j`alg+pallid, j`alg+p`allide, j`alg+p`al'le 〉

1. (ainsuses) sportlik mäng, kus üks võistkond püüab palli jalaga teise võistkonna väravasse lüüa
● jalgpalli mängima Poisid mängivad staadionil jalgpalli.
2. selles mängus kasutatav pall

kantselei nimisõna 〈kantsel`ei , kantsel`ei , kantsel`eid ; mitmus kantsel`eid , kantsel`eide, kantsel`eisid 〉

asutuse osakond, mis tegeleb ametliku kirjavahetuse ja muu asjaajamisega; selle ruum(id)
Viisin avalduse kantseleisse.
● kooli kantselei, ministeeriumi kantselei, kohtu kantselei

kate nimisõna 〈kate , k`atte , katet ; mitmus k`atted, katete, k`atteid 〉

1. mingi ese, materjal või aine, mis on teise asja peal, näiteks selle kaitseks
Diivanil on nahast kate.
2. kui raha läheb millegi katteks, siis sellega makstakse laenu, võlgu vms
Mul pole piisavalt raha võlgade katteks.

keha nimisõna 〈keha , keha , keha ; mitmus kehad, kehade, kehi = kehasid 〉

inimese või looma kogu organism; selle keskmine osa
Kehale tekkis punane lööve.
Tal on väike keha ja suur pea.
saab moodustada: kehaosa

kell nimisõna 〈k`ell , kella , k`ella ; mitmus kellad, k`ellade, k`elli = k`ellasid 〉

1. ese, mille pealt saab aega vaadata
Mu kell on seisma jäänud.
Kell on viis minutit ees (= näitab viie minuti võrra rohkem kui õige on).
Kell on viis minutit taga (= näitab viie minuti võrra vähem kui õige on).
saab moodustada: käekell, äratuskell
2. (ainsuses) aeg, mida see ese näitab
Mis kell on?
Kell on pool kaheksa.
Mis kellast see pood avatakse?
Mis kellani kontsert kestis?
3. enamasti pirni kujuga metallist ese, millega saab heli tekitada; selle heli, hääl
Kiriku tornis lüüakse kella.
Kellad hakkasid helisema.
saab moodustada: uksekell

keskmine2 nimisõna 〈k`eskmine , k`eskmise , k`eskmist 〉

matemaatikas: tulemus, mille sa saad, kui jagad mingite arvude summa selle arvuga, mis näitab, mitu arvu sa kokku liitsid. Näiteks arvude 2, 3 ja 7 keskmine on 4 (2+3+7=12 ja 12:3=4)

kindlustus nimisõna 〈kindlustus , kindlustuse , kindlustust , kindlustusse; mitmus kindlustused, kindlustuste, kindlustusi 〉

1. süsteem, kus inimesed maksavad teatud firmale regulaarselt mingi rahasumma ja see firma maksab neile siis, kui nende või nende varaga juhtub mingi õnnetus
● kohustuslik kindlustus, vabatahtlik kindlustus
saab moodustada: ravikindlustus
2. kindlustusega tegelev firma; selle firmaga sõlmitud leping
Kindlustus maksis auto parandamise kinni.
● kindlustust tegema, kindlustust sõlmima

kivi nimisõna 〈kivi , kivi , kivi ; mitmus kivid, kivide, kive = kivisid 〉

1. väga kõva materjal, mida leidub maa sees ja millest saab ehitada
Maja ümber oli kivist müür.
2. tükk seda materjali
Lõin jala vastu kivi.
● ümar kivi, lame kivi, terav kivi
3. seeme teatud puuviljade sees
Puhastasin kirsid kividest.
4. kalliskivi; ka selle koopia
Neiu kandis uhket kiviga sõrmust.

klaas nimisõna 〈kl`aas' , klaasi , kl`aasi , kl`aasi ; mitmus klaasid, kl`aaside, kl`aas'e 〉

1. kõva materjal, mis laseb valgust läbi; sellest materjalist ese
Klaas purunes.
● tume klaas, värviline klaas; paks klaas, õhuke klaas Auto aknad olid tumedast klaasist.
2. väike klaasist nõu joomiseks; selle sisu
Jõin klaasi tühjaks.
Palun vala mulle klaas veini.
● klaase kokku lööma (= üksteise vastu lööma, tavaliselt kellegi või millegi terviseks)

klahv nimisõna 〈kl`ahv , klahvi , kl`ahvi ; mitmus klahvid, kl`ahvide, kl`ahve 〉

1. üks osadest pilli (näiteks klaveri või oreli) küljes, mida sa vajutad, et heli tekitada
2. üks nuppudest arvuti või telefoni klaviatuuril, mida sa vajutad, et selle abil käsku anda

kleepima tegusõna 〈kl`eepima , kl`eepida , kleebib , kleebitud 〉

kui sa midagi kuhugi kleebid, siis sa paned selle asja teise asja külge kinni, näiteks liimi abil
■ millele / mille peale Kleepisin ümbrikule / ümbriku peale kaks marki.