[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aadress nimisõna 〈`aadr`es's , `aadressi , `aadr`essi ; mitmus `aadressid, `aadr`esside, `aadr`es'se 〉

1. kellegi kodu või mingi asutuse andmed, näiteks maja number ning tänava ja linna nimi
Tema aadress on Ehitajate tee 102–60, Tallinn.
Mis su aadress on?
2. inimese või asutuse elektroonilised andmed, mille abil saab neid internetis üles leida ja nendega ühendust võtta; meiliaadress
Mis aadressil ma sulle meili saadan?

arv nimisõna 〈`arv , arvu , `arvu ; mitmus arvud, `arvude, `arve = `arvusid 〉

1. matemaatikas: mõiste, mis väljendab hulka
Kirjuta tahvlile arv 93.
● arve liitma, arve lahutama, arve korrutama, arve jagama
2. (ainsuses) kellegi või millegi hulk või kogus
Tallinna elanike arv kasvab pidevalt.
Kontserdile müüakse piiratud arv pileteid.

bussipilet nimisõna 〈bussi+pilet , bussi+pileti , bussi+piletit ; mitmus bussi+piletid, bussi+piletite, bussi+pileteid 〉

pilet, mille peab ostma, et bussiga sõita
Kui palju maksab bussipilet Tallinnast Tartusse?

elama tegusõna 〈elama , elada , elab , elatud 〉

1. kui keegi kuskil elab, siis on selles kohas tema kodu
Kus sa praegu elad? – Ma elan Tallinnas.
Hunt elab metsas.
2. elus olema
Ilma toiduta ei saa elada.
3. mingil viisil oma elu veetma
Ta elab vaikselt ja omaette.
4. teatud sissetulekuga toime tulema
■ millest Vanaema elab pensionist.

---

ühendid: kaasa elama, üle elama, ära elama

ida nimisõna 〈ida , ida , ida , `itta 〉

ilmakaar, kust päike tõuseb
Tuul puhub idast.
Rakvere asub Tallinnast ida pool.

isa nimisõna 〈isa , isa , isa ; mitmus isad, isade, isasid 〉

mees, kellel on laps või lapsed
Minu isa ja ema elavad Tallinnas.
saab moodustada: vanaisa

ju määrsõna 〈ju 〉

1. näitab, et miski on sinu meelest niigi teada ja ei vaja pikemat selgitust
Seda teab ju igaüks.
Sa ju aitad mind.
Ma ei ela ju kuigi kaugel.
● eks ju (= kasuta küsimuse lõpus, kui oled vastuses üsna kindel, aga vajad kinnitust) Sa sündisid Tallinnas, eks ju?
2. küllap, arvatavasti
Ju ta varsti tuleb.

kaudu kaassõna 〈k`audu 〉

1. kellegi abil või millegi vahendusel
■ kelle-mille kaudu Ta sai selle töö tutvuste kaudu.
● interneti kaudu, raadio kaudu, ajalehe kaudu Tellisin uue teleri interneti kaudu.
2. mingist kohast läbi
■ mille kaudu Varas sisenes majja akna kaudu. Jalutasin pargi kaudu koju tagasi. Tallinnast saab Londonisse lennata näiteks Helsingi kaudu.

keskaegne omadussõna 〈k`esk+`aegne , k`esk+`aegse , k`esk+`aegset ; mitmus k`esk+`aegsed, k`esk+`aegsete, k`esk+`aegseid 〉

5.–15. sajandist pärit; sellele ajale omane
Tallinna vanalinn on säilitanud keskaegse ilme.
● keskaegne kirik, keskaegne müür, keskaegne loss

keskmiselt määrsõna 〈k`eskmiselt 〉

1. keskmise arvestusega
Läbisime matkal keskmiselt 20 km päevas.
Kui palju kohv Tallinnas keskmiselt maksab?
2. keskmisel määral; keskmisel tasemel
Rahvast oli kontserdil keskmiselt.
Ta õpib koolis keskmiselt.

kolima tegusõna 〈kolima , kolida , kolib 〉

uude kohta elama minema (koos mööbli ja muu varaga)
Kolisin Tallinnast Tartusse.

kuulus omadussõna 〈k`uulus , k`uulsa , k`uulsat ; mitmus k`uulsad, k`uulsate, k`uulsaid; võrdlus: k`uulsam, kõige k`uulsam 〉

laialt tuntud
Nii kuulsaid külalisi pole meil varem käinud.
■ mille poolest Tallinn on kuulus oma vanalinna poolest.
● kuulus kirjanik, kuulus näitleja, kuulus laulja, kuulus helilooja, kuulus kunstnik
● kuulsaks saama Lapsena oli mul suur soov kuulsaks saada.

küla nimisõna 〈küla , küla , küla , k`ülla; mitmus külad, külade, külasid 〉

maal asuv koht, kus on talud ja põllud
Vanaema elab ühes külas Tallinna lähedal.
Külas on kümme talu.

lendama tegusõna 〈l`endama , lennata , l`endab 〉

1. õhus edasi liikuma
Lennuk lendas Tallinnast Pariisi.
Linnud lendavad.
Mesilased lendasid õielt õiele.
Pall lendas üle aia.
2. kiiresti liikuma
Aeg lendab.

lennuk nimisõna 〈lennuk , lennuki , lennukit ; mitmus lennukid, lennukite, lennukeid 〉

tiibadega sõiduk, mis lendab õhus
Lennuk väljub Tallinna lennujaamast kell 8.30.
● lennuk tõuseb õhku, lennuk maandub
● lennukiga sõitma, lennukiga lendama

liikuma tegusõna 〈l`iikuma , l`iikuda , liigub 〉

1. ühest kohast teise minema; käima
Rong hakkas liikuma.
Hilja õhtul liikus tänaval veel inimesi.
■ kuhu Liikusime Tallinna poole.
2. (korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema
Uks liigub raskelt.
Tuult ei ole, ükski leht ei liigu.
võrdle liigutama

linn nimisõna 〈l`inn , linna , l`inna , l`inna ; mitmus linnad, l`innade, l`innu 〉

1. koht, kus on palju elamuid, poode ja teisi hooneid
Tallinn on Eesti suurim linn.
Paljud noored kolivad maalt ära linna.
● linna elanikud
saab moodustada: kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa, linnapea
2. kesklinn
Saan Kallega õhtul linnas kokku.

linnapea nimisõna 〈linna+p`ea , linna+p`ea , linna+p`ead ; mitmus linna+p`ead , linna+p`eade, linna+p`äid = linna+p`easid 〉

inimene, kes juhib linna tööd
Tallinn sai uue linnapea.

maanduma tegusõna 〈m`aanduma , m`aanduda , m`aandub 〉

õhust alla maapinnale tulema
Lennuk maandus Tallinna lennuväljal.

maja nimisõna 〈maja , maja , maja , m`ajja; mitmus majad, majade, maju = majasid 〉

1. hoone, kus inimesed elavad või töötavad
Mitu tuba teie majas on?
Meie maja asub mere ääres.
Firma kolis uude majja.
● maja ehitama Tallinna ümbrusesse ehitatakse pidevalt uusi maju.
saab moodustada: eramaja, koolimaja; kortermaja
2. teatud asutus koos vastava hoonega
Pidu toimus Õpetajate Majas.
saab moodustada: kaubamaja

pealinn nimisõna 〈p`ea+l`inn , p`ea+linna , p`ea+l`inna , p`ea+l`inna ; mitmus p`ea+linnad, p`ea+l`innade, p`ea+l`innu 〉

linn, kus on riigi poliitiline keskus
Eesti pealinn on Tallinn.

pidama1 tegusõna 〈pidama , pidada , p`eab , p`eetud ; pidas 〉

1. korraldama, läbi viima; tähistama
Järgmine konverents peetakse Tallinnas.
● sünnipäeva pidama, pulmi pidama, pidu pidama Kus sa oma sünnipäeva pead?
2. teatud viisil suhtuma, arvama
■ keda + kelleks Ma pidasin sind oma sõbraks.
■ mida + milliseks Ta peab oma tööd väga tähtsaks. Seda seent peetakse mürgiseks.
● vajalikuks pidama, võimalikuks pidama, õigeks pidama Pidasin vajalikuks oma käitumist selgitada.
3. suuliselt esitama
● kõnet pidama, loengut pidama Pidasin pulmas kõne.
4. koduloomi või kodulinde kasvatama
● lehmi pidama, lambaid pidama, sigu pidama, kanu pidama Vanaema peab maal lambaid.
5. mingit olukorda või seisundit hoidma, säilitama
● distantsi pidama, tempot pidama; dieeti pidama; sidet pidama

---

ühendid: kinni pidama, lugu pidama, meeles pidama, nõu pidama, paika pidama, silmas pidama, sõna pidama, vastu pidama, ülal pidama, üleval pidama

poole määrsõna, kaassõna 〈p`oole 〉

1. mingis suunas, mingisse kohta
Auto pööras vasakule poole.
■ kelle-mille poole Tartu jääb Tallinnast lõuna poole. Poiss vaatas tüdruku poole.
● igale poole (= kõikjale) Ta jääb igale poole hiljaks.
2. kellegi juurde, tavaliselt kellegi elukohta
■ kelle poole Jäin ööseks sõbranna poole.

---

võrdle pool3, poolt

põhi2 nimisõna 〈põhi , põhja , p`õhja , p`õhja 〉

ilmakaar lõuna vastas
Tuul pöördus põhja (= hakkas puhuma põhja poolt).
Helsingi asub Tallinnast umbes 80 kilomeetrit põhja pool.

rong nimisõna 〈r`ong , rongi , r`ongi , r`ongi ; mitmus rongid, r`ongide, r`onge 〉

sõiduk, mis liigub mööda raudteed
See rong veab kaupa, mitte inimesi.
Rong väljub raudteejaamast kell 14.00 ja jõuab Tallinnasse hilisõhtul.
● rongiga sõitma Kas sõidame Tartusse bussi või rongiga?

siduma tegusõna 〈siduma , siduda , s`eob , s`eotud 〉

1. nööri, paela vms abil midagi kinnitama või sõlme tegema
Peremees sidus koera puu külge.
Vangil seoti käed selja taha.
Sidusin kingitusele paela ümber.
2. kui inimesed või asjad on omavahel seotud, siis nende vahel on mingi suhe, seos või ühendus
Meid seob armastus muusika vastu.
Tartut ja Tallinnat seob hästi toimiv ühistransport.
■ kellega-millega Ma ei taha end selle mehega siduda. Selle kohaga on seotud palju legende.
3. (mingi kohustusega) kellegi tegevust piirama, teda kinni hoidma
Sportlast seob meeskonnaga viie aasta pikkune leping.
4. haava sidemega katma
Õde sidus kannatanu haavu.

sõitma tegusõna 〈s`õitma , s`õita , sõidab , sõidetud ; s`õitis, s`õitnud 〉

mingi sõidukiga liikuma või kuhugi minema; sõiduki liikumise kohta
Rong sõitis väga aeglaselt.
■ kuhu Sõitsime Tallinnast Tartusse. Lapsed sõitsid suveks vanaema juurde.
■ millega Talle meeldib jalgrattaga sõita. Kas sõidame homme bussi või autoga?

sündima tegusõna 〈s`ün'dima , s`ün'dida , sünnib 〉

1. elu alguses ema kehast välja tulema vastand surema
Ma olen sündinud 1972. aastal Tallinnas.
Tal sündisid kaksikud: poeg ja tütar.
võrdle sünnitama
2. tekkima; arenema, kujunema
Lõplik otsus sünnib alles suvel.

tagasi määrsõna, kaassõna 〈tagasi 〉

1. selja taha jäävas suunas; vastupidises suunas vastand edasi
Mees vaatas üle õla tagasi.
Astusin ühe sammu tagasi.
Ostsin pileti Tallinnast Tartusse ja tagasi.
2. teatud ajavahemiku võrra mineviku suunas
Nägin teda paar nädalat tagasi.
Tema abikaasa suri viis aastat tagasi.
3. endise omaniku kätte; uuesti endisesse olukorda või endises olukorras
Anna mu pliiats tagasi!
Pean pangale laenu tagasi maksma.
Kui reis jääb ära, saate raha tagasi.
Olen nüüd tööl tagasi.
4. vastusena kellegi tegevusele
Ma helistan sulle homme tagasi.

---

ühendid: tagasi astuma, tagasi lükkama, tagasi võtma

teatavasti määrsõna 〈t`eatavasti 〉

nagu on üldiselt teada
Teatavasti kehtivad seadused kõigile.
Eesti pealinn on teatavasti Tallinn.

tudeng nimisõna 〈tudeng , tudengi , tudengit ; mitmus tudengid, tudengite, tudengeid 〉

inimene, kes õpib kõrgkoolis sama mis üliõpilane
Selles ühiselamus elavad Tallinna ülikooli tudengid.