[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

haud nimisõna 〈h`aud , haua , h`auda , h`auda ; mitmus hauad, h`audade, h`audu 〉

auk maa sees, kuhu surnud inimene maetakse; vastav koht maapinnal
Kirst lasti hauda.
Viisime vanaisa hauale lilli.
Surnuaial on palju vanu haudu.
saab moodustada: hauakivi

laud nimisõna 〈l`aud , laua , l`auda , l`auda ; mitmus lauad, l`audade, l`audu 〉

1. mööbliese, mis koosneb plaadist ja jalgadest ning mille peale saab asju panna
Laua ümber istus neli inimest.
● lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele.
● lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada.
● laua taha istuma, lauda istuma Külalised istusid lauda.
saab moodustada: kirjutuslaud
2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina
Toas oli laudadest põrand.

raud nimisõna 〈r`aud , raua , r`auda 〉

kõva ja tugev halli värvi metall
Kiriku värav on rauast.

tald nimisõna 〈t`ald , talla , t`alda ; mitmus tallad, t`aldade, t`aldu 〉

1. jala alumine pind
Paljaste taldadega oli kivide peal valus käia.
2. jalanõu alumine pind
Need kingad on libeda tallaga.
● paksud tallad, õhukesed tallad, pehmed tallad