Sõnastikust •
Kasutusjuhend •
Pilt ja heli •
Mängime •
|
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aste nimisõna 〈aste ![]() ![]() ● alumine aste, ülemine aste; kõrge aste, madal aste 2. koht, tase mingis süsteemis või struktuuris saab moodustada: auaste edasi määrsõna 〈edasi 1. enda ees olevas suunas; liikumisega samas suunas vastand tagasi 2. näitab, et mingi (vahepeal katkenud) olukord või tegevus jätkub 3. ajaliselt millegi järel; tulevikus 4. näitab, et mingi info või asi liigub ühelt inimeselt teisele inimesele (eriti kolmanda isiku kaudu) ühendid: edasi andma, edasi jõudma, edasi lükkama kade omadussõna 〈kade kui inimene on kade, siis ta on vihane või õnnetu, sest tahab endale midagi, mis kuulub kellelegi teisele ■ kelle peale ● kadedaks tegema keerama tegusõna 〈k`eerama 1. midagi ümber teatud punkti või teisele küljele liigutama sama mis pöörama 2. asendit või suunda muutma sama mis pöörama 3. midagi teatud asendisse, seisundisse seadma ühendid: kinni keerama, lahti keerama nakkushaigus nimisõna 〈n`akkus+h`aigus haigus, mis levib ühelt inimeselt teisele pluss nimisõna 〈pl`uss 1. (märk +) matemaatikas: märk, mida kasutatakse siis, kui üks arv teisele liidetakse vastand miinus 2. millegi või kellegi positiivne külg vastand miinus pöörama tegusõna 〈p`öörama 1. midagi ümber teatud punkti või teisele küljele liigutama sama mis keerama 2. asendit või suunda muutma sama mis keerama võrdle pöörduma 3. grammatikas: tegusõnast eri vorme moodustama, näiteks ma jalutan, sa jalutad, ta jalutab ühendid: ümber pöörama rent nimisõna 〈r`en't 1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks maad või hooneid ● pikaajaline rent ● rendile andma; rendile võtma 2. tasu selle eest ● kõrge rent, kallis rent ● renti maksma, renti tasuma võrdle üür solvama tegusõna 〈s`olvama midagi halba ütlema või tegema, et teisele inimesele haiget teha või teda alandada ■ keda ■ millega võrdle solvuma taha kaassõna, määrsõna 〈taha 1. sellesse kohta või suunda, mis jääb selja poole vastand ette ■ kelle-mille taha 2. millestki teisele poole (nii, et miski varjab) ■ mille taha 3. osutab esemele, mille juures või millega midagi tegema hakatakse ● laua taha, arvuti taha 4. tasemelt või saavutustelt halvemale positsioonile vastand ette võrdle taga, tagant vahetama tegusõna 〈vahetama 1. kui sa midagi vahetad, siis sa annad mingi enda asja kellelegi teisele ja saad midagi (sarnast) vastu ■ mille vastu ■ milleks 2. midagi olemas olevat uuega asendama; muutma ● töökohta vahetama, elukohta vahetama ● riideid vahetama (= teisi riideid selga panema) võrdle vahetuma 3. üksteisele rääkima või kirjutama ● kogemusi vahetama, mõtteid vahetama, arvamusi vahetama, muljeid vahetama vahetamine \⇐ vahetama\ nimisõna <vahetamine, vahetamise, vahetamist> vastu määrsõna, kaassõna 〈v`astu 1. otse kellegi või millegi ette, otse teisele poole ■ kelle-mille vastu võrdle vastas 2. mingi liikumise suhtes vastupidises suunas ■ vastu mida 3. osutab objektile, millega keegi või miski otsesesse kontakti satub ■ vastu mida ■ mille vastu 4. kellegi või millegi suhtes ■ kelle-mille vastu 5. osutab sellele, keda või mida tahetakse vältida või kõrvaldada ■ kelle-mille vastu 6. näitab, et sa pole nõus, ei toeta kedagi või midagi vastand poolt ■ kelle-mille vastu ● vastu tahtmist (= mitte omal soovil) ühendid: vastu hakkama, vastu minema, vastu pidama, vastu tulema, vastu vaidlema, vastu võtma üle kaassõna, määrsõna 〈üle ![]() ![]() ■ üle mille 2. rohkem kui ■ üle mille 3. osutab ajavahemikule, mille järel midagi kordub ■ üle mille 4. osutab sellele, kellest või millest räägitakse või mõeldakse ■ kelle-mille üle 5. (kontrollides) uuesti 6. liiga palju, rohkem kui vajalik või kasulik ühendid: üle andma, üle elama, üle hindama, üle jääma, üle kandma, üle kuulama, üle minema, üle saama, üle vaatama, üle viima, üle võtma üle kandma tegusõna 〈üle k`andma 1. raha ühelt kontolt teisele saatma 2. raadio, televisiooni või interneti kaudu edasi andma ülekanne nimisõna 〈üle+kanne 1. raha kandmine ühelt pangakontolt teisele 2. see, kui midagi edastatakse näiteks raadio või televisiooni teel üür nimisõna 〈`üür 1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks korterit, tuba või autot ● üürile andma, üürile võtma 2. tasu selle eest ● kõrge üür, kallis üür, madal üür, odav üür ● üüri maksma, üüri tasuma võrdle rent |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |