[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aste nimisõna 〈aste , `astme , astet ; mitmus `astmed, `astmete, `astmeid 〉

1. koht, kuhu sa jala paned, kui liigud trepi ühelt tasemelt teisele
Kivist astmed viivad aeda.
● alumine aste, ülemine aste; kõrge aste, madal aste
2. koht, tase mingis süsteemis või struktuuris
Mõrv on esimese astme kuritegu.
saab moodustada: auaste

edasi määrsõna 〈edasi 〉

1. enda ees olevas suunas; liikumisega samas suunas vastand tagasi
Minge otse edasi!
Astusin kaks sammu edasi.
2. näitab, et mingi (vahepeal katkenud) olukord või tegevus jätkub
Kevadel saab suvilat edasi ehitada.
Räägi edasi!
Pärast gümnaasiumi läksin ülikooli edasi õppima.
3. ajaliselt millegi järel; tulevikus
Ma ei mäleta, mis edasi juhtus.
Mis edasi saab, ei tea.
4. näitab, et mingi info või asi liigub ühelt inimeselt teisele inimesele (eriti kolmanda isiku kaudu)
Palun ütle talle edasi, et koosolek jääb ära.
Sõbranna rääkis mu saladuse oma mehele edasi.
Saatsin sulle kirja edasi.

---

ühendid: edasi andma, edasi jõudma, edasi lükkama

kade omadussõna 〈kade , kadeda , kadedat ; mitmus kadedad, kadedate, kadedaid; võrdlus: kadedam, kõige kadedam 〉

kui inimene on kade, siis ta on vihane või õnnetu, sest tahab endale midagi, mis kuulub kellelegi teisele
■ kelle peale Martin on Peetri peale kade.
● kadedaks tegema Naabri uus auto tegi ta kadedaks.

keerama tegusõna 〈k`eerama , keerata , k`eerab , keeratud 〉

1. midagi ümber teatud punkti või teisele küljele liigutama sama mis pöörama
Autojuht keeras rooli vasakule.
Keerasin raamatus järgmise lehekülje.
2. asendit või suunda muutma sama mis pöörama
Tee keerab paremale.
Juht keeras auto parklasse.
Tüdruk keeras mulle selja.
3. midagi teatud asendisse, seisundisse seadma
Keerasin ukse lukku.
Müüja keeras lilled paberisse.

---

ühendid: kinni keerama, lahti keerama

nakkushaigus nimisõna 〈n`akkus+h`aigus , n`akkus+h`aiguse , n`akkus+h`aigust ; mitmus n`akkus+h`aigused, n`akkus+h`aiguste, n`akkus+h`aigusi 〉

haigus, mis levib ühelt inimeselt teisele
Gripp on nakkushaigus.

pluss nimisõna 〈pl`uss , plussi , pl`ussi ; mitmus plussid, pl`usside, pl`usse 〉

1. (märk +) matemaatikas: märk, mida kasutatakse siis, kui üks arv teisele liidetakse vastand miinus
Kaks pluss kaks on neli (2 + 2 = 4).
2. millegi või kellegi positiivne külg vastand miinus
Kaalusin uue töökoha plusse ja miinuseid.

pöörama tegusõna 〈p`öörama , pöörata , p`öörab , pööratud 〉

1. midagi ümber teatud punkti või teisele küljele liigutama sama mis keerama
Pöörasin võtit, aga uks ei avanenud.
Pöörake õpikus järgmine lehekülg.
2. asendit või suunda muutma sama mis keerama
Ta pööras pead ja vaatas mulle otsa.
Laps pööras ennast kõhuli.
Auto pööras paremale.
võrdle pöörduma
3. grammatikas: tegusõnast eri vorme moodustama, näiteks ma jalutan, sa jalutad, ta jalutab

---

ühendid: ümber pöörama

rent nimisõna 〈r`en't , ren'di , r`en'ti 〉

1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks maad või hooneid
● pikaajaline rent
● rendile andma; rendile võtma Kauplus anti rendile.
2. tasu selle eest
Omanik tõstis renti.
● kõrge rent, kallis rent
● renti maksma, renti tasuma

---

võrdle üür

solvama tegusõna 〈s`olvama , solvata , s`olvab , solvatud 〉

midagi halba ütlema või tegema, et teisele inimesele haiget teha või teda alandada
■ keda Tüdruk solvas oma sõpra sügavalt.
■ millega Sa solvasid mind oma käitumisega.
võrdle solvuma

taha kaassõna, määrsõna 〈taha 〉

1. sellesse kohta või suunda, mis jääb selja poole vastand ette
Vaatasin üle õla taha.
■ kelle-mille taha Poisid istusid bussis meie taha.
2. millestki teisele poole (nii, et miski varjab)
■ mille taha Maja taha rajatakse park. Päike läks pilve taha. Hiir jooksis kapi taha.
3. osutab esemele, mille juures või millega midagi tegema hakatakse
● laua taha, arvuti taha Istusime laua taha ja hakkasime sööma.
4. tasemelt või saavutustelt halvemale positsioonile vastand ette
Meie meeskond jäi kolme punktiga taha.

---

võrdle taga, tagant

vahetama tegusõna 〈vahetama , vahetada , vahetab , vahetatud 〉

1. kui sa midagi vahetad, siis sa annad mingi enda asja kellelegi teisele ja saad midagi (sarnast) vastu
Pere soovib oma korterit suurema vastu vahetada.
Vahetasime saalis Sirliga kohad.
■ mille vastu Vahetan auto krundi vastu.
■ milleks Vahetasin euro sentideks.
2. midagi olemas olevat uuega asendama; muutma
Vaheta kanalit, see on igav saade.
Ta vahetab sageli ametit.
● töökohta vahetama, elukohta vahetama
● riideid vahetama (= teisi riideid selga panema) Tahan enne pidu riideid vahetada.
võrdle vahetuma
3. üksteisele rääkima või kirjutama
● kogemusi vahetama, mõtteid vahetama, arvamusi vahetama, muljeid vahetama Pärast kontserti vahetasime sõpradega muljeid.

vastu määrsõna, kaassõna 〈v`astu 〉

1. otse kellegi või millegi ette, otse teisele poole
■ kelle-mille vastu Kino ehitatakse üle tänava kaubamaja vastu. Istusin lauda isa vastu.
võrdle vastas
2. mingi liikumise suhtes vastupidises suunas
Mulle tuli linnas vastu mitu tuttavat.
■ vastu mida Vastu tuult on raske joosta.
3. osutab objektile, millega keegi või miski otsesesse kontakti satub
■ vastu mida Auto sõitis vastu puud.
■ mille vastu Toetasin redeli seina vastu.
4. kellegi või millegi suhtes
■ kelle-mille vastu Ta oli õpetaja vastu ebaviisakas. Mul on tolmu vastu allergia.
5. osutab sellele, keda või mida tahetakse vältida või kõrvaldada
■ kelle-mille vastu Rottide vastu aitab ainult mürk. Võtsin peavalu vastu tableti.
6. näitab, et sa pole nõus, ei toeta kedagi või midagi vastand poolt
Ma ei ole poolt ega vastu, olen erapooletu.
■ kelle-mille vastu Komisjon hääletas ettepaneku vastu.
● vastu tahtmist (= mitte omal soovil) Pidin vastu tahtmist töökohta vahetama.

---

ühendid: vastu hakkama, vastu minema, vastu pidama, vastu tulema, vastu vaidlema, vastu võtma

üle kaassõna, määrsõna 〈üle 〉

1. ühelt poolt teisele poole (kas millegi pinda mööda või sellest kõrgemalt)
Pall lendas väravast kõrgelt üle.
■ üle mille Laps jooksis üle tee. Auto sõitis üle silla. Poisid ronisid üle aia. Pikk lend üle ookeani on väsitav.
2. rohkem kui
■ üle mille Remont läks perele maksma üle 10 000 euro. Õues on üle 30 kraadi sooja.
3. osutab ajavahemikule, mille järel midagi kordub
■ üle mille Loengud toimuvad üle nädala.
4. osutab sellele, kellest või millest räägitakse või mõeldakse
■ kelle-mille üle Ära naera minu üle! Olen rõõmus kingituse üle.
5. (kontrollides) uuesti
Küsi üle, mis ta tahtis.
6. liiga palju, rohkem kui vajalik või kasulik
Sportlane treenis üle.
Oled üle töötanud, pead puhkust võtma.
Ära pinguta üle!

---

ühendid: üle andma, üle elama, üle hindama, üle jääma, üle kandma, üle kuulama, üle minema, üle saama, üle vaatama, üle viima, üle võtma

üle kandma tegusõna 〈üle k`andma , üle k`anda , kannab üle 〉

1. raha ühelt kontolt teisele saatma
Kandsin sulle üle 600 eurot.
2. raadio, televisiooni või interneti kaudu edasi andma
Homne kontsert kantakse üle televisioonis.

ülekanne nimisõna 〈üle+kanne , üle+k`ande , üle+kannet ; mitmus üle+k`anded, üle+kannete, üle+k`andeid 〉

1. raha kandmine ühelt pangakontolt teisele
Maksta saab nii sularahas kui ülekandega.
2. see, kui midagi edastatakse näiteks raadio või televisiooni teel
Vaatasin telekast kontserdi ülekannet.

üür nimisõna 〈`üür , üüri , `üüri ; mitmus üürid, `üüride, `üüre 〉

1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks korterit, tuba või autot
● üürile andma, üürile võtma Andsin oma korteri üürile.
2. tasu selle eest
Omanik tõstis üüri.
Korteri üür on 400 eurot kuus.
● kõrge üür, kallis üür, madal üür, odav üür
● üüri maksma, üüri tasuma

---

võrdle rent