[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

aasta nimisõna 〈`aasta , `aasta , `aastat ; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid 〉


1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
● aasta alguses, aasta lõpus
● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus)
2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohta
Ta elas aastaid välismaal.
Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane).
saab moodustada: eluaasta

hektar nimisõna 〈h`ektar , h`ektari , h`ektarit ; mitmus h`ektarid, h`ektarite, h`ektareid 〉


(lühend ha) pindala mõõtühik. Üks hektar on 10 000 m²
Loomaaed asub 60 hektari suurusel maa-alal.

ja sidesõna 〈ja 〉


seob sisu poolest võrdseid, võrreldavaid või üksteist täiendavaid sõnu ja lausete osi sama mis ning
Tüdrukule meeldib laulda ja tantsida.
Ma räägin saksa ja inglise keelt.
Ostsin kaks ja pool kilo mandariine.
Töö oli raske ja nõudis palju jõudu.

ka määrsõna 〈ka 〉


1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.
2. lisaks
Peale inglise ja vene keele oskan ma ka saksa keelt.
3. isegi
Keegi ei teadnud vastust, ka õpetaja mitte.
4. ühendites:
● nii .. kui ka (= mõlemad, see ja teine) Homme on oodata nii päikest kui ka vihma.
● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Minu jaoks ei ole tähtis mitte ainult palk, vaid ka töö sisu.

kaasa arvatud määrsõna 〈k`aasa arvatud 〉


(lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas
Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud.

mina ainsus asesõna 〈mina , minu , m`ind ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga 〉,

ma ainsus asesõna 〈ma, mu, m`ind ; m`ulle, mul, m`ult 〉
viitab kõnelejale
Ma töötan pangas.
See on minu vend.
Ta armastab mind.
Mul on üks õde.
Mulle see film ei meeldinud.
Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee.

sihtasutus nimisõna 〈s`iht+asutus , s`iht+asutuse , s`iht+asutust ; mitmus s`iht+asutused, s`iht+asutuste, s`iht+asutusi 〉


(lühend SA) ühiskondlik asutus, mis korraldab raha andmist teatud kindlal eesmärgil, näiteks teaduslikeks uuringuteks või heategevuseks
Millal loodi Eesti Filmi Sihtasutus?
● sihtasutuse juhatus, sihtasutuse nõukogu

sina ainsus asesõna 〈sina , sinu , s`ind ; sinusse, sinus, sinust, sinule, sinul, sinult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga 〉,

sa ainsus asesõna 〈sa, su, s`ind ; s`ulle, sul, s`ult 〉
viitab kuulajale, kellega räägitakse
Kus sa töötad?
Mis on sinu aadress?
Ma tulen sulle homme külla.
Kui kõneleja soovib kuulajat esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mida sina siin teed?

tema ainsus asesõna 〈tema , tema , teda ; temasse, temas, temast, temale, temal, temalt, temaks, temani, temana, temata, temaga 〉,

ta ainsus asesõna 〈ta, ta, teda ; t`alle, tal, t`alt 〉
tähistab isikut, kes ei ole kõneleja ega kuulaja
Tema oskab kõike.
Mina teda ei tunne.
Tal on kolm õde.
Mõtlen talle tihti.
Kui kõneleja soovib esile tuua inimest, kellest ta räägib, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi tema, näiteks Tema sellega küll ei nõustu.

välja arvatud määrsõna 〈v`älja arvatud 〉


(lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas
Kõik on kohal, välja arvatud Juhan.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur