[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

viimane omadussõna 〈viimane , viimase , viimast ; mitmus viimased, viimaste, viimaseid 〉


1. selline, kes või mis on kõige lõpus või taga, tuleb pärast teisi
Tähestiku esimene täht on a ja viimane täht on y.
Olen järjekorras viimane.
● viimane korrus, viimane rida
2. viitab lähemale minevikule; teatud ajavahemikku lõpetav
Tema tervis on viimasel ajal kehv.
Koosolek toimub detsembri viimasel nädalal.
● viimastel aastatel, viimastel päevadel, viimastel kuudel
3. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev
Jõudsin viimasel hetkel bussi peale.
Ta küsib abi alles viimases hädas.
4. selline, mis millestki lõppevast veel järel on
Kas see on viimane pirukas?
Ta raiskas oma viimase raha ära.

viimane teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur