[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 61 artiklit

a aasta; aar; alev; füüs ato- (10−18)

a+, täishääliku ees an+ mitte-, eba-. A+sümmeetria, a+normaalne, an+orgaaniline

A el amper

A, a <26: a, a-d; muus 26: a, a’d, a’sse; a’de, a’sid, a’desse>, nimi: `aa <26: `aa, `aad> a-täht; muus la. Vrd A-duur La-mažoor ja a-moll la-minoor. Xa = 10.a klass. Päikese pst 7a. Hakkavad a-st ja b-st v aast ja beest pihta (päris algusest). Oma mees on talle a ja o (kõige tähtsam). Ei oska vastata i-d ega a-d v iid ega aad (mitte midagi)

aa maj arveldusaasta

`aa. Aa, seal ta ongi!

`Aa <26: kuhu -sse>

a cappella [a kap´ella] it muus pillisaateta mitmehäälselt laulmine. A cappella koorilaulud, lastekoor

A Coruña [a kor´unja] <16: kuhu -sse>, hispaania keeles varem La Coruña linn Hispaanias

a. D. ld anno Domini (issanda aastal)

ala alalõpmata, alatasa. Ei tasu ala kaevelda

ala <17u: alasid ja alu> maa-ala, territoorium, paikkond; valdkond. Vallutatud alad. Oma ala meister. Töötab hariduse alal (vallas), vrd haridusala töötaja, parem haridustöötaja. Kirjandus õiguse alalt, parem õiguskirjandus. Viievõistluse alad. Metsa+ala, mägi+ala, polaar+ala. Jahi+ala, puhke+ala, naaber+ala, haljas+ala. Leviku+ala levila, areaal. Valg+ala valgla. Pind+ala, ruum+ala; katmik+ala aiand, sagedus+ala el. Ameti+ala, elu+ala, eri+ala, tootmis+ala, reaal+ala, humanitaar+ala

ala+ allpoolne, alumine, vastand üla-: ala+serv allserv, ala+kõht allkõht, ala+nokk noka alumine pool, ala+leht bot (varre alusel), ala+rinne mets (puurindes); millegi alla kuuluv: ala+komisjon alam-, allkomisjon, ala+liik (vrd alamliik); vaeg-, mittetäielik, mitteküllaldane, sageli vastand üle-: ala+koormatus, ala+rõhk, ala+vorm normaalsest kehvem (sportlik) vorm, ala+talitlus füsiol; ebapiisavalt: ala+rakendama, ala+toituma, ala+täitma. fot: ala+ilmutus, ala+säritus mitteküllaldane ilmutus v säritus veana, vrd vaegilmutus, -säritus vähene ilmutus v säritus tehnilise võttena

Ala <17: kuhu -le>

a posteriori [aa posterioori] ld filos kogemuslähteselt. Vastand a priori

a priori [aa prioori] ld filos kogemuseelselt, vastand a posteriori; enne olukorraga tutvumist, ette, põhimõtteliselt

a tempo it muus endises tempos

Ba keem baarium

BA ingl Bachelor of Arts (haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteaduse bakalaureus)

ca ld circa (umbes)

Ca keem kaltsium

Castilla–La Mancha [kast´ilja la mantša] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias

da füüs deka- (101), nt dag (dekagramm), dam (dekameeter)

da capo [da kaapo] it muus algusest peale (korrata)

Đa Năng [dan`ang] <22e: -i; kuhu -i>, toonimärkidega Đà Nẵng linn Vietnamis

ea maj eelarveaasta

fa <26: fa, fa’d, fa’sse; fa’de, fa’sid, fa’desse> muus f, neljanda alusheli silpnimi. Vrd Fa-mažoor ja fa-minoor; fa-diees, fa-võti

Ga keem gallium

ha hektar

ja (sidesõna). Tulid mehed, naised ja lapsed. Tüdrukul ei olnud {tegu ja nägu} → tegu ega nägu

j.a juures asuv

ka. Ka sina sinagi. Lihtsad ja {ühtlasi ka} → ühtlasi tõhusad vahendid. Taevas oli helesinine, {samuti ka} → samuti meri

k.a kaasa arvatud; käesoleval aastal

la <26: la, la’d, la’sse; la’de, la’sid, la’desse> muus a, kuuenda alusheli silpnimi. Vrd La-mažoor ja la-minoor; la-bemoll

La keem lantaan

La Habana [la avaana] <16: kuhu -sse> hisp vt Havanna

La Mancha [la mantša] <16: kuhu -sse> tasandik Hispaanias

La Manche [la m`aa(n)š] <22e: Manche’i; kuhu Manche’i>, ka `Inglise kanal Atlandi ookeani osa Suurbritannia lõunaranniku ja Prantsusmaa looderanniku vahel

La Paz [la p`ass] <22e: -i; kuhu -i> Boliivia halduspealinn

La Pérouse’i v`äin [la peruuzi], jaapanipäraselt Sōya v`äin [sooja] (Venemaa Sahhalini saare ja Jaapani Hokkaidō vahel)

La Plata1 [la plaata] <16>, La Plata l`aht Uruguay ja Paraná jõe suudmeala Lõuna-Ameerikas

La Plata2 [la plaata] <16: kuhu -sse> linn Argentinas

La Rioja [la ri´ohha] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias

ma vt mina

m.a möödunud aastal

MA ingl Master of Arts (kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister)

na argi nii, nõnda (rõhutus asendis). Ilm on täna na vihmane

Na keem naatrium

`oa vt uba

pa maj poolaasta

Pa keem protaktiinium; füüs paskal

Ra keem raadium

s.a sel aastal

sa vt sina

SA sihtasutus

ta vt tema

Ta keem tantaal

va argi vana, igavene (rõhutus asendis). Va ahnepäits. Võtab va kärakat

v.a välja arvatud; väga austatud

va banque [va b`ank] pr panga peale (hasartmängus); ülek kõike kaalule pannes

õa õppeaasta

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur