See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös.
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013). |
Leitud 1 artikkel
nimi <20: nime, nime>. Mis nimi lapsele pandi v mis lapsele nimeks pandi? Kaupluse nimi on Kangas ja Nööp. Isa kirjutas talu poja nimele, talu on poja nimel v nime peal. Kunstnik on endale juba nime teinud (tuntuks saanud). Mehe head nime taheti määrida (mainet kahjustada). Nime poolest teadlane (moe pärast, vormiliselt). Ees+nimi, hüüd+nimi, neiupõlve+nimi, varju+nimi, prii+nimi = perekonna+nimi. Isiku+nimi, kauba+nimi, maa+nimi, sordi+nimi, tänava+nimi, koha+nimi. Nime+kaart, nime+kandja, nime+korraldus keel, nime+panek, nime+register, nime+silt, nime+täht, nime+vahetus, nime+keeld folkl. Nimi+ ettenähtud: nimi+koormus el, nimi+võimsus tehn, nimi+väärtus maj. Nimi+ (teosele) nime andnud: nimi+lugu, nimi+luuletus, nimi+tegelane. Vt ka nimel
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |