See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös.
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013). |
Leitud 2 artiklit
s`ee ases <0: selle, seda, sellesse ja s`esse, selles ja ses, sellest ja s`est, sellele, sellel ja sel, sellelt ja s`elt, selleks ja s`eks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm n`eed, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu; Kaltsium ja selle ühendid. (Vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud; Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem.) {Lapsed – see on} → lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline
s`ee’p see just, see nimelt. See’p see ongi
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |