Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
h`aavama <29: haavata, h`aavan> haava v haavu tekitama; solvama. Haavas meest noaga. Sai lahingus õlast haavata, on jalast haavatud. Haavata saamine = haavata+saamine. See jutt haavas naist hinge põhjani. Haavatud ametiuhkus. Au+haavamine
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |