|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
k`ell <22i: kella, k`ella>. Kell jäi seisma, käib ette, jääb taha, on ees, on järel. Kell on pool kolm. Kell on viis minutit seitse läbi, viis minutit kaheksa peal. Kellad löökpill kellaheli matkimiseks. Lööb kella helistab kellasid; ülek kuulutab midagi kõigile. Asi läks, sattus, pandi, seoti suure kella külge ülek asi sai laialt teatavaks. Kell kukub ülek millekski ette nähtud aeg saab täis. Ta on iga kell nõus minema argi (alati, igal juhul). Tühi nagu kell täiesti tühi. Lehma+kell, kiriku+kell, kooli+kell, jalgratta+kell, ukse+kell. Kapp+kell, käe+kell, päikese+kell, kvarts+kell, käo+kell. bot: kure+kell, karu+kell. Kella+aeg, kella+helin. Kella+kara = kella+kõra, kella+nöör. Kella+mehhanism, kella+kivi, kella+vedru, kella+pendel, kella+pomm, kella+nupp, kella+kett uurikett, kella+kapp <-kapi> (seinakellal), kella+kapsel (taskukellal), kella+kägu (käokellal). Kella+tasku (pükstel). Kella+lööja, kella+mees (amet kirikus), kella+torn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|