|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 89 artiklit
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
`andma <34: `anda, annan, `andnud>. Selle mehega annab rääkida (saab). Annaks v andku jumal, et .. Talle anti medal, doktorikraad, professorikutse. Annab kätt kätleb. Riigikogu {annab seadusi välja} → annab seadusi. {Annab taotluse sisse} → esitab taotluse. {Annab eksamit} → teeb, sooritab, õiendab eksamit. paberl: antud isik see, kõnealune, mainitud isik, antud juhul praegusel, käesoleval juhul. Edasi antud = edasi+antud teade. Anda-võtta just nagu, võta v jäta. Vt ka `alla `andma, aru `andma, aset `andma, `au `andma, `ette `andma, hagu `andma, järele `andma, k`äiku `andma, n`õu `andma, pähe `andma, s`uud `andma, tagasi `andma, t`eada `andma, t`ooni `andma, t`uld `andma, v`älja `andma, ära `andma, üle `andma, üles `andma
asi <24u: asja, `asja; `asju ja `asjasid>. Milles asi (seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis = asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt, tõik. Asjast huvitatud isikud, parem asja+huvilised isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi iseeneses filos. Vana laud ajab asja ära, on asja eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja see ei puutu minusse. Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale (loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask argi. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi euf tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami). Nips+asi = ilu+asi, tarbe+asi, mängu+asi lelu, uhkus(e)+asi, hõbe+asi. Maitse+asi, üksik+asi, ime+asi, tühi+asi, pisi+asi, süü+asi, kohtu+asi, ameti+asi, era+asi; nuku+asjad, perekonna+asjad, armu+asjad, raha+asjad, sise+asjad, välis+asjad. Asja+kord vmo olukord
asja+lugu olukord; asjaolu. Asjalugu on selline v asjalood on sellised, et ..
eristama mille-mida millest <27> diferentseerima, vahet tegema, lahus hoidma. Ei erista punast rohelisest v punast ja rohelist ei tee punase ja rohelise vahel vahet. Portugallast v portugallase eristab hispaanlasest see, et .. Filosoofias {eristatakse} → on kaks põhisuunda
h`ea+k`äe+k`äik, h`ea k`äe+k`äik. Hoolitseme metsade heakäekäigu v hea käekäigu eest
hobune <10: -se> ka sport (võimlemisriist). Istub hobusele selga v hobuse selga. Pane hobune ette v rakkesse, võta hobune eest v rakkest (lahti). Raudjas hobune raudjas, punakaspruun hobune. Must hobune ka ülek üllatusvõitja v -kandidaat. Mära+hobune, ruun+hobune, täkk+hobune mära, ruun, täkk. Noor+hobune sälg. Ratsa+hobune, veo+hobune, sõidu+hobune, töö+hobune. Hobuse+jõhv, hobuse+kabi, hobuse+lakk <-laka>, hobuse+liha, hobuse+nahk. Hobuse+koorem, hobuse+koppel, hobuse+latter, hobuse+mees, hobuse+tall <-talli>, hobuse+tekk, hobuse+varas, hobuse+varss. Hobuse+kont = hobuse+kronu = hobuse+setukas. ülek: hobuse+kannatus, hobuse+köha, hobuse+naer tugev kannatus, köha, naer. Hobuse+masin, hobuse+reha jt, parem hobumasin, -reha jt
julgestama keda-mida <27> (kellegi-millegi) ohutust, julgeolekut tagama. Laskujat julgestati köiega. Julgestavad rünnaku eest v vastu
järeldus <11: -e> ka loogika. Tegi nähtust v nähtu põhjal järeldused. Jõudis v tuli järeldusele, et .. Tehke sellest loost omad järeldused midagi sellist ärgu enam juhtugu
k`aebama <29: kaevata, k`aeban>. Kaebas väsimust v väsimuse üle, kaebas, et on väsinud. Ähvardas naabri kohtusse kaevata. Ei ole ilus teise peale kaevata. Kaebas kõik emale ära. Itkes ja kaebas kadunud poega (taga) vmo. Vt ka edasi k`aebama, p`eale k`aebama
k`iitus+kiri. Marile anti kiituskiri väga hea õppimise ja eeskujuliku käitumise eest. Jüri sai kiituskirja matemaatikas v väga heade tulemuste eest matemaatikas
k`indlalt <keskv k`indlamalt ja k`indlamini, üliv kõige k`indlamalt ja k`indlaimalt, kõige k`indlamini ja k`indlaimini> tugevasti, kõvasti, vankumatult. Luuk on kindlalt kinni. Usun üha kindlamalt v kindlamini, et .. Tule+kindlalt, külma+kindlalt. Enese+kindlalt, kava+kindlalt, tahte+kindlalt. Eba+kindlalt, raud+kindlalt, surm+kindlalt
kindlustama <27>. Kallas kindlustati varisemise vastu. Püüab oma võimu kindlustada. Kõvasti kindlustatud linnus. Kindlustas oma maja suure summa eest v peale. Firma kindlustab, parem tagab töötajatele tasuta sõidu. {Töölised kindlustatakse erirõivastusega} → töölistele antakse erirõivastus, töölised saavad erirõivastuse
konstat`eerima <28: -t`eerida, -teerin> sedastama, nentima, tõsiasjaks tunnistama. Konstateeris, et töö on ebaõnnestunud v konstateeris töö ebaõnnestumist
kopikas <2: -ka, -kat> (rahaühik). Teenis kena v priske v hea v kõva kopika. Veeretab iga kopikat näppude vahel on ihne. Pole kopikatki väärt ei ole midagi väärt. Tal ei ole aru (mitte) kopika eest(ki). Kõik olid kohal nagu viis kopikat. Nälja+kopikas, sandi+kopikas
kräuksutama <27>. Kräuksutab ust v uksega
kräunutama <27> kräunuma panema. Mis sa seda kassi v sest kassist kräunutad! Kräunutas lõõtspilli
krääksutama <27>. Krääksutab ust v uksega, viiulit
kujutlema <27>, kujutelema (endale) ette kujutama. Kujutlesin olukorda hullemana v kujutlesin, et olukord on hullem. {Ette kujutlema} → kujutlema v ette kujutama
kuri+l`oom <-looma> argi. Hiired, kuriloomad v kurjaloomad v kurjadloomad, on sahvris käinud. Mis sa sest kuriloomast v kurjaloomast v kurjastloomast õrritad. Sellele kurilooma v kurjalooma poisile v sellele poisi kuriloomale v kurjaloomale kuluks nahatäis ära
kurvastus <11: -e> kurbus, meelehärm. Märkasin kurvastusega v oma kurvastuseks, et suvi hakkab lõppema
k`uuldus <11 ja 9: -e> kuulujutt. Levivad v liiguvad v käivad kuuldused Mari abiellumisest v kuuldused, et Mari abiellub, on abiellunud. Vale+kuuldus
k`õõr+silmaline, k`õõr+s`ilmne. Kõõrsilmaline v kõõrsilmne eit. Kõõrsilmsus
kärin <2: -a>. Mootori kärin. Kadakas põleb, riie rebeneb kärinaga, kärinal. Läks kärinal vaidlema (ägedalt, vihaselt). Nagu kärin v nii et kärin taga argi täie hooga, nii nagu vaja, kindlalt
m`ingi <1e> (umbmäärane asesõna); argi (ebamäärasuse partikkel). Mingi jõud tõi ta tagasi (üks tundmatu jõud). Mingi jõud ei toonud teda tagasi (mitte ükski jõud). (Mitte) mingi hinna eest. Oleme mingit pidi sugulased. argi umbes: õunu oli mingi viis kilo; tule mingi kell 12
mõni <20: mõne, m`õnd ja eriti lauserõhu all m`õnda, mõnesse ja m`õnda>. Mõned räägivad v mõni räägib, et .. Tulen mõni teine kord. On jäänud kõigest mõni minut. Räägi mõne sõnaga (lühidalt). Mõnda kooliõde mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõne aja pärast. Mõnel määral, mõnes mõttes, mõnes tükis, mõnest kohast. Mõnigi kord, mõnedki korrad. Mõni mees või asi! Mõnesid kaupu, parem mõnda kaupa saab siit odavamalt. Mõne+aastane, mõne+nädalane, mõne+päevane, mõne+minuti(li)ne, mõne+leheküljeline, mõne+realine
m`ärk <22e: märgi, m`ärki>. Igal kursuslasel on märk rinnas. Mehel on juuda märk küljes ülek (reeturi maine). Lasevad püstoliga, püstolist märki. Kuul tabas märki, läks märgist mööda. ülek: vastus läks märki (oli õige), läks märgist mööda (oli väär). Pani vaikimise märgiks sõrme suule. Pani märgi maha argi, ülek tegi tähelepanuväärse teo. Kõik märgid v tunde+märgid näitavad, et .. Au+märk, hoiatus+märk, hüüu+märk, kauba+märk, keelu+märk, küsi+märk, leppe+märk = ting+märk, liiklus+märk, mere+märk, miinus+märk, nime+märk, noodi+märk, numbri+märk (nt autol), pere+märk, pluss+märk, raha+märk, rinna+märk, siht+märk, sodiaagi+märk, sünni+märk, tunde+märk = tunnus+märk, vesi+märk, võrdus+märk. Märgi+kogu = märgi+kollektsioon, märgi+koguja, märgi+kogumine, märgi+süsteem. Märki+vise
nagistama <27>. Nagistab ust v uksega. Orav nagistab käbi (närida). Nagistavad omavahel (sõnelevad, tülitsevad)
n`aksuma <28: n`aksuda, naksun>. Värskelt värvitud põrand naksub jala all. Ajas asjad korda (nii) mis naksus, nii et naksus, nagu naksus (nagu nalja, kerge vaevaga)
n`en'tima <28: n`en'tida, nen'din> konstateerima, sedastama. Nentis, et oli eksinud v nentis oma eksimust
nigistama <27>. Nigistab ust v uksega
nina <17u: n`inna ja ninasse; ninu ja ninasid>. Nina on kinni, nohune. Tähtsad, suured ninad argi, ülek tähtsad inimesed, asjamehed. Õunu jagati kolm tükki nina peale argi (igaühele). Maril on selliste asjade peale hea nina (vaist, taip). Buss läks nina alt v nina eest ära. Vanu asju ei maksa teisele nina alla hõõruda v nina peale visata v kirjutada. Tõmbab nina kirtsu v vingu v viltu, kirtsutab v krimpsutab nina ülek põlastab, pirtsutab. Kõrvetas (oma) nina, sai nina peale v nina pihta ülek sai õpetust. Ajab nina püsti läheb uhkeks, ülbeks. Lasi nina norgu laskis tujul langeda. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Nii külm, et ei taha ninagi välja pista. Nii kiire, et pole aega v mahti ninagi nuusata. Võttis v tõmbas nina täis argi jõi end purju. Näitas meile pikka nina v tegi meile pika nina ülek pettis meid; saime pika nina v jäime pika ninaga saime petta. Kargab v hüppab teisele ninna ülek ütleb häbematult, salvab. Loobib v pillub kõike ninaga ülek suhtub kõigesse üleolevalt ja liiga valivalt. Kotka+nina, nosu+nina, nöbi+nina; nõgi+nina, tatt+nina, viina+nina. nalj: kärss+nina = rõngas+nina siga. Adra+nina, kinga+nina, laeva+nina, maa+nina, suusa+nina; vee+nina. Nöps+nina = nina+nöps. Nina+auk = nina+sõõre <-s`õõrme> sõõre, nina+juur, nina+luu, nina+selg, nina+kirtsutus, nina+rihm (nt valjastel), nina+rõngas, nina+rätik = nina+rätt taskurätik, nina+ahv zool, nina+hingamine füsiol, nina+häälik, nina+tilgad (ravim). anat: nina+esik, nina+kõrvalurge, nina+käik, nina+tiib, nina+vahesein, nina+õõs. med: nina+loputus, nina+polüüp, nina+sond, nina+verejooks. Suusal: nina+klamber, nina+paine
n`urk <22i: nurga, n`urka>. Valgus langeb lauale vale nurga all. Nägi kõike uue nurga alt ülek. Bussipeatus on nurga taga, nurga peal. Poiss pandi pahanduse eest nurka (seisma). Räägib ümber nurga (kaude, ääri-veeri). Surus vastuvaidlejad nurka ülek (ajas kimbatusse). Viskas v heitis töö nurka ülek (jättis sinnapaika). Hulk+nurk, täis+nurk, kalde+nurk; vaate+nurk. Vastas+nurk, üla+nurk, laua+nurk, toa+nurk, elav+nurk, mängu+nurk, suu+nurk; nalja+nurk. Nurga+aken, nurga+diivan, nurga+kaitse <-k`aitsme>, nurga+poolne, nurga+stamp = nurga+tempel, nurga+torn (nt kindlusel), nurga+tugi. mat: nurga+kraad, nurga+minut, nurga+sekund, nurga+mõõt, nurga+poolitaja. eh: nurga+lukk <-luku> (nurkseotis puusepatöös), nurga+majakas, nurga+tapp <-tapi>. sport: nurga+löök (jalgpallis), nurga+vise (veepallis). Nurk+joonlaud = nurk+laud, nurk+seotis eh, nurk+suurus mat, nurk+kaugus astr, nurk+peegel. füüs: nurk+ava apertuur, nurk+kiirendus, nurk+kiirus. sport: nurk+iste <-`iste>, nurk+toeng. tehn: nurk+teras (täisnurkse profiiliga), nurk+ventiil
n`äima <27: n`äida, n`äin, n`äime, n`äisin, n`äis, n`äigu, n`äiv, n`äinud, n`äidakse, n`äidud> paistma, tunduma. Näib väsinud olevat, näib väsinud v väsinuna. Sul näib õnne olevat. Mulle näis, nagu oleks koputatud v näis, et koputati. Vt ka n`äiv
oletama <27>. Oletasin, et kohtan siin sõpra v oletasin siin sõpra kohata. Võib oletada ilusat ilma. Ütleb seda ainult oletamisi v oletades v oletavalt
olgugi ehkki, kuigi. Poiss on tubli, olgugi (et) väike
`ostma <34: `osta, ostan>. Ostab raamatu kaupmehe käest v kaupmehelt odava hinna eest v odava hinnaga v odavalt. Ori ostis end vabaks. Nii vaikne mees, et (kas või) osta sõna suust. Vt ka l`ahti `ostma, s`isse `ostma, v`älja `ostma, ära `ostma, üles `ostma
otsa+`eest, otsa `eest. Pühib otsaeest v otsa eest higi
p`akkuma <28: p`akkuda, pakun>. Pakub külalisele istet, süüa. Pakub korterist v korteri eest head hinda. {Välja pakkuma} → pakkuma. Vt ka katust p`akkuma, üle p`akkuma
pere+mehel`ik. Kannab maja eest peremehelikku v peremehelikult hoolt. Peremehelik suhtumine töösse. Eba+peremehelik, hea+peremehelik
p`iinama <29: piinata, p`iinan>. Meest piinas nälg. Meest piinati näljaga. Mees piinati surnuks. Mis sa sest pillist v seda pilli piinad ülek? Piinav janu, koduigatsus. Mul oli piinavalt kahju. Haavadest piinatud jalad. Vaatas piinatud pilgul v pilguga, piinatult
p`ilkuma <28: p`ilkuda, pilgun>. Pilkuvad silmad, tähed, tuled. Luiskab, nii et silmgi ei pilgu v ilma et silmgi pilguks (jultunult)
pilukil, pilukile, piluli. Silmad tõmbusid vihast pilukile v piluli. Hoidis ust pilukil v piluli. Vaatas pilukil v piluli silmadega v silmi. Pool+pilukil(e), pool+piluli
pr`il'l <22e: prilli, pr`illi; hrl mitm>. Miinus- ja plussklaasidega prillid = miinus+prillid ja pluss+prillid = kaug+prillid ja lähi+prillid. Pani prillid ette, tal on prillid ees, võttis prillid eest (ära). Loeb prillidega. Vaatab elu v elule läbi roosade prillide ülek (optimistlikult), läbi mustade prillide ülek (pessimistlikult). Hoia (oma) piip ja prillid! ülek hoia alt! Päikese+prillid, tolmu+prillid, lume+prillid, autojuhi+prillid, kaitse+prillid, lugemis+prillid, näpits+prillid. Nina+prill ülek ninanips. Prilli+kandja, prilli+papa nalj, prilli+karp <-karbi> = prilli+toos, prilli+klaas, prilli+raamid mitm, prilli+sang, prilli+pood optikakauplus. argi: prilli+film, prilli+kino 3D-film, 3D-kino (ruumiline). zool: prill+karu, prill+vaeras
pr`õmmima <28: pr`õmmida, prõmmin>. Prõmmib (vastu) ust, uksele, ukse pihta. Prõmmib lastega argi (kärgib)
pungil, pungile. Matsutas pungil suuga. Uudistest v uudiseid pungil eit ülek. Ostudest pungil v oste pungil täis kott. Pungil saal (puupüsti täis). Seljakott on liiga pungile pakitud
p`utku jooksu, plehku. Jänes pani, pistis, pääses, sai jahimeeste eest v käest putku. Vangid on putkus. Putku+panek, putku+pistmine
p`uuduma <27>. Absoluutne tõde puudub absoluutset tõde ei ole. Puudub koolist põhjusega, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Kolm minutit puudub neljast. See veel puudub v puuduks, et .. Puuduja
p`äkk <22i: päka, p`äkka> (käel, jalal, käpal); murdes pöial. Päkkadel seis = päkk+seis sport (päkkadel ja varvastel). Jookseb päkkade välkudes v nii et päkad välguvad (väga kiiresti). Ajas päkad vastu taevast, taeva poole viskas v kukkus pikali. Pani majale päka peale ülek, argi haaras maja oma valdusse. Tegi, pani päkad ülek, argi jooksis ära, pani plehku. Imeb päkka ülek on näljas. Ajas pudelile päkad silma ülek, argi tegi pudelile lõpu peale. Käe+päkk, jala+päkk, käo+päkk bot (nugitaim). Päka+pikkune poisike. Päkk+samm sport
ragin <2: -a>. Rataste ragin = ratta+ragin. Puu murdus suure raginaga, suurel raginal. Läks raginaks (riiuks). Läheb nii et ragin taga, läheb raginal v täie raginaga (ägedalt, täie hooga). Rigin-ragin
raha+k`ot't kukkur, rahatasku, tengelpung; inkassaatorikott. Kergendab v kergitab rahakotti, avab rahakoti+rauad ülek annab raha välja. Laseb vanemate rahakoti peal liugu ülek elab vanemate kulul. Rahakott ei kanna v ei kannata kõige ostmist, ei võimalda kõike osta, iga ost ei ole rahakoti järgi. Nahk+rahakott. Peen+raha+kott. Rahakoti+sõbralik, parem soodsa hinnaga
rakendama <27> ka jur õigusakti kohaldatavuse tagamiseks meetmeid võtma, vrd kohaldama. Rakendas hobuse (saani) ette, (saani eest) lahti. Inimesed rakendati tööle. Tootmises rakendatakse uusi masinaid, leiutisi. Laste suhtes ei tohi rakendada füüsilist vägivalda
r`amp <22u: ramba, r`ampa> vettinud puunott; (sõimusõna). Eit ramp v eide+ramp ei anna süüa. Puu+ramp. Ramp+raske, ramp+väsinud
riba <17>. Riba paberit = paberi+riba. Nii naljakas, et naera (end) või ribadeks. Kaitse+riba, kleep+riba teip, põllu+riba, ranna+riba, reklaami+riba, riide+riba. põllum: ribas+külv, ribas+künd. Riba+filter el, riba+mets geogr, riba+spekter füüs, riba+katik tehn
selle+pärast, selle pärast seepärast, seetõttu, selle tõttu. Küsin seda sellepärast v selle pärast, et .. Lubab küll, aga ega ta sellepärast veel ei tee
selmet selle asemel et. Selmet tõestada, et A tekitab B-d, tõestab uurimus, et A tekitab A-d
s`ilm <22i: silma, s`ilma; s`ilmade ja s`ilme, s`ilmadesse ja silmisse ja s`ilmi>. Silm läheb, vajub, kisub kinni v looja uni tikub peale. Tütar annab emale silmad ette (on emast etem). Valvur pigistab varguse koha pealt silma kinni ülek (ei tee märkama). Viga jäi toimetajal silma+paari v kahe silma vahele (jäi tähele panemata). Peab eessõitjat silmas; laseb v kaotab eessõitja silmist. Jõi end silmini täis ülek (väga purju). Tulu on silmaga näha (ilmne). Oma silmaga v ihu+silmaga ise. Poole silmaga põgusalt, vilksamisi. On palja silmaga näha (optikariistadeta). Räägime nelja silma all ülek (kahekesi, omavahel), silmast silma. Lugu juhtus publiku silma v silme all. Surm on v seisab silma v silme ees. Teeb suured silmad, ajab silmad suureks v pärani v jõlli v pungi v punni. Pärani, lahtisi silmi. Ava+silmi, kinni+silmi = kinni silmi. Säravi silmi = sära+silmi(l). Suuri(l) silmi(l) = suuri+silmi. Pisar+silmi(l). Nii et silm sinine v pungis v punnis (peas) pingsalt. Jõll+silm, kõõr(d)+silm, pung+silm, pilu+silm. Sini+silm, sära+silm, sõstra+silm, mandel+silm. Klaas+silm, kunst+silm, oskuskeeles täpsem tehis+silm. zool: liht+silm, liit+silm. bot taimed: lõo+silm, neiu+silm, pääsu+silm, särje+silm. geol kvartsi teisendid: kassi+silm, tiigri+silm. Kudumisel: parempidi+silm, pahempidi+silm, õhk+silm. ülek: lauka+silm, tule+silm, seaduse+silm. Ihu+silm, vaimu+silm. Suka+silm, kirve+silm, nõela+silm, kartuli+silm, pudru+silm, või+silm. Konna+silm (jalal). Sul on kunstniku+silma. Silma+ava pupill, silma+koobas, silma+kulm kulm, silma+laug, silma+lihas, silma+lääts, silma+närv, silma+põhi, silma+ripse, silma+valge, silma+hammas. Silma+arst, silma+haigus, silma+kliinik, silma+peegel med, silma+pipett, silma+põletik, silma+salv <-salvi>, silma+tilgad. Silma+joonel = silma+lainer. Silma+sära, silma+vaade, silma+pilgutus. Silma+nägemine = silma+seletus. Silm+laik <-laigu> (nt liblika tiival). Vt ka s`ilma h`akkama, s`ilma h`eitma, s`ilma p`aistma, s`ilma p`uutuma, s`ilma r`iivama, s`ilma tegema, s`ilma t`orkama, silmas pidama, s`ilmi pimestama
s`uitsema <28: s`uitseda, suitsen; 27: s`uitseda, s`uitsen>. Korsten suitseb. Paneb singid suitsema. Töötab nii et nahk suitseb (aurab, on märg), mõtleb nii et pea suitseb (otsas) mõtleb pingsalt, valetab nii et suu suitseb
sõna <17u: sõnasse ja s`õnna; sõnu ja sõnasid>. Ava+sõnna sattus viga. Ministri sõnul, ministri sõnade järgi v kohaselt ministri ütluse järgi v ütlemist mööda, parem kui vastavalt ministri sõnadele. Sõna tõsises v otseses mõttes. Sõna lausumata. Asjast ei räägitud poolt sõnagi, poole sõnagagi (mitte vähimatki). Ütles selge sõnaga v sõna+selgelt v otse+sõnu, et .. Palub sõna. Saadab, toob, viib meestele koosolekust v koosoleku kohta sõna (teate). Jäta talle sõna. Sidetehnika viimane sõna moodsaim sidetehnika. Sõna libiseb v kukub suust. Sõnad surevad suus v huulil. Sõna jääb v sõnad jäävad kurku kinni, ei saa sõna suust. Tema käest osta sõna suust ülek ta on visa rääkima. Võttis v püüdis mind sõnast, hakkas v haaras v võttis mu sõnast kinni. Hakkas mu sõnade külge noris mu jutu kallal. Sööb oma sõnu, taganeb oma sõnadest. Võtab oma sõnad tagasi. Pillub v loobib sõnu (tuulde), teeb v kõlksutab sõnu, teeb tühje sõnu. Seab sõnu (ritta), seab oma mõtted sõnule v paneb sõnadesse. Loeb lapsele sõnad peale (manitseb). Paneb sõnad suhu õpetab, mida öelda. Kiidu+sõna, õpetus+sõna, tarkus(e)+sõna, tänu+sõna, vägi+sõna = vande+sõna, vana+sõna. Mehe+sõna, au+sõna. Ees+sõna, saate+sõna, lõpp+sõna, järel+sõna. Kirja+sõna kirjandus, kirjavara. Rist+sõna. keel: käänd+sõna, pöörd+sõna; liht+sõna, liit+sõna; murde+sõna, laen+sõna, võõr+sõna, tehis+sõna, oskus+sõna; täis+sõna, abi+sõna; põhi+sõna, täiend+sõna. Masina+sõna info. Jaa-sõna. Sõna+mulin, sõna+tulv, sõna+vaht <-vahu>, sõna+valing, sõna+vool <-voolu>. Sõna+kordus, sõna+paar, sõna+rühm, sõna+valik. keel: sõna+klass, sõna+kuju, sõna+pesa, sõna+piir, sõna+rõhk, sõna+seletus, sõna+semantika, sõna+statistika, sõna+vorm, sõna+välde, sõna+ühend; sõna+alguline, sõna+sisene, sõna+lõpuline. Sõna+maagia folkl. Sõnade+vaheline seos
t`ahtma <34: t`ahta, tahan, tahetakse, tahetud>. Tahab kooki, lugeda, koju. Tahtis õpetajaks (saada). {Tahab ja peab tegema} → tahab teha ja peab tegema. Elu tahab elada v elamist. Film tahtis komöödia olla (ebaõnnestunud komöödiafilmi kohta). Mis kilost v kilo eest tahetakse? kui palju kilo maksab? Head tahtes tegi ta halba. Vt ka tahes
t`ampima <28: t`ampida, tambin> taguma, trampima. Tambib kartulid pudruks. Poriseks tambitud muru. Tampisime mitu tundi mööda maanteed (käia). Tambi endale pähe v peakolusse, et .. argi
tasuma <27>. Tasus võla, arve. Tasub abi eest sularahas v rahaga, kaubaga, tööga. Osaliselt tasutav puhkus osatasuline puhkus. Tasus solvangu eest (kätte), tasus solvangu tagasi. Vaev on end ära tasunud. Sellest ei tasu rääkida, see ei tasu rääkimist. Tasub sooni, haiget jalga vmo (masseerib). Vt ka k`ätte tasuma
t`eesklema <30: teeselda, t`eesklen>. Teeskleb magamist, magajat. Teeskleb, nagu magaks v teeskleb, et magab. Teeseldud lahkus. Naeratab teeseldult v teesklevalt
tema ases <0: tema ja ta, tema ja ta, teda, temasse ja t`asse, temas ja tas, temast ja t`ast, temale ja t`alle, temal ja tal, temalt ja t`alt, temaks, temani, temana, temata, temaga ja taga; mitm nemad ja nad, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti t`alle, tal) ka rõhulises>. Osutab esimesena mainitule: Juhan ütles Jürile, et ta (= Juhan) ei tea midagi, vrd Juhan ütles Jürile, et see (= Jüri) ei tea midagi. See metall meenutab vaske, aga ta on sellest tugevam. Osutab juba tuntule: Kes see on? ‒ Jüri. ‒ Kes ta on? ‒ Üliõpilane. Mis sa tast kiusad. Ära taga riidle. Anna talle tema raamat. Tema+ealine, tema+nimeline, tema+sarnane, tema+suurune, tema+taoline. Tema+poolne, nende+poolne abi, parem tema, nende abi
t`olmama <29: tolmata, t`olman>. Tolmav kruusatee, pulber. Vehib tööd nii et tolmab v vehib tööd (nii) mis tolmab. Tolmas kodu poole, jooksis tolmates kodu poole
torgatama <27> turgatama. Mulle torgatas pähe (mõte), et ..
t`unduma <27>. Tundub rõõmus olevat, tundub rõõmus v rõõmsana. Jutt tundub vennale meeldivat. Mulle tundus, nagu oleks koputatud v tundus, et koputati
tõde <18: t`õe, tõde>. Teab, varjab tõde. Ennustus läks, sai tõeks. Ära võta kõike tõe pähe. Tõde seati jalule, tuli päevavalgele. Tõele au andes, tõele näkku v silma vaadates peab tunnistama, et .. Usub, töötab tões ja vaimus (siiralt, innukalt, andunult). Aabitsa+tõde, alg+tõde, eba+tõde, elu+tõde, käibe+tõde, pool+tõde, põhi+tõde, raamatu+tõde. Tõe+armastus, tõe+janu, tõe+jutt <-jutu>, tõe+otsing, tõe+tunnetus, tõe+väärtus loogika. Tõele+vastavus. Vt ka tõsi
t`õe+n`äoline võimalik, usutav, oletatav. Tõenäoline saabumisaeg. On tõenäoline, et ta tuleb homme v ta tuleb tõenäoliselt homme. See on vähe tõenäoline
tõsi <15: t`õe, t`õtt>. Jumala tõsi = jumala+tõsi, päris tõsi, sula+tõsi. Räägib tõtt. Kuuldus vastas tõele, osutus tõeks. Jutus ei olnud teragi tõtt, ei olnud tõe+teragi. (See) on tõsi, et .., tõsi ta on, et .. Tõsi mis tõsi, ta on tubli. Tõsi küll, oleks saanud veel paremini. Kas ta tõega tuleb (tõesti)? Mul oli minekuga tõsi taga. Tõsi tõeks ja nali naljaks. Tõsi+asi tõik, fakt, tõsi+olud tegelikud olud. Vt ka tõde
tähele panema täheldama, märkama. Pane tähele, mida v mis ma räägin. Pani kirjutises vigu tähele. Luuletaja esikkogu pandi kohe tähele. Pane tähele, (et) ta tuleb veel (küll sa näed, kindlasti)
tähendama <27>. Mida v mis see tähendab? Vaikimine tähendas, et ta on nõus, tähendas nõusolekut. Su otsus tähendab meile väga palju (on väga tähtis). Kui ta läks, (siis) tähendab(, et) oli vaja minna (järelikult). Tähendas muu seas, et .. (mainis, ütles). Tähendas kõik üles (pani kirja, märkis üles). Tähendas sõrmega ukse poole (osutas, näitas)
tögama <27> pilkama, nöökama. Jürit tögati Mari pärast v Mariga. Sai pahanduse pärast v pahanduse eest tögada
tühi <24e: tühja, t`ühja; t`ühje ja t`ühjasid; keskv tühjem, üliv kõige tühjem>. Vastand täis. Jõi klaasi tühjaks. Tühi nagu kell v täiesti tühi. Inimestest tühi = inim+tühi tänav. Ära usu tühje jutte. Lootus läks tühja (oli asjatu). Tühja läinud = tühja+läinud lootus. Mis sa tast tühjast kuulad. Tühja(gi) ta oskab! Tühja kah, tühja sest v sellest! Tühi v vana+tühi neid võtku (kirumisväljend). Pool+tühi, õhu+tühi. Tühja+võitu. Tühi+jooks el, tühi+mass (sõidukil), tühi+seis mer, tühi+sool <-soole> anat, tühi+sõit. Tühjaks+laadimine
tüli <17: t`ülli ja tülisse>. Norib, otsib, kisub tüli. Läks, pööras sõbraga tülli, on sõbraga tülis. Suhtub teiste tülisse ükskõikselt. Ära tee endale söögitegemisega tüli. Oli teistele tüliks, aeti tülist (eest) ära. Kõrtsi+tüli, perekonna+tüli, piiri+tüli, sise+tüli, usu+tüli. Tüli+asi, tüli+küsimus, tüli+õun ülek; tüli+norija
v`aatama <29: vaadata, v`aatan>. Vaatab taevast, taevasse. Kuu vaatab aknast sisse ülek. Tule meid vaatama! tule meile külla! Vaatab (endale) uut töökohta (otsib). Mees vaatab noori naisi (tunneb noorte naiste vastu huvi). Vaatame v eks me vaata seda asja (mõtleme järele, selgitame). Kuidas sa sellele v selle peale vaatad? mis sa sellest arvad? ülek: vaatab teistele ülevalt alla (üleolekuga), alt üles (austavalt, alandlikult). Vaata v vaadake, asi on selles, et .. Tuli vaata et viimasel hetkel (peaaegu). Raskustele vaatamata, parem raskustest hoolimata. Alla, järele, kõrvale, kõrvalt, maha, mööda, otsa, sisse, tagasi, valmis, vastu, üle, üles vaatama. Vt ka `ette v`aatama, läbi v`aatama, p`ealt v`aatama, r`ingi v`aatama, v`iltu v`aatama, v`älja v`aatama, `ümber v`aatama
vabandus <11: -e>. Palus sõbralt oma sõnade pärast v oma sõnade eest vabandust. (Palun) vabandust, et ma hiljaks jäin. Esitab vabandusi. Mis sul enda vabanduseks öelda on? Vabandus+kiri, vabandus+palve
vaevalt. Vaevalt (et) ta tuleb. Kas ta tuleb? ‒ Vaevalt (küll). Vaevalt jõudis tüdruk kooli, kui kell helises. Minna on veel vaevalt kilomeeter (napilt). Seisab vaevalt jalul (vaevu). Vaevalt kuuldav heli (vaevu). Häda+vaevalt hädavaevu
vahetus+k`aup. Tehti vahetuskaupa. Vilja eest pakuti vahetuskaubaks v vahetuskaubana kala. Vahetuskaubandus maj
vanne <6: v`ande, vannet> tõotus, lubadus; needmine, kirumine. Andis vande v tõotas vandega, et vaikib, andis vande vaikida, andis vaikimis+vande. Mehelt võeti vanne, et .. mehel lasti vanduda, et .. Kinnitas oma sõnu vandega. Tunnistas kohtus vande all. Ketser pandi kiriku+vande alla. Nagu vanne oleks peale pandud, kõik veab viltu. Arsti+vanne, ameti+vanne, truudus(e)+vanne, ustavus+vanne, vale+vanne. Vande+alune, vande+andmine, vande+murdja, vande+tekst, vande+tõotus. Vande+sõna kirumissõna. Vande+advokaat, vande+kohtunik, vande+tõlk
vari <24e: varju, v`arju; v`arje ja v`arjusid>. Astus päikese käest varju, seisis varjus, tuli varjust päikese kätte. Puu annab, heidab maapinnale varju. Kuuldused heitsid mehe heale nimele varju ülek (laimasid, kompromiteerisid). Istume puu varjus (vilus). Pimeduse varjus tehtud teod. Hein veeti varju alla. Laev tuli tormi eest varju v varjule, tuli tormi+varju, on tormi+varjus. Jätab kõik teised varju, teised jäävad varju (tagaplaanile). Endise kuulsuse vilets vari. Püüab üle oma varju hüpata ülek (teha midagi üle jõu käivat). Käib mehe kannul nagu vari, saadab meest varjuna. Ei salli teineteise varjugi, ei taha teineteise varjugi näha ülek ei salli teineteist üldse. Jala+vari argi jalats, katte+vari, lambi+vari, lange+vari, pea+vari, päeva+vari = päikese+vari, tuule+vari, vihma+vari, pool+vari; surma+vari ülek. Valgus-vari. Varju+elu varjatud elu, varju+rikas varjukas, varju+tikand tkst, varju+teater. bot: varju+lill, varju+-tähthein, varju+taim = varju+lembene taim; os-ga: varju+taluv taim. Varju+kuju = vari+kuju. Vari+kate, vari+katus, vari+pilt siluett, vari+käik aiand (väänkasvudest). Varju+jäämine (III v), varjus olek = varjus+olek, varjule minek = varjule+minek, varjul olek = varjul+olek
v`astu+k`aup. Vilja saadi vastukaubaks v vastukaubana kalade eest
v`its <23u (ja 22u): vitsa, v`itsa; v`itste (ja v`itsade), v`itsu ja v`itsasid>. Sai ema käest valetamise eest vitsa v vitsu. On vitsa väärt. Vilets vitsul õpetatud. Omad vitsad peksavad ülek. Jumala vits = jumala+vits vmo karistus, nuhtlus. Kadus nagu vits vette (jäljetult). Nagu ühe vitsaga löödud väga sarnased. Lepa+vits, kase+vits, paju+vits. Korvi+vits, ratta+vits, tünni+vits, ääre+vits (puunõul), plekk+vits, raud+vits. Nõia+vits folkl (soovi täitmiseks); geol pilda. bot: hane+vits, kuld+vits, maa+vits, mets+vits; vits+kuusk, vits+-piimalill. Orja+vits (üldkeeles) = harilik kibu+vits bot. Vits+korv, vits+mõrd, vits+mööbel. Vitsa+andmine, vitsa+hoop, vitsa+kimp, vitsa+raag
v`älja panema. Paneb pildi näitusele välja; välja pandud = välja+pandud pilt. Paneb lipu välja. Paneb kaarte (välja). Pani kõik v viimase välja, et võita. Välja+panija, välja+panemine
v`älja+s`õit. Võistlus lõppes rajalt väljasõiduga. Väljasõit kell 8 koolimaja eest. Tegime väljasõidu Padisele. Väljasõidu+istung (nt kohtul), väljasõidu+tee; väljasõidu+keeld, väljasõidu+luba, väljasõidu+viisa
v`äärama <29: väärata, v`ääran> kõikuma panema, ümber lükkama, kukutama. Lasi end teelt väärata. Miski ei väära mu usku. Vääras vaenlase põrmu. Väärame võimuka käega ikke, mis lasub me pääl .. (F. Tuglas, K. Ast „Julgesti, vennad, nüüd tööle!“)
õnne+asi, õnne asi. Kalasaak on õnneasi v õnne asi. Oli õnneasi v õnne asi, et ..
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|