|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2051 artiklit, väljastan 140.
aabits <2: -a>. Karu+aabits, kuke+aabits. Ladumis+aabits tähetasku ja lipikud. Käitumise aabits v aabitsa+kursus ülek (algteadmised). Aabitsa+kirjandus = aabitsa+raamatud = aabitsad, aabitsa+tükk, aabitsa+tarkus
`Aadam <2: -a>, ka `aadam <2: -a> nalj mees. Vana aadam lihalik, patune inimloomus. Teadsin seda iidamast ja aadamast, iidamast-aadamast saadik (juba ammu). Aadama+aegne ülek igivana
`aadama+k`ahvel ülek sõrmed (söömisvahendina)
`aadama+`õun ülek kõrisõlm
`aadama+ülik`ond ülek. Mehed koorisid end aadamaülikonda, ujusid aadamaülikonnas (alasti)
`aader <2e: `aadri, `aadrit> vmo veresoon. Laseb haigel aadrit (verd veresoonest välja). Poeg laskis isa rahakotil(e) aadrit ülek (tegi kulu). Aadri+raud (aadrilaskmiseks rahvameditsiinis)
`aadri+l`askmine vere laskmine veenist v arterist; ka ülek. Aadrilaskja
aare <6: `aarde, aaret> (peidetud) väärisvara; ülek miski v keegi väga väärtuslik. Hõbe+aare, kuld+aare. Kunsti+aare, kultuuri+aare, vaimu+aare
abi+elu. Kiriklik abielu, vastand ilmalik abielu v tsiviil+abielu. Registreeritud v seaduslik abielu, registreerimata v vaba+abielu, fiktiivne = fiktiiv+abielu. Astub abiellu, sõlmib abielu. On arstiga abielus. Ainu+abielu monogaamia, kaksik+abielu bigaamia, mitmik+abielu = rühma+abielu polügaamia. Sega+abielu (eri rahvusest inimeste vahel), proovi+abielu, külastus+abielu = visiit+abielu. Armastus+abielu, mõistus(e)+abielu. Abielu+inimene, abielu+mees, abielu+naine, abielu+pool <-poole> üks abikaasadest, abielu+laps <-lapse>, vastand vallaslaps. jur: abielu+leping, abielu+varaleping (reguleerib abiellujate varalisi õigusi ja kohustusi). Abielu+rikkumine, abielu+sõrmus, abielu+säng = abielu+voodi, abielu+õnn, abielu+sidemed = abielu+kütked ülek, abielu+sadam ülek
abi+elu+k`olm+n`urk ülek (ühel abielupoolel armuvahekord)
Achilleuse k`and [ahh`illeuse ld, ahhill`euse kr] ülek ainus nõrk koht
ader <24u: adra, `atra; `atru ja `atrasid>. Hoiab atra vaol. Anna aega atra seada ülek (valmistuda). Käsi+ader, hobu+ader, traktori+ader; hark+ader, vannas+ader, hõlm+ader, konks+ader, mutt+ader. Adra tera, hõlm, nuga = adra+tera, adra+hõlm, adra+nuga
adra+k`urg. Haaras adrakured pihku ka ülek hakkas maatööd tegema
adress`aat <22e: -ressaadi, -ress`aati> (posti)saadetise, teate vms saaja, vastuvõtja; ka ülek. Teose adressaadiks olid koolilapsed teos oli määratud koolilastele
adress`eerima <28: -ress`eerida, -resseerin> aadressi järgi saatma; ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Adresseerige kiri direktorile v direktori nimele. Kellele see küsimus on adresseeritud ülek (suunatud, määratud)? {Muret tuleb adresseerida} → murega tuleb tegelda v midagi ette võtta
`aed <22u: aia, `aeda, `aeda ja aiasse; `aedu ja `aedasid, `aedadesse ja aiusse>. Karjub nagu siga aia vahel. Töö läks aia taha ülek (ebaõnnestus). Viljapuu+aed = puuvilja+aed, marja+aed, kapsa+aed, tapu+aed, roosi+aed rosaarium. Kooli+aed, kodu+aed. Suve+aed ja talve+aed. Lust+aed vmo = ehis+aed = ilu+aed. Laste+aed. Looma+aed. Karja+aed, lamba+aed, kana+aed, jooksu+aed. Surnu+aed kalmistu. Paradiisi+aed. kal: vabe+aed, vesi+aed püünise tiib. Tarad: vitstest (punutud), paekividest (laotud), võrgust aed = vits+aed, paekivi+aed, võrk+aed; teivas+aed = hirs+aed = pistand+aed; piirde+aed. Aia+lill, aia+lind, aia+mari <-marja>, aia+tee, aia+tool. Aiatööriistu: aia+käärid mitm, aia+käru, aia+nuga, aia+prits, aia+traktor. Aia+roigas, aia+teivas, aia+latt taralatt, aia+post tarapost. Aia+alune, aia+poolne, aia+tagune, aia+äärne. bot: aed+hortensia (ilupõõsas), aed+-liivatee (ravimtaim)
agan <2: -a; hrl mitm> ka ülek keegi v miski tühine, tähtsusetu. Odra+aganad, rukki+aganad. Agana+leib (peenestatud aganaid sisaldav)
ag`oonia <1> surmaheitlus, ka ülek. Impeeriumi agoonia. {Surmaeelne agoonia} → agoonia
ahel <2: -a> kett; pidev rida, jada. Vang pandi ahelasse v ahelaisse, vangid pandi ahelasse v ahelaisse. Sündmuste ahel = sündmus+ahel. Meri on jää+ahelas v jää+ahelais ülek (jääs). Heitis endalt abielu+ahelad ülek. Magnet+ahel el, toitumis+ahel biol. Ahel+kiri kettkiri, ahel+kokkupõrge (sõidukitel), ahel+liitsõna keel, ahel+lülitus el, ahel+murd mat, ahel+piste tkst kettpiste, ahel+suitsetaja. folkl: ahel+jutt <-jutu>, ahel+laul
aheldama <27> ahela(i)sse panema, ahela(i)s pidama; ülek kammitsema, köitma, piirama, takistama. Aheldatus
ahel+reaktsi`oon reaktsioon, mis kord alustatuna kutsub esile üha uued samasugused reaktsioonid. Aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. See sündmus vallandas terve ahelreaktsiooni ülek
aher <3: `ahtra, `ahtrat, `ahtrasse; `ahtrate, `ahtraid> sigimatu, mittetiinestuv, sellel aastal tiinestumata; ülek viljatu, vähese anniga, napp, kasin, kehv. Aher lehm, mära. Aher naine argi. Lehm jäeti ahtraks. Ahtrad põllud. Viljakad ja ahtrad poeedid. Umb+aher. Jutu+aher, kõne+aher, mõtte+aher, sõna+aher
ahi <24e: ahju, `ahju; `ahje ja `ahjusid>. Malmist, pottkividest, tellistest ahi = malm+ahi, pott+ahi, tellis+ahi, vrd tellise+ahi (tellisetootmiseks). Ahju lagi, põrand, lõõr. Kaminaga ahi = kamin+ahi eh, kerisega ahi = keris+ahi, keriseta ahi = umb+ahi etn. Kütan ahju (os), panen v teen tule ahju (sisseü), panen ahju (om) küdema. Ahjust võetud v tulnud, ahju+soojad saiad. Ahjus küpsetatud liha = ahju+liha. Istub, konutab ahju taga ülek on kodune, käib vähe väljas. Tal on vesi ahjus ülek ta on kimbatuses, tal on häda käes. Rehe+ahi, sauna+ahi, toa+ahi. Vanni+ahi, vrd vann+ahi tehn (klaasi valmistamisel). Tööstus+ahjud: kuumutus+ahi, martään+ahi, kõrg+ahi, kamber+ahi, lubja+ahi, portselani+ahi. Elektri+ahi (elektriga köetav). Leiva+ahi, prae+ahi, grill+ahi, suitsu+ahi = suitsutus+ahi. Glasuurimis+ahi, vrd glasuur(pott)+ahi. Ahju+hark, ahju+roop; ahju+pealne, ahju+pink madal soemüür ahju küljel, ahju+rind (reheahjul); ahju+kartulid, ahju+piim <-piima> (ahjus kuumutatud); ahju+täis halge, leiba
`ahtrus <11 ja 9: -e> põllum tiinuse puudumine; ülek kasinus, vähesus, nappus. Veiste ahtrus. Loome+ahtrus, mõtte+ahtrus, sõna+ahtrus
`ahv <22e: ahvi, `ahvi> ka ülek. Väle, karvane nagu ahv. Ronib nagu ahv. Pool+ahv leemur, päris+ahv, möira+ahv, inim+ahv. ülek: moe+ahv, tolmu+ahv. Ahvi+kari <-karja> ka ülek, ahvi+pärdik pärdik
ahvi+armastus ülek, halv liighellitav, lapsele kõike lubav armastus
ahvi+k`iirus ülek suur kiirus. Tormas ahvikiirusega, ahvikiirusel trepist alla
ahvi+nägu ülek inetu nägu (nagu ahvil); (sõimusõna)
`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm
aja+hammas ülek. Torn on ajahambale hästi vastu pannud v pidanud. Ajahambast puretud kindlus
aja+l`oo+ratas ülek. Püüab ajalooratast tagasi pöörata. Jäi ajaloorataste vahele
aja+meri ülek. Aastakümned on voolanud, veerenud ajamerre
aja+ratas ülek. Ajaratas veereb
aju2 <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus
`aktiva <1> varad; bilansi vasak pool, vastand passiva. Aktiva+konto, aktiva+tehing. Filmi aktivasse kuulub muusika ülek (saavutuste, väärtuste hulka)
`aktsia <1> osatäht, aktsionäri osamaksu tõendav väärtpaber. Nimeline ja esitaja+aktsia. Rahva+aktsia. Ostab, müüb aktsiaid, laseb aktsiaid käibele v emiteerib aktsiaid. Paigutas raha aktsiatesse. Aktsiad tõusevad, langevad ka ülek. Aktsia+kapital, aktsia+pakk <-paki>, aktsia+turg
alandus <11: -e> alandamine, alandav tegu, alandatud olek; vähendamine. Talus alandusi ja solvanguid, tundis alandust ja häbi. Enese+alandus. Hinna+alandus ka ülek. Alandus+tunne
alasti. Alasti naine. Võttis, kooris end alasti. Peagu alasti, pool+alasti, päris alasti, ihu+alasti. ülek: alasti seinad (paljad, katmata), alasti tõde (kaunistamata, varjamata). Alasti+olek alastus
alastus <11: -e> alastiolek. Näkineiuna kaunis oma alastuses. Tõde kogu oma alastuses ülek ilustamata tõde
alfa+isane valitsev isane; ülek jõuline, võimukas mees. Alfaisane v alfaisasest loom = alfaisane. Alfaisasest mees alfamees
`alg+r`akk <-raku>, `alg+rakuke nõuk, ülek millegi väikseim koostisosa. Perekond on ühiskonna algrakk v algrakuke
`alla+k`äik allapidi minek, langus, mandumine. Vaimne, moraalne, majanduslik allakäik. Allakäigu+trepp ülek
`alla+mäge mäest alla, pärimäge, vastand ülesmäge; ülek halvema poole. Tee, elu, õppimine läheb allamäge
all`ergia <1> organismi muutunud tundlikkus, hrl ülitundlikkus mõne aine vastu. Tunnen naabri vastu allergiat ülek naaber on mulle vastumeelt. Ravimi+allergia, toidu+allergia, õietolmu+allergia. Allergia+ohutu, allergia+vastane, allergia+ravim
`alt. Laua alt. Varju alt varjualusest. Kaevati rusude alt välja. Rinde alt valutab. Hoiab käe alt kinni. Meistri käe alt on läbi käinud palju noori. Lähenes küsimusele uue v teise nurga alt. Kao mu silma alt! Müüb hõlma alt v alt+hõlma. Hüppas alt ära ülek taganes ootamatult lubadusest. Alt orust. Lõi kastil põhja alt. Võttis suusad alt. Hoia alt! Ulu+alt. Alt+pere, alt+uks alumise korruse välisuks, alt+valgustus; sport: alt+hoie, alt+võte. Vt ka `all, `alla; `alt minema, `alt t`õmbama, `alt vedama
`alt+aisa aisa alt. Lõi hobust altaisa. Viskab, laseb, lööb altaisa ülek rikub abielu
`altar <2e: -i> püha laud kirikus; ohverduskoht. Õpetaja astub altarisse, on altaris. Altaril põleb küünal. Põlvitab altari ees. Jüri viis Mari altari ette (viis laulatama, võttis naiseks). Ohverdas, tõi oma elu teaduse altarile ülek. Tiib+altar, kapp+altar, kodu+altar, barokk+altar. Ohvri+altar. Altari+esine, altari+kapp <-kapi>, altari+lina, altari+maal = altari+pilt, altari+ruum
alus <9: -e>. Graniit+alus, puit+alus, liiv+alus; seebi+alus, kauba+alus, kuuma+alus. Vrd vilt+alus ja alus+vilt. Teoreetiline, seaduslik alus. Liigitus+alus. Lepingu alusel (põhjal, järgi). Töölepingu lõpetamise alus oli seaduse § 86 p 3. Filmi aluseks on põnevusjutt. Süüdistusel polnud alust. Panid aluse ülikoolile rajasid ülikooli. Filosoofia alused (põhitõed). Pook(e)+alus aiand. Rannasõidu+alus rannasõidulaev. keel: osa+alus, täis+alus. mat: astme alus astendatav, kolmnurga alus, trapetsi alused. keem: alused ja happed. Alus+kiht, alus+lause keel, alus+nurk mat, alus+turvas põllum, alus+sulestik zool, alus+talje vmo pihik, alus+põrand eh, alus+piste (tikkimisel); ka ülek: alus+tugi, alus+sammas, alus+tala. Aluse+panija rajaja
alus+m`üür. Lauda alusmüür. Rahvuskultuuri alusmüür ülek (alus)
amats`oon <22e: -sooni, -s`ooni> sõdalanna Kreeka mütoloogias; ülek naissõdur, -ratsanik, -mootorrattur vm
Ameerikat avastama ülek midagi ammu teada olevat suure avastusena kuulutama. Kus nüüd avastas Ameerika
amet <2e: -i>. Võeti, asub ametisse. Pani ameti maha, astub ametist tagasi. Vabastati, lahkub ametist, lasti ametist lahti. Alandati ametis v ameti+astmes, sai ameti+kõrgendust v tõuseb ameti+redelil. On raadio kallal ametis. On ameti poolest v ametilt õpetaja, peab õpetaja+ametit. Riigi+amet, au+amet, koera+amet argi tänamatu töö, näpu+amet ülek varastamine. Asutus: maksu+amet, pääste+amet, tarbijakaitse+amet. Ameti+asutus, ameti+auto, ameti+juubel, ameti+korter, ameti+kõne (telefoniga, vastand erakõnele), ameti+käik, ameti+liit, ameti+nimetus, ameti+riietus, ameti+saladus, ameti+sõit, ameti+tõend, ameti+vend. Ametis olev rektor. Ametis olek = ametis+olek. Ametisse astumine, seadmine, vannutamine = ametisse+astumine, ametisse+seadmine, ametisse+vannutamine
ameti+redel ülek. Üks on ametiredelil tõusnud, teine langenud
anat`eem <22e: -teemi, -t`eemi> kirikuvande alla panek, kirikuvanne; ülek needus
`andmine <12 (ja 10): -mise>. Üürile andmine = üürile+andmine. Vande+andmine, armu+andmine, korvi+andmine ülek, käe+andmine, laenu+andmine. Alla+andmine, juurde+andmine, pähe+andmine argi, kätte+andmine, trükki+andmine. Andmis+rõõm
`ankur1 <2: `ankru, `ankrut> (kinnitusvahend); (kella osa); (elektrimasina osa). Heitis, jäi ankrusse ka ülek. Laev seisab ankrus. Triiv+ankur. eh: side+ankur, traat+ankur. Vedru+ankur põllum (kultivaatori osa). Ankur+kell, ankur+mast el. Ankru+peli = ankru+pill = ankru+vinn <-vinna> peli, ankru+liin = ankru+nöör, ankru+paik ka ülek = ankru+koht, ankru+tuli. Ankru+mähis el, ankru+plaat eh, ankru+ratas tehn (kellal)
apet`iit <22e: -tiidi, -t`iiti> vmo, nalj söögiisu; ülek himu, iha
apog`ee <26i> Maast kõige kaugem punkt Kuu v Maa tehiskaaslase orbiidil, vastand perigee; ülek hariaste, kõrgpunkt
ap`ostel <2e: ap`ostli, ap`ostlit> relig (Kristuse) jünger; ülek mingi idee, õpetuse vms kuulutaja. Moraali+apostel. Apostel+vend apostoolik. Apostli+raamat apostlite teod koos apostlite kirjadega
ar`een1 <22e: areeni, ar`eeni> esinemis- v võitlusplats; ülek tegevus- v võitlusväli. Ilmus ajaloo areenile, lahkus areenilt. Tsirkuse+areen, võistlus+areen. Areen+lava teater
aristokr`aat <22e: -kraadi, -kr`aati> aristokraatiasse, ülemkihti kuuluv isik. Vaimu+aristokraat ülek
aristokr`aatia <1> ülemkiht, ühiskonna eesõigustatud osa; ülek paremik, ladvik. Maa+aristokraatia, teenistus+aristokraatia, raha+aristokraatia, feodaal+aristokraatia, töölis+aristokraatia, vaimu+aristokraatia ülek
armastus <11: -e> arm, lemme, lemb(us). Meeleline v kehaline armastus, vastand hingeline v platooniline armastus. Noormees avaldas neiule armastust. Salajane armastus = sala+armastus. Nooruk pole neiu armastust väärt, vrd armastus+väärt = armastus+väärne. Jüri vana armastus argi (kallim). Keda-mida armastatakse: isamaa+armastus, ligimese+armastus, enese+armastus egoism, töö+armastus, vabadus(e)+armastus. Kes armastab: ema+armastus, isa+armastus, venna+armastus, õe+armastus. Vrd vanemate+armastus = (laste) armastus vanemate vastu ja vanemate armastus (oma laste vastu). Vaba+armastus, vastu+armastus, ahvi+armastus ülek. Noorus+armastus ka: noorusaegne armastatu. Armastus+abielu, armastus+avaldus, armastus+jumalanna müt, armastus+kiri, armastus+kolmnurk ülek, armastus+romaan
arm`ee <26i> sõjavägi, eelkõige maavägi; operatiivkoondis. Rahva+armee, palga+armee, regulaar+armee. Tanki+armee, löögi+armee. Töötute armee ülek. Armee+grupp, armee+kindral. Kutsuti {armee+teenistusse} → sõjaväkke, kaitseväkke, (sõja)väeteenistusse
arsenal <19: -i, -i> relvakäitis ja -kogum; relvistu. Mereväe+arsenal. Tuuma+arsenal tuumarelvistu. Huulepulkade arsenal ülek
`arter <2e: -i> anat tuiksoon. Reie+arter, neeru+arter, pärg+arter, une+arter (aordi haru). Liiklus+arter ülek oluline liiklustee. Arteri+põletik
arve <6: `arve, arvet> dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine. Maksab, tasub, õiendab arve. Teeme arved klaariks, klaarime arved selgitame (raha)asjad. Peab väljaminekute kohta v üle arvet. Parim tulemus läheb arvesse. Võeti arvele, on arvel, kanti arvelt maha. Kõiki pahandusi ei saa meie arvele panna ülek. Kauba+arve, kohviku+arve, takso+arve, elektri+arve, üüri+arve. Eel+arve, lõpp+arve. Avas pangas arve, oskuskeeles täpsem konto. Om-ga: arve+plank <-plangi>, arve+raamat
arvete+õiendamine <12: -mise>, arvete+õiendus ülek: vahekordade selgitamine; kättemaksmine, -tasumine
ase+aine surrogaat. Sahhariin on suhkru aseaine. Peremehe aseaine ülek
asetama <27> panema, paigutama, seadma. Asetab albumi lauale. Asetas oma elu ohtu. Asetas kõik ühele kaardile ülek riskis kõigega
astel <8: `astla, astelt> kiskoda; teravikuga kepp; bot torkav muundunud leht, juur v võsu; zool (putukal). Lõi astla vastu (takka) üles ülek hakkas trotslikult vastu. Juur+astel, leht+astel, võsu+astel. Mürgi+astel. Astel+põõsas, oskuskeeles täpsem iileks. Astla+taoline = asteljas
`astuma <28: `astuda, astun>. Astus mulle varbale v varba peale v varvastele ka ülek. Astub ametisse, ametist tagasi. Astub erakonda v erakonna liikmeks, erakonnast välja. Astub abiellu abiellub. Astub läbirääkimistesse, parem alustab läbirääkimisi. Seadus astub jõusse (jõustub). Hakka astuma mine ära. Ette, kõrvale, läbi, vahele, vastu astuma. Vt ka s`isse `astuma, tagasi `astuma, v`älja `astuma, üle `astuma, üles `astuma
ažiot`aaž <22e: -taaži, -t`aaži> aažiospekulatsioon, väärtpaberite kursi tõusule v langusele rajatud spekulatsioon; ülek kiremöll
atmo+sf`äär õhkkond, ka ülek; süsteemiväline rõhuühik. Maa atmosfäär. Füüsikaline = normaal+atmosfäär (tähis atm), tehniline atmosfäär (tähis at). Atmosfääris toimuv tuumaplahvatus (atmosfäärne). Loometööks soodus atmosfäär ülek (ümbrus, meeleolu). Atmosfääri+akustika, atmosfääri+füüsika, atmosfääri+elekter õhuelekter, atmosfääri+rõhk õhurõhk
Aug`eiase tallid ülek lohakusest tekkinud korralagedus
augu+k`aevaja <1> ka ülek kellegi vastu halva sepitseja
`auk <22e: augu, `auku; seisundivorm `aukus>. Aias on auk, aia+auk. Kahe auguga nööp (kaheauguline). Auk augu kõrval, auke täis auklik. Kukkus auku, istub augus, vrd silmad vajusid auku, on aukus. Aukus v auku+vajunud silmad. Aukus+silmine nägu. Must auk astr. Rääkis mulle augu pähe ülek meelitas mind oma nõusse. Lasti maha ja aeti auku vulg (maeti maha). Tunniplaanis on auk ülek (aken, tühik). Hamba+auk, püksi+auk, luku+auk, mälu+auk argi, kulla+auk ülek, pori+auk, õhu+auk, ussi+auk, kuuli+auk. Nööp+auk, puur+auk. Vrd võtme+auk (lukul) ja võtmeava (võtmel); silma+auk (nt kirvel); argi silmakoobas ja silmaava pupill. Auk+huulik (nt flöödil), auk+tikand broderii. Augu+rida, augu+tangid mitm mulgutangid
`aur <22e: auru, `auru>. Vedur on auru all (töövalmis), laseb pahinal auru välja. Vesi muutub auruks (aurustub). Jüri oli kõva, paraja auru all, Jüril olid kõvad aurud sees v oli paras aur peal argi, ülek (oli vintis). Töötab täie auruga. Pane auru juurde, võta auru maha ülek (hoogu, pinget). Bensiini+aur, vee+aur, heit+aur, hinge+aur. Kondi+aur nalj. Vrd aur+pihusti (pihustatakse vedelkütust aurujoaga) ja auru+pihusti (pihustatakse auru). Auru+vasar, auru+lokid, auru+(keedu)pott, auru+pilv, auru+mootor, auru+rõhk füüs, auru+saun. Auruga, auru abil: aur+kümblus, aur+kuivatus, aur+küte tehn
`au+sõna. Andis ausõna, et .. Kinnitas, lubas ausõnaga. Andis ausõna peale (tagatiseta). Seisab, püsib ausõna peal, najal ülek (hädavaevu). Ausõna, augud sees v aukudega ausõna lubadus, mida ei peeta. Ausõna, toon varsti ära
auto+gr`amm oma käega kirjutatud nimi. Autogrammi+kütt <-küti> ülek kirglik autogrammikoguja
avama <27>. Avab ukse ja suleb selle taas. Avati uus kauplus, vrd kauplus on avatud, parem lahti 9‒18. Esimees avas koosoleku. Avage mõiste sisu (mõtestage lahti). Avas mulle oma südame ülek avameelitses minuga. Ei taha oma kaarte avada ülek. Avatud silmadega avasilmi. Sageli on lahtine parem kui avamistoimingule viitav avatud: lahtine köök, parem kui avatud köök v avaköök; lahtine hulk mat, parem kui avatud hulk. Kiri lebab avatult v avatuna, avamatult v avamatuna laual
avastama <27>. Avastas uue seeneliigi, vrd leiutas uue ravimi. Ameerikat siin ei avasta ülek midagi uut ja olulist siin ei leia. Viga jäi avastamata (märkamata, nägemata). Kuriteo avastamine (nt selgub, et auto on varastatud), vrd kuriteo lahendamine (nt politsei saab autovarga kätte). Avastamis+rõõm
ball`as't <22e: ballas'ti, ball`as'ti> lisaraskus, vajutis; ülek tarbetu koorem, tülin; eh killustiku- v kruusakiht raudteemuldel. Ballast+kiil <-kiilu> mer raskuskiil
banaani+vaba+r`iik ülek väike üht kultuuri kasvatav maa, mis on seetõttu majanduslikult ja poliitiliselt ebakindel
bil`an'ss <22e: -lan'si, -l`an'ssi> tulude ja kulude tasakaal; vahendite kasutamise ja nende allikate tasakaalu väljendav tabelikujuline dokument; ülek tulemus, kokkuvõte. Aasta+bilanss, makse+bilanss, raamatupidamis+bilanss, tööjõu+bilanss, kiirgus+bilanss, soojus+bilanss, vee+bilanss. Bilansi+kirje, bilansi+konto, bilansi+leht, bilansi+maht. Bilansi+võimeline raamatupidaja
b`uldog <2e: -i> (koeratõug). Buldog+auto kapotita auto. Buldogi+nägu ülek
Buridani `eesel ülek valiku tegemisel otsustusvõimetu inimene
butaf`ooria <1> matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal; ülek tühi-tähi, kribu-krabu, võltstoredus. Butafoorne
b`uum <22e: buumi, b`uumi> maj, ka ülek tõusuaeg, äkktõus. Beebi+buum, nafta+buum, kinnisvara+buum, spordi+buum, turismi+buum, ostu+buum, ehitus+buum
büts`antslik <25: -liku, -l`ikku> Bütsantsile omane; ülek: toretsev, pillav; ebademokraatlik, korruptiivne. Vastand euroopalik
Damoklese m`õõk ülek ähvardav hädaoht
demi`urg <22e: -urgi, -`urgi> filos maailma looja; ülek looja
devalv`eeruma <27>. Rubla devalveerus. Vaimsed väärtused on devalveerunud ülek vaimsetest väärtustest on hakatud vähem lugu pidama
diapas`oon <22e: -sooni, -s`ooni> (lauluhääle, muusikariista) ulatus; ka ülek. Suure diapasooniga laulja. Sagedus(t)e diapasoon sagedusriba, -ala, -astmik. Võimete diapasoon ülek
dikt`aat <22e: -taadi, -t`aati> dikteerimine; vmo etteütlus; ülek käsk, sund, ettekirjutis. Diktaadi+poliitika käsupoliitika
dikt`eerima <28: -t`eerida, -teerin> ette ütlema (üleskirjutamiseks); ülek ette kirjutama, peale sundima, käskima. Õpetaja dikteerib ja õpilased kirjutavad. Võitja dikteerib tingimused. {Ette dikteerima} → dikteerima
diplom`aat <22e: -maadi, -m`aati> riigi ametlik esindaja välismaal; ülek diplomaatlikult toimiv inimene; argi diplomaadikohver
disson`ants <22e: -nantsi, -n`antsi> muus ebakõla, teravakõlaline helide ühend; ülek lahkheli, sobimatus
distsipl`iin <22e: -liini, -l`iini> kindlaksmääratud kord; korrale allumine; teadusharu, õppeaine. Sõjaväeline distsipliin. Matemaatilised distsipliinid. Enese+distsipliin, makse+distsipliin, finants+distsipliin, tootmis+distsipliin, töö+distsipliin, kasarmu+distsipliin, kooli+distsipliin, kepi+distsipliin ülek, lepingu+distsipliin. Distsipliini+rikkumine
doping <2: -u> kunstlikud ergutid ja nende kasutamine spordis. Vere+doping. Dopingu+analüüs, dopingu+kontroll, dopingu+proov; dopingu+kütt <-küti> ülek = dopingu+kontrollija, dopingu+patune. Doping+aine
draama <16> (tõsise sisuga) näidend; ülek vapustav sündmus. Ajalooline draama. Melo+draama, mono+draama, karakter+draama, lugemis+draama, värss+draama. Perekonna+draama, abielu+draama, armastus+draama, armu+draama, suhte+draama. Draama+ näite-: draama+kirjandus, draama+kirjanik, draama+kunst, draama+ring. Draama+teater sõna(lavastus)teater, draama+näitleja sõnanäitleja, draama+teos näidend, draama+sari <-sarja>
dz`ott <22e: dzoti, dz`otti> endisaegne puit-muldtulepunkt. Valmis dzotile viskuma ülek (ennast ohverdama)
dž`ungel <2e: dž`ungli, dž`unglit> troopika v lähistroopika tihnik v ürgmets. Aed on aasta jooksul džungliks v džunglisse kasvanud ülek (padrikusse). Linna+džungel. Džungli+loom <-looma>, džungli+taim, džungli+seadus ülek (kel jõud, sel õigus)
dün`astia <1> valitsejasugu. Romanovite dünastia. Kappide dünastia eesti muusikas ülek
eba+tsens`uurne ülek sündsusetu (ei kannata trükimusta). Ebatsensuurne sõna, sõim
`ees+riie. Akna+eesriie, ukse+eesriie, voodi+eesriie, samet+eesriie. Raudne eesriie ülek info ja suhtluse tõke. Teatris: eesriie avaneb, tõuseb, kerkib, eesriie sulgub, langeb
eeva+ülik`ond ülek. Naised on eevaülikonnas (alasti)
eg`iid <22e: egiidi, eg`iidi> müt Zeusi kilp; ülek kaitse, eestkoste. ÜRO egiidi all
Eg`iptuse n`uhtlus ülek suur häda, õnnetus v viletsus
Eg`iptuse pimedus ülek pilkane pimedus
`eilne <2: `eilse>. Eilne päev. Ega ta eilne (ei) ole (eile sündinud, lihtsameelne). Ootab eilsest saadik. Eilsed tõed ülek (endised). Tuna+eilne = üle+eilne
elav <2: -a>. Elav hing, tuli, muusika, järjekord. Elavate kirjast lahkunud surnud. Elav entsüklopeedia v leksikon ülek rohkete ja mitmekülgsete teadmistega inimene. Elavad pildid vmo film. Elava+loomuline liikuv, vilgas. Elav+jõud sõj, elav+nurk (elusa looduse tutvustamiseks koolis jm), elav+töö maj
el`ekter <2e: el`ektri, el`ektrit> elektrinähtus; elektrienergia; elektrivalgus; ülek pinge, pinevus. Pump töötab v käib elektriga, elektri jõul. Kulutab elektrit = elektri+energiat. Õhk on elektrit täis, õhus on (tunda) elektrit ülek õhkkond on pinev. Hõõrd+elekter, hüdro+elekter, atmosfääri+elekter = õhu+elekter. Elekter+kuumutus, elekter+lüps (tegevused), vrd elektri+kuumuti, elektri+lüpsimasin (seadmed). Elektri+valgustus, oskuskeeles täpsem elekter+valgustus. Elektri+valgus. Elektri+laeng, elektri+väli, elektri+lahendus, elektri+kaar. Elektri+pinge, elektri+võimsus. Elektri+juhe <-j`uhtme>, elektri+kaabel, elektri+liin, elektri+kulu, elektri+tarbija, elektri+rike. Masinad, seadmed, riistad: elektri+auto, elektri+rong; elektri+kraana, elektri+pump, elektri+tõstuk; elektri+höövel, elektri+käsipuur = elektri+trell, elektri+nuga (nt kirurgil), elektri+saag, elektri+tööriist; elektri+boiler, elektri+keris; elektri+aparaat, elektri+kohvikann, elektri+röster. Elektri+insener, elektri+mehaanik. Elektri+ohutus, elektri+trauma = elektri+vigastus, elektri+löök
elektris`eeruma <27> elektrilaengut saama; ülek erutuma
elem`en't <22e: -men'di, -m`en'ti> algaine, ürgaine; koostisosa; keemiliselt lagundamatu aine; (elektrivooluallikas). On omas elemendis ülek on endale sobivas keskkonnas, oma sõiduvees. Kuritegelik element hrl nõuk kuritegelik(ud) isik(ud). Maastiku elemendid. Stiili+element, konstruktsiooni+element = tarindus+element. Keemiline element. biol: makro+element, mikro+element. Galvaani+element keemiline elektrivooluallikas. Elemendi+analüüs keem
elevan'di+l`uu vandel. Elevandiluu+nikerdis, elevandiluu+torn ülek eluvõõrus
elev`an't <22e: -van'di, -v`an'ti>. On nagu elevant portselanipoes (kohmakas). Teeb sääsest v kärbsest elevandi ülek puhub tühise asja suureks. Elevandi+juht <-juhi>
elu <17: `ellu ja elusse>. Elu eest kõigest väest. Eluks ajaks, (kogu) elu+ajaks. Ei tee seda elus(ki), elu sees(ki) (iialgi). Pääses eluga randa. Tee eluga! argi tee ruttu! Inim+elu. Koera+elu argi vilets, raske elu. Argi+elu, abi+elu, era+elu, hinge+elu, hõlbu+elu. Kiriku+elu, majandus+elu. ülek: elu+kangas, elu+laev, elu+lained, elu+mahl, elu+meri, elu+raamat, elu+rada = elu+tee, elu+ratas, elu+säde, elu+torm, elu+tuli, elu+vanker. Elu+natuke. Elu+iha = elu+ihk, elu+nälg, elu+tahe <-t`ahte>, elu+tung. Elu+maitsja = elu+nautija, elu+põletaja ülek, elu+päästja. Elu+lootus, elu+mure <-mure>, elu+mõnu. Elu+käik, elu+ring, elu+saatus, elu+tegevus. Elu+hoid, elu+keskkond, elu+koht = elu+paik, elu+teadus bioteadus. Elu+kauge, elu+lähedane, elu+truu, elu+võõras. Elu+jaatav, elu+jaatus. Elus kogenud = elu+kogenud, elust tüdinud = elu+tüdinud. Ellu+astumine, ellu+äratamine
elu+hommik ülek lapsepõlv
elu+j`uur ženšenni juur; vmo, ülek elu alus, elu
elu+kevad ülek noorusiga
elu+k`ool' ülek. Käib elukoolis õpib elust (enesest)
elu+küünal ülek elu. Kustutas mehe eluküünla võttis mehelt elu, tappis mehe. Taadi eluküünal on kustunud taat on surnud
elu+l`õng bot (rohttaim); ülek elu
elu+p`uu bot (puu v põõsas); vmo, ülek elu
elu+p`äev. Esimene elupäev. Kunstniku elupäevil (eluajal). Elupäevad on õhtul ülek elu on lõppemas
elu+sügis ülek vanadus
elu+`õhtu ülek vanaduspõlv. On jõudnud eluõhtusse
ema+p`iim <-piima>. Emapiim alles suus, suu alles emapiimaga ülek liiga noor veel. Emapiimaga sisse imetud ülek varaseimas nooruses omandatud
`embrüon`aalne <2: -n`aalse> looteline; ülek algelises seisundis olev. Embrüonaalne järk lootejärk
enese+piitsutaja <1> ennast piitsutav usufanaatik; ülek terava enesekriitikaga inimene
enfant terrible [anf´an ter´ibl] pr hirmus laps; ülek sobimatult avameelne v piinliku käitumisega inimene
entsüklop`eedia <1> teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos. Elav entsüklopeedia ülek. Üld+entsüklopeedia, eri+entsüklopeedia, laste+entsüklopeedia, veebi+entsüklopeedia = võrgu+entsüklopeedia
epik`uurl`ik <25: -liku, -l`ikku> epikuurlasele omane; ülek elunautiv
eri+k`aal aine ruumalaühiku kaal; ülek osatähtsus, osa
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|