|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 2 artiklit
mina ases <0: mina ja ma, minu ja mu, m`ind, minusse ja m`usse, minus ja mus, minust ja m`ust, minule ja m`ulle, minul ja mul, minult ja m`ult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ja muga; mitm meie ja me, meie ja me, m`eid, m`eisse, m`eis, m`eist, m`eile, m`eil, m`eilt, m`eiks ja meieks, meieni, meiena, meieta, meiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti m`ulle, mul) ka rõhulises>. Minust jäi ta sinna kui lahkusin, jäi tema sinna. Mis ta must arvab? Tule muga kaasa. Miks mulle ei anta, kui talle antakse? Oh sa mu meie, kus oli alles pidu! Hakkame koos lõbustama {meie} → oma kalleid külalisi. {Meil teiega} → meil tuleb lahku minna, meie peame lahku minema. Minu+aegne, meie+aegne. Minu+poolne, meie+poolne abi, parem minu, meie abi
mina nimis <17>. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Minu parem mina. Teine mina varjatud loomus. kirj: mina+jutustaja, mina+kangelane, mina+tegelane, mina+vorm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|