|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
hüva <17i: hüvi ja hüvasid; keskv parem, üliv kõige parem ja parim>. Hüva roog, märjuke. Hüva leili! Läks hüva kätt, hüvale (paremale). Pakuti süüa, juua ja muudki hüva. Hüva, lähme siis (hea küll)
inimene <12: -se>. Saime inimese moodi süüa (korralikult, hästi). On seltskonnas oma inimene v oma+inimene. Ahv+inimene, kaas+inimene, kunsti+inimene, liht+inimene, linna+inimene, lume+inimene, maa+inimene, masin+inimene, mets+inimene, risti+inimene, teo+inimene, tunde+inimene, täis+inimene, vana+inimene, üli+inimene, ürg+inimene. Inimese+hakatis nalj, inimese+parasiit, inimese+tapja, inimese+toit, inimese+armastus, inimese+pärane, inimese+suurune. Hea inimese+tundja. Inimese+pelglik jt inimpelglik jt. Inimeste+vahelised suhted inimsuhted
ivake[ne] <12: -kese>. Ei ole ivakestki süüa (raasugi). Kas sul on ivake aega (natuke)? Tuli ivake v ivakese hilja. Tangu+ivake, vilja+ivake
jahvatama <27>. Jahvatab otra, terad jahuks, klinkrist tsemendipulbrit. Jahvatab vahetpidamata süüa argi. Jahvatavad tühja juttu argi räägivad tüütuseni palju
j`ao+pärast piiratult, piiratud koguses. Süüa anti jaopärast
j`äl'kus <11 ja 9: -e> vastikus(tunne), ilgus; miski jälk. Jälkus tuleb peale. Ma ei saa seda jälkust süüa
kere+t`äis argi: nahatäis; kõhutäis. Sai keretäie peksa, süüa. Opmani+keretäis tubli keretäis (peksa v süüa)
krompsutama <27> krõmpsutama. Hobune krompsutab kaeru (süüa)
krõmpsutama <27>. Hobune krõmpsutab kaeru (süüa)
kröömike[ne] <12: -kese> argi raasuke. Polnud enam kröömikestki süüa
kuna samal ajal kui; et; sest; argi kunas, millal. Kuna ühed süüa tegid, koristasid teised tube. Sina sõidad ära, kuna (aga) mina jään siia. Kuna aega on vähe, (siis) peame kiirustama (et). Puudus, kuna oli haige (sest, sellepärast et). Kuna me pulmad teeme? argi
kuri <24e: kurja, k`urja; k`urje ja k`urjasid; keskv kurjem, üliv kõige kurjem>. Õpetajad said kurjaks. Ära ole lapse peale v lapse vastu v lapsele v lapsega kuri. Oli kuri vaasi lõhkumise pärast. Näeb kurja vaeva (suurt). Proovis küll heaga, küll kurjaga oma tahtmist saada. Jookseb, nagu oleks kuri kannul (kurat). Vannub (tulist v musta) kurja. Nüüd on kuri karjas v lahti asi on hull, pahandust on palju. Nii palju süüa on kurjast (halb, kahjulik). Vana+kuri
k`õlbama <29: kõlvata, k`õlban>. Tigu kõlbab süüa. Igaüks ei kõlba õpetajaks. Noormees kõlbas igale tööle. Viisakal inimesel ei kõlba nii käituda (ei sobi). Kuhu see kõlbab, et ..!
l`eidma <34: l`eida, leian>. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis süüa tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset l`eidma
m`anguma <28: m`anguda, mangun> nuruma, nuiama, lunima. Mangub kommi, süüa. Mangus mind kaasa tulema
mugima <27> kuiva toitu närima, sööma. Mugib kuiva leiba. Muudkui mugib süüa
nabistama <27> nabinal midagi tegema; näpitsema. Nabistab päevalilleseemneid (süüa). Nabistab vihma (sadada). Nabistab nööbi kallal, nööpe lahti
p`akkuma <28: p`akkuda, pakun>. Pakub külalisele istet, süüa. Pakub korterist v korteri eest head hinda. {Välja pakkuma} → pakkuma. Vt ka katust p`akkuma, üle p`akkuma
pugima <27> sööma, mugima. Pugis süüa, võileibu, kõhu täis
puha täiesti, üleni; ainult; kõik. Maja on puha tühi. Kokku tulid puha naised. Lori puha! Seal saab süüa ja puha. Üks(ta)+puha
ragistama <27>. Tuul ragistab oksi, okstes. Ragistab õuna (süüa). Ragistab ajusid mõtleb intensiivselt. Ämm ragistas minia kallal, miniaga (pragas, tülitses)
r`amp <22u: ramba, r`ampa> vettinud puunott; (sõimusõna). Eit ramp v eide+ramp ei anna süüa. Puu+ramp. Ramp+raske, ramp+väsinud
s`ööma <38i: s`üüa, s`öön, sööme, s`õin, sõime, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud>. Teeb süüa. Sööb lõunat lõuna(s)tab. Sõi supi ära. Lapsed on söönud, söömata. Saab kahest kartulist söönuks (kõhu täis). Rooste sööb rauda. Sööma minek = sööma+minek, sööma+kutse. Vt ka v`älja s`ööma
s`ün'dima <28: s`ün'dida, sünnin>. Laps sünnib (tuleb ilmale). Mis siin sünnib? mis siin toimub? Tõesti+sündinud lugu. Sündinud juht (kel on juhiannet). Sündimis+aeg jt sünniaeg jt. Kook sünnib süüa (kõlbab). Vt ka `ümber s`ün'dima
vitsutama <27> vitsu ümber taguma (anumale); vitstega peksma; argi rohkesti ja ahnelt sööma. Vitsutab piimapütte. Vitsutab last. Vitsutab süüa, vitsutab viinereid
v`ohmima <28: v`ohmida, vohmin> rohkesti ja ahnelt sööma; klohmima. Vohmib süüa, vohmib putru. Vanamees vohmib eite
volilt priipärast, voli pärast. Saab volilt süüa. Leiba on volilt võtta
vägevalt <keskv vägevamalt, üliv kõige vägevamalt ja vägevaimalt>, vägevasti <keskv vägevamini, üliv kõige vägevamini ja vägevaimini>. Pulmas sai vägevalt, vägevasti süüa
`õhtuti õhtutel. Õhtuti ei maksaks liiga palju süüa. Hilis+õhtuti, laupäeva+õhtuti, argipäeva+õhtuti, talve+õhtuti
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|