[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kiit´ s <keedi, .kiiti, pl g .kiite, pl p .kiite> / <keedi, .kiite, pl g .kiite, pl p .kiite P> (hrl pl) väikestest hõberahadest kee ▪ pall´o .kiite oll´ kaalah kaelas oli palju keesid; panõ‿i ma śoo kõrd .kõ̭iki .kiite .kaala ma ei pane seekord kõiki keesid kaela; nuuʔ omma keedɪʔ, hõpõkeedɪʔ, nimäʔ ommaʔ kaalah, peeńokõsõʔ; suurõʔ, nuuʔ ommaʔ tsäposkaʔ nood on keed, hõbekeed, need on kaelas, peenikesed; suured, nood on tsäposkad; nuuʔ ommaʔ .kiite rahaʔ, väikoʔ, rahadsõʔ need on (hõbe)keede rahad, väiksed, rahadest [keed]; .kiite om õgasugumatsiʔ: .nöpsegaʔ keedɪʔ, kuppagaʔ keedɪʔ, nuppagaʔ keedɪʔ, munakõistõgaʔ keedɪʔ keesid on igasuguseid: nööpidega keed, krõllidega keed, nuppudega keed, munakestega keed; seto .naisil ommaʔ praasnika .aigo keedɪʔ kaalah P seto naistel on peo ajal keed kaelas; nii arvaś tä õks edesi, et ei olõʔ suk.manne, .saapet, puudõht, .sõlgõ, .kiite, tsäposket P (muinasjutust) nii loetles ta ikka edasi, et ei ole sukmanit, saapaid, vööd, sõlge, keesid, tsäposkaid. Vrd kaalakõrd, rahadsõʔ, rahakõrd

lehe|kõrd s <lehe|kõrra, lehe|.kõrda> hõberahadest kee, millele on lisatud mõned lehekujulised (hõbe)ripatsid ▪ kõkõ inne .küsse .hammõ, .sukmani, vüü, sõlõ, ristikõrra, lehekõrra, tsäposkit, põllõ, suurõ śolgadsõ räti, särgi, räbigu, kasuga, kapudaʔ, .kindaʔ, .saapaʔ ja .andõʔ ka kõõʔ, miä tälle vaja .olleʔ, ni .küsse üte kõrragaʔ arʔ tuu võõrasimä tütär nuidõ vana.halvu käest (muinasjutust) kõigepealt küsis särgi, sukmani, vöö, sõle, ristikorra, lehekorra, tsäposkaid, põlle, suure siidräti, pealiskuue, suvekuue, kasuka, sukad, kindad, saapad ja kõik (pruudi)anded ka, mis tal vaja läksid, ning ta küsis [kõik] ühe korraga ära, too võõrasema tütar nonde kuradite käest; rida- saasõ õks -lipsost lehekõrd, kardohkest su kaaladseʔ (rahvalaulust) rõikalipsudest saab lehekord, kartulitest su kaelaehe. Vrd leheʔ

tsäposkaʔ pl s <tsäposkide, tsäposkit> / <tsäposkide, tsäposket P> , tśaposkaʔ <tśaposkidõ, tśaposkit> tsäposkad, kaelakee mitmest hõbeketist ja väikestest müntidest ▪ tädi käest sai tsäposkaʔ, vanaimä käest sai sõlõ tädi käest sain tsäposkad, vanaema käest sain sõle; mul ommaʔ kolmõkõrralitsõʔ tśaposkaʔ mul on kolmekordsed tsäposkad; latsõst ma .tahtsõ .hindäle .veiga tsäposket P lapsena tahtsin ma endale väga tsäposkaid. Vrd säposkaʔ || kellä tsäposkaʔ pl seinakella ketid