Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit
abi abi aṕi abi ma oĺli velel kõ̭õ̭ abih `niitmäh Se L; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se
ahi aho ~ ah́o `ahjo ahi ahi `oĺlgi vanast aŕst ja leśo Se; ma pańni aho küttümmä Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ mink üle et lõigata as `leibä väidsegak‿kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ Se Kos; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; aho paasõ ṕaal küdsetäsen‿nu̬u̬k‿kaɫaʔ Se Kos; ku ahi ärk‿küttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos
ai1 vt ajama
aṕi vt abi
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
egi iu ekõ jõgi egi om `väikene Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; havvõʔ ja leppmaimõʔ oĺlim‿mi̬i̬ iuh Se| Vrd jõgi
ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
hai vt hagõma
hoi hoi hoid kangapool, kääv
hõi hüüatus: hei
kai vt `kaema
kii kaa kiiga-kääga kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod
koi vt kudama
kui 1. kuidas näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (saab pikselöögi) Se; kiä kui kütt sanna Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se 2. kuidagi siss [nad] käsikit‿tu̬u̬`vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna, et vaest vanapatt timä kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos; unõga om `pistü hädä, lasta õik‿kui `maadaʔ Se; [ma] ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä Se; tiiä äin‿naid kunigit tehnädäk‿kui taa hüä elo üle Se Kos 3. väljendab määra või ulatust lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü (usse) oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah (surnud) Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se| Vrd ku 4. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt 5. kindlakskujunenud umbmäärastes väljendites 6. sidesõna: kui ka | Vrd ku
lei vt `lü̬ü̬mä
loi vt lugõma
lõi vt `lu̬u̬ma
mai mai maid mai(kuu)
möi vt `mü̬ü̬mä
ni1 ja, ning hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos
ni2 vt nii
nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se
nui nuia `nuia kepp; malk; tokk kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh (rhvl) Se; [sa] `naksit nuiagat‿tu̬u̬d last höörätämmä Se; käsikivi oĺl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl siseh Se La
oi ~ oiʔ imestus-, kirumishüüatus oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se
ori oŕa `oŕja ori; orjus
osi ośa `ośja osi lavvap‿pidi kõ̭õ̭ `ośjuga `hõ̭õ̭rma Se; imä nühe `ośjuga päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ Se S
pai paiu `paiu paju; pajukoor lakad́sik‿kaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se; lõhmusõst (pärnakoorest) saavak‿kõvõmbaʔ viisok‿ku paiust Se; niidseviisoʔ oĺlip‿paiuniidsest Se
pei vt pidämä2
poi vt `pu̬u̬ma
pöi vt pügämä
rai vt ragoma
sai saia `saia sai koornitsah ka süvväss kulat́skit, a sannah ka süvväss `saia Se; küdseti leib, inne kukõrdedi nii arʔ nigu noh `saia kukõrdedass Se; [ma] mälehtä, ku jos‿sai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se
soi vt sugima
tõi vt `tu̬u̬ma
täi täi täid täi `täie prodõ kõ̭igipooli Se V; rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se
uni unõ und 1. magamine, uni uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; ma olõ süvä unõgaʔ Se Kos 2. unenägu
vai 1. või; ehk `määntse `oigõ `vi̬i̬ga vai külmäga, mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs Se Kos; veli oĺl sõ̭ah vai kroonu pääl Se 2. umbmäärases tähenduses lause lõpul `pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se 3. kas või, ükskõik mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se
vei vt `vi̬i̬mä
või1 ~ võiʔ imestushüüatus: võe(h) hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; võil‿lellänaane lauĺ ilosahe Se Kos| Vrd võeh, võih
või2 ~ võid võiu `võidu toiduaine: või [ma] `naksi `võidu höörütämmä Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah nii et kohopiim all ja sinnä või pääle Se; `puitsõp‿`preeśkeseʔ oĺliʔ, sinnäp‿pit́sitedi `sisse võid Se Kos; võid võiõti leeväle pääle Se Kos
äi äio äiot kurat
üli- väga, liig-
Täienda sõnaraamatut
