Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
aas aasa `aasa pastla tärkmevahe väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ Se
as 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) niɫuta as t́sika Se Kos| Vrd es, is, us, õs, äs, üs 2. mitte| Vrd es, is, õs
es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs
ess eks
eśs indekl ise tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ku eśs ei mõistaʔ, siss näĺg `näütäss, ohk oppass Se; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se| Vrd esiʔ1
is 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) [naistel] talvõl suurõ külmäga `ṕu ksõ olõki is jalah Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos| Vrd as, es, us, õs, äs, üs 2. mitte mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se| Vrd as, es, õs
kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)
kes kelle kedä kes (partitiiv langeb kokku kiä-sõnaga) kes no sünnütäss kotoh Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; kes taa koĺk kuuvalul Se| Vrd kiä
kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; sinnäl‿lää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa
las verbi `laskma imperatiivi lühivorm las no latsõk‿ka `puhkasõʔ Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jalga Se
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
oŕs orrõ ort õrs; ritv, varb üle orrõ oĺl tõmmat rõivass, siss saiʔ inemiseʔ all `maadaʔ Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk. peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, tuli tet́i ala ja `katla `pańti orrõ pääle Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; kalav‿`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos
os vt olõma
oss ossa `ossa oks `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se
ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk
t́sopp t́sopa t́soppa; ka ts- auk, lohk; süvend, sopp aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos
`t́suklõm(m)a `t́sukõldaʔ `t́suklõss t́sukõĺ ; ka ts- suplema t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah Se Kos
us ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna u-lõpulise verbi järel) `tahtsõk‿kõ̭iḱ tulla kuĺatamma, `tahtu us `kualgik‿kodo jäiäʔ Se; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos| Vrd as, es, is, õs, äs, üs
uśs ussõ ust uks [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; [sa] jättü üi `ü̬ü̬sest kerigu `uśsi vaɫɫalõ Se Kos
õ̭ks ikka sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ Se Kos| Vrd iks
õs 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va| Vrd as, es, is, us, äs, üs 2. mitte maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsuuga õs Se Kos| Vrd as, es, is
äs ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se; egass vanast aŕsti mano mindä äs Se| Vrd as, es, is, us, õs, üs
üs ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma, muido lännü üs `hapnõma Se Kos; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se| Vrd as, es, is, us, õs, äs
üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus
üt́s- ühe-, sama- | Vrd üte-
Täienda sõnaraamatut
