?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
`istõline ühisketrusest osavõtja kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J
kadõ̭rna/päiv kadripäev: 25. november (v.k.j. 12. detsember)| Vrd `katri/päiv
kańõbi ~ kańebi/määts kanepijahust käkk kańõbi määts oĺl paastu sü̬ü̬ḱ Se J
kańõp kańõbi kańõpit ~ kańep kańebi kańepit kanep; kanepitera kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlik‿kańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; `aida oĺl tett kańõpit kaʔ Se Sa; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; liha süvväss, `nahka müvväss, pini‿i sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni `veet́kese vett, sai määts Se J Lisada kan´ep
kapst/`maaŕa/päiv paastumaarjapäev: 25. märts (u.k.j. 7. aprill) ku om kapst `maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos
`kat́ri/päiv kadripäev: 25. november (v. k. j. 8. detsember)| Vrd kadõ̭rna/päiv
kiŕbits kiŕbidsä kiŕbitsät telliskivi mehe˛esä tuĺl hummogult üless, võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J
`köŕpmä `köŕpiʔ köŕp `körpe `köŕpe köŕbi lürpima, helpima ma olõ üle ti̬i̬ (rohkem kui teed) `köŕpnük‿külv‿vett Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬ `sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se; toloknat tet́ti kah, tu̬u̬d [ma] köŕbe nii sama Se J
`liṕsmä `liṕsiʔ liṕs `lipse liṕsi lööma, materdama vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi mõso pińgi pääl Se J
mõso/pińk 3-4 jalaga pesuküna, pesupink vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi mõso pińgi pääl Se J| Vrd mõsipink
määts määdsä `määtsä palliks surutud ainetükk, klomp, kamakas peräst [ma] tambõ nu̬u̬k‿kańõbi jälʔ `huhmrõh arʔ, pańni `veet́kese vett, sõ̭ss sai määts Se J
`nõ̭alõ najale lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J
näe ~ näet vaat(a) no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; näet `riihhi `peśti käsitsilt Se
`paĺsidõ paljukesi, mitmekesi oɫõ õs `paĺsidõ taɫoh, noorõʔ õ̭ks oĺlivaʔ Se; kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
rassõ/jalaline -jalalidse -jalalist rase naańe jäi kodo rassõjalaline Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt Se J
taivass `taiva taivast 1. taevalaotus, taevavõlv `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J 2. (uskumustes) taevariik
`taḿpma `taḿpiʔ taḿp `tampõ taḿbi tampima, katki suruma peräst [ma] tambõ nu̬u̬k‿kańõbi (kanepiterad) jälʔ `huhmrõh arʔ Se J; liinah ommah‿huulidsa höölädüʔ, tamalat‿taḿbiduʔ Se Kos; `peḱliga taḿbiti `huhmrõh nu̬u̬ kańõbi terä ärä Se
tands tandso `tandso tants; pidu pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P; tandsolõ tuĺlip‿poisik‿kah Se J; kelläni `ütsäni [nad] oĺliva tandsol Se J
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
tolokna tolokna toloknat vee sisse segatud kaerakama toloknat tet́ti kah, tu̬u̬d [ma] köŕbe nii sama, tu̬u̬ tet́ti vi̬i̬ `sisse Se J
tulõ/kah́otäht́ veresoonkasvaja: hemangioom, tulemärk ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J
tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov
tõlv tõlva `tõlva pesukurikas, tõlv piḱäm‿mõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P; vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi Se J; järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V
tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõt‿tükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬‿is‿`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V
uśs ussõ ust uks [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; [sa] jättü üi `ü̬ü̬sest kerigu `uśsi vaɫɫalõ Se Kos
`vaenõ `vaesõ vaest 1. vaene, vähese varaga (inimene) `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; vanast oĺl iks `vaesõpi `rohkõp ku noʔ Se Ts; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos 2. vilets, kehv, nigel
vannaŕ vannare vannaret latern esä pańd vannare `maalõ Se J
varanduss varandusõ varandust vara, varandus lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa kaʔ ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J
`vasta 1. (asendilt) otse vastas, kohakuti 2. vahetusse kokkupuutesse; pihta, külge `käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J 3. osutab liikumist mingis suunas ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos 4. väljendab vastumeelsust, vastuseisu või vastupanu 5. vältimiseks, tõrjeks; raviks, toeks sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos 6. osutab pakutava võtmist oma valdusse ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se 7. (vahetult) enne `vasta `vihma [ma] oĺli iks väsünüʔ Se 8. (millegagi või kellegagi) võrreldes, võrreldav kae määne oĺl siss elo `vasta setä ello Se Kos; ku `uhkõhe ḱaudass no `vasta vanna `aigu Se Kos 9. kellegi poole pöördudes; kellelegi reageerides vastuseks ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos 10. tõttu, pärast a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos
`veet́kese pisut peräst [ma] tambõ nu̬u̬k‿kańõbi jälʔ `huhmrõh arʔ, pańni `veet́kese vett, sõ̭ss sai määts Se J
ütesä `ütsä `ütsät üheksa kelläni `ütsäni [nad] oĺliva tandsol Se J; võõrassimä kaʔ oĺl katõsakümmend ütesä `aaśtaga vana Se
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista