Seto sõnastik

Sõnastikust • Eessõna •


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 79 artiklit

a ~ aʔ aga, kuid a noorõmb poig, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P| Vrd aga
alalõ alles, olemas meil om ka üt́s ossaägli kardohkit `äestäʔ, meil om parhillaki vi̬i̬l alalõ Se P
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
`ausahe ausasti; korralikult ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P
hago hao hako oks, vits; hagu esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P
hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se
halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se
hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõk‿kesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel
haŕaśs haŕasõ haŕast 1. sea turjakarv, harjas no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõʔ `maalõ Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se 2. pl vistrikud (imikul) kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; siss võõdõti laṕikõnõ, siss tet́ti seebiga kokko, siss `pańti sinnä haŕastõ pääle tu̬u̬ laṕp Se; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se
`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se
höörähhütmä höörähhütäʔ höörähhüt höörähhüt́ näpu vahel korraks hõõruma ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat´ski kirbul Se P
i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat‿ taha not‿tu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnäs‿süvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
iist/`ütlejä eeslaulja määne `mõŕ sa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P
iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P
ilosahe ilusasti; korralikult rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; peremi̬i̬śs niit `haina ja `kullõss, et küls‿sai hüä kaŕ uss, `väega laul ilosahe Se; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se
`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se
ja ~ jaʔ ja vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ umaʔ latsõʔ Se P
kadaja- kadaka- kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kadajamaŕa `taari olõ õs paĺlo Se Kos
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kardohk ~ kardohkass kardohka kardohkat kartul küdset kardohk Se; meil om ka üt́s ossa äǵli kardohkit `äestäʔ Se P; kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos| Vrd kardok
kirp kirbu `kirpu kirp ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat́ski kirbul Se P; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali
köhimä `köhhiʔ köhi köhe köhima kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä Se
`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿ `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se
laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se
liiv liiva `liiva liiv söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse Se Kos
`maahha ~ maha 1. maapinnale, maha huśs sattõ haina kuh́a päält maha nigu madsahti Se; ku käänätüse pääl keerähhüt́ inne tu̬u̬ [vankri] perä, nii kõrraga [ma] sattõ rat́tist maha Se; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P| Vrd `maalõ 2. maamulda siss [kartuli] koorõʔ [ma] istudi `maahha Se| Vrd `maalõ 3. pikali munõvoori [ma] nõrgahtu `maahha arʔ, nii tuĺl uni Se Kos 4. tahapoole, mitte jõudes (endisele asukohale) kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕagak‿ka `maahha (lehm ei jõudnud külakarja) Se 5. (täiesti) ära ma murra as `maahha kardoka `iärmekeisi Se 6. (osutab millestki loobumist) järele, maha `jätke tarõ ragomine `maahha Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se| Vrd `maalõ 7. surnuks
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
mõsi/pińk 3-4 jalaga pesuküna, pesupink piḱäm‿mõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P| Vrd mõsopińk
`mõskma `mõskaʔ mõsk mõśk mõsõ pesema tarõʔ oĺlim‿`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; käsi käe mõsk, mõlõmba `tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ Se S; tu̬u̬ raha `ańti `ku̬u̬ĺja `mõśkjalõ käe`vaɫgõst Se; [te] `mõskõk‿kuna mõsõdõʔ, a `ri̬i̬di ärm‿`mõsku uiʔ Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se
mäng mängo `mängo mäng pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
`määŕmä `määriʔ määŕ `määre määri määrima kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se; sul `vahtsõr‿`rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ Se
nika niikaua, seni nika sõ̭ss kosilanõ `istõ lavva takah ja u̬u̬t́ Se P
ossa/äǵli karuäke meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P
pago pao pako (saapa)liist pao pääl tet́ti päternit Se P
paiunõ paiudsõ paiust pajukoorest tehtud kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P
piḱk piḱä piḱkä 1. (ruumiliselt) pikk piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P 2. (ajaliselt) kaua kestev siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 3. rästik piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V
pińk pińgi `pińki (iste-, töö)pink piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge (lastemängust) Se; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl asi haɫv Se P; inne iks [rukkivihu] ladvap‿`peśti `vasta `pińki ärʔ, teräʔ otsast Se
pu̬u̬ĺ2 poolõ pu̬u̬lt 1. pool tervikust [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia Se P; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos 2. määruslikes ühendeis: keskkoht, keskpaik 3. kaheks jaotatava nähtuse, maa-ala jne üks osa, külg üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks Se Kos; täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl Se La; `määntseʔ vanigõʔ pääh, `määntseʔ `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos; aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se
pu̬u̬ĺ/pühä laupäev pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; pu̬u̬ĺpühä [ma] küt́i sanna Se; pu̬u̬ĺpühä [sündinud lehm] oĺl Pooĺo Se Kos; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; üt́s talo suvistõpühi pu̬u̬ĺpühä külj‿jälehhehe `paĺli Se; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s Se S; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
puu/võisi -`võisma ~ -`võismõ -võisind madalat sorti oliiviõli lät́s puuvõisi paɫama, võt́t tulõ pühäserät́i `küĺge Se; puuvõisind vaest jakkuss õdagust Se; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos; munikõrd [sa] pant puuvõisi varahhappa palama, siss varahhappa kistutat ark‿kah Se
pätern päternä päternät hrl pl nöörist või riidest tööjalats pao pääl tet́ti päternit Se P; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ, veneläisil oĺlip‿päternäʔ Se
ragoma rakoʔ rago ragi rao 1. terava riistaga (lüües) tükeldama, eraldama, auku tegema või välja raiuma vanast oĺli k‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; koĺgitsõl oĺl raot kat́s tsoŕri `sisse Se; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ Se La; esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se 2. puid maha võtma, langetama tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? - väĺk Se Kos 3. palkidest ehitama, seinu üles raiuma `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se 4. aadrirauaga raiuma, aadrit laskma vaia `laska verd rakov‿`vällä Se
`rehḱmä `rehkiʔ `rehk `rehḱ ~ `rehke rehi 1. materdama (ussi) maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva Se 2. vehkima [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P
rind rinna `rinda 1. kehaosa: (naise) rind kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei jop‿pusu Se| Vrd rõ̭nd 3. rinnaesine `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste ja siist rinna mant `alla Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; sõlõʔ rinnah, hõpõ kraaḿ kõ̭iḱ Se| Vrd rõ̭nd 4. pl kopsud 5. rida, rivi neĺli part oĺl ja kolmõlt rinnalt oĺlin‿nu̬u̬p‿parrõʔ Se
ruga rua ruka saad ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P
räni räni räńni tulekivi räni oĺl ja tuliraud Se P
rüüd́ rüv́vi `rüüdi setu naiste (hrl valge) linane või (pool)villane pikk pidulik pealisrõivas `vaɫgõ rüüd́ oĺl riḱkil Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿ proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se; ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos
si̬i̬ṕ seebi `si̬i̬pi seep sõ̭ss es tetäs‿`si̬i̬pi, no keedät iks `si̬i̬pi Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos; tarõ sainaʔ ni laeʔ ni kõ̭iḱ `mõśti lipõga ni seebigaʔ Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se; kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬idi `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko Se P
soputamma soputaʔ soputass soput́ sopsima kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko, sõ̭ss vihakõsõga `tassakõistõ soputõdi Se P
sõ̭naline sõ̭nalidse sõ̭nalist 1. sõnakas määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P 2. sõnakuulelik
`tahtma `tahtaʔ taht taht́ ~ `tahtsõ taha 1. soovima, vajadust tundma, kavatsema, himustama, tahtma ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma, määnest `kiŕjä sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; `tahtsõk‿kõ̭iḱ tullak‿ kuĺatamma Se; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod 2. vältimatult vajama piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; `tat́rik `tahtsõ hüvvä maad Se Kos
takah 1. (ruumiliselt) taga, tagapool edeh oĺli `väikop‿parrõʔ, takah oĺlip‿piḱäp‿parrõ rehel Se; nika sõ̭ss kosilanõ `istõ lavva takah ja u̬u̬t́ Se P 2. (ruumiliselt) järele, takka, tagantpoolt, tahapoole ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se 3. hiljem, tagantjärele, pärastpoole ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste`ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; pettäk‿ka võit, petän‿nigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos 4. koos sundimist või käskimist väljendava verbiga vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, kiä lät́s vai lää ka es, `kiäki sudida as vai aja õs takah Se Kos 5. tagaajamist, jälitamist või tagaotsimist väljendava verbiga sajarahvass lät́s sutt takah ajama ja huĺotamma Se
taĺv talvõ `talvõ taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv‿`viisa Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku jo vu̬u̬ŕ talvõ pääle `mõśti, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ Se P; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V
tands tandso `tandso tants; pidu pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P; tandsolõ tuĺlip‿poisik‿kah Se J; kelläni `ütsäni [nad] oĺliva tandsol Se J
`tassakõistõ tasakesi kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕ asõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko, sõ̭ss vihakõsõga `tassakõistõ soputõdi Se P
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
terräv1 terävä terävät 1. hästi lõikav, terav esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P 2. teravatipuline 3. terane; ergas; tragi
tiin tiinu `tiinu endisaegne pinnamõõt: tessatin (ca 1,1 ha) ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia ja viiśtõi·śskümme `tiinu maad Se P
tohokõnõ dem < tohk kõo tohokõnõ oĺl käeh Se P
t́suhna t́suhna t́suhnat eestlaste pilkenimi setudel a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P
tsõ̭õ̭ŕ tsõõri `tsõ̭õ̭ri 1. ring 2. ratas vanast tet́ti `tsõ̭õ̭ri, laulõti: `tsõ̭õ̭ri iks`tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõ ja `pü̬ü̬rä pümme, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ Se Kos; ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
tuli/raud tuleraud räni oĺl ja tuliraud Se P
tuŕo tuŕo `tuŕjo turi kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna Se P| Vrd turi
tu̬u̬ ~ tu tu̬u̬ ~ tollõ tu̬u̬d ~ toda too (kaugemal, varemtoimunud) määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; mat‿taha not‿ tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah kedägi häbendellemä Se Kos; laṕigup‿pütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs‿`sisse, tollõga `tu̬u̬di `viina Se; `ratsala hobõsõga käve [kosilane kosjas] jah tu̬u̬l`aiga vi̬i̬l Se S; no ommaj‿jok‿kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se
tuustak tuustagu tuustakut tuust, nutsak ku mi̬i̬ latsõ oĺliʔ, sõ̭ss mi̬i̬`koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi, talvõga suurõ tuustagu koi ärʔ katõgese Se P
tõlv tõlva `tõlva pesukurikas, tõlv piḱäm‿mõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P; vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi Se J; järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V
tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos
tänitäm(m)ä tänitäʔ tänitäss tänit́ ~ `täńtäm(m)ä `täńtäʔ `täńtäss täńt 1. valjusti hüüdma, karjuma, röökima tu̬u̬ tänit́: kaadsas‿sattõ `maahha, olõ õi mingak‿`köütäʔ Se P; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos 2. (valjusti) nutma, hädaldama, kisendama
tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommap‿podruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se
vaal vaalu `vaalu kokkuriisutud heinaviirg kat́sipooli [ma] riibi haina kokko, tu̬u̬ `oĺlgi vaal Se; suuŕ niit́ oĺl vaaluh Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿ vaaluh Se P
vana vana vanna 1. ealt vana, pikaealine pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́ Se Kos 2. kaua kestnud, ammu olemas olnud `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe lää äik‿`kiäkiʔ (vanadus ootab kõiki ees) Se Kos; [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P 3. endine, kunagine, varasem peigmehe sugulasõp‿ päädeti, vanna`mu̬u̬du [ma] `üt́li iks sajarahvass Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos 4. halvaks läinud, kaua seisnud, riknenud 5. teatava vanusega, vanune ku jo [laps] viie `aaśtaga vana, toolõ anna es `kiäkiʔ [paastu ajal piima] Se Kos; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; ma oĺl i katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos 6. kahanev (kuufaas) 7. vanainimene, vanur noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se 8. halvustavalt: va, igavene, kuradima kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos| Vrd vaa
vihakõnõ dem < viht kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬i̬di `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko, sõ̭ss vihakõsõga`tassakõistõ soputõdi Se P
`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se
õga õga iga rüüd́, mis õgapäivi `peetäss Se P; õga nädäli suuŕ leib Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; õgal talol üt́s lehmäkene Se; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos; esä pańd õgalõ eläjäle `kaaru uma kopakõsõga ette Se; niidi kapudaʔ oĺliv‿`valgõʔ, noid õgapäivi `saaki is `jalga aiaʔ Se| Vrd ega2, egä
`äestämä `äestäʔ `äestäss äeśt äestama meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P
`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur