?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
haarahhutma haarahhutaʔ haarahhut haarahhut́ äkki haarama [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
`haigõ `haigõ `haigõt 1. haige (olend) meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S 2. valu(tunne); valus 3. paise, paistetus ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se
`haigõ/maja ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T
halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss
hallõ hallõ halõhhõt hale; kahju sõ̭sarõl ka lät́s halõhhõss Se T
halutam(m)a halutaʔ halutass halut́ ~ `haltam(m)a `haltaʔ `haltass haĺt valutama mul `väega süä `haltass Se T; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä, a tu̬u̬ sõrmõkõnõ nakaśs `väega `haltamma Se; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ, timahavadsõ `aaśtaga `naksiva `haltama Se Kos
hapu `hapnõ hapund hapu (asi); hapnenud, hapendatud `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕ- ju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
hõhv hõhva `hõhva lehmmullikas, õhv hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa; meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T
`hõ̭õ̭rdma `hõ̭õ̭rduʔ hõ̭õ̭rd hõ̭õ̭ŕd hõõru ~ `hõ̭õ̭rma `hõ̭õ̭ruʔ hõõruma sa hõõrut minno hańdsagaʔ, vaest mas‿sütü ärʔ Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; [ta] jauh `kulda ni hõ̭õ̭ŕd hõbõhhõt Se; kussõḿ jalaga hõõruti tuha pääl, sai `ohkõnõ Se; lavvap‿pidi kõ̭õ̭ `ośjuga `hõ̭õ̭rma Se
kannahtam(m)a kannahtaʔ kannahtass kannaht́ 1. kannatama; taluma mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kohegilõ saa aip‿`paedaʔ, piät kannahtamma Se 2. sallima
kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts
küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool
lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T
paŕõmb paŕõmba paŕõmbat ~ paŕõp ~ parõb paŕõba paŕõbat soodsam, kasulikum, ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se
poslamasla poslamasla poslamaslat päevalilleõli t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T
puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se
`riiv́mä `riiviʔ `riiv́ `riive riivi riivima t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T
ritk rida `ritka mustrõigas `ritku om katõ sugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge, pińk tuĺl kõ̭õ̭ ridagak‿küle pääle (lastemängust) Se Kos
segähhütmä segähhütäʔ segähhüt segähhüt́ korraks liigutades segama [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
sit́ik/maŕaʔ ~ `sit́ke/maŕaʔ ~ `sit́käʔ maŕaʔ pl mustsõstar [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
süä `süäme süänd 1. siseelund: süda täü om `süämega üteh Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. seoses inimese hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos; mul `väega süä `haltass, ma jovva aik‿kannahtaʔ Se T; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿piḱkä `maalõ Se 3. südamik `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se
talluk talluga tallukat jalalaba kattev sääreta sokk tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T
timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop
t́orgatama t́orgataʔ t́orgatass t́orgat́ riivima `ritka t́orgatit arʔ Se; `t́oorka peremi̬i̬śs teḱk, t́orgatõdi ärʔ Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ Se T| Vrd t́oorkatam(m)a
t́saposkaʔ pl t́saposkidõ t́saposkiid jämedamad hõbeketid (setu naistel) mul ommak‿kolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; kaaladsi ommaki nu̬u̬t‿t́saposkaʔ Se Kos; sangaʔ ommak‿`kaĺli t́saposkaʔ Se; es tahat‿tu̬u̬d `kraami, noid t́saposkiid jakaʔ Se T
`tüt́rik `tüt́rigu ~ `tüt́riku `tüt́rikku 1. tüdruk, tütarlaps; vallaline neiu podruśki ommat‿`tüt́riguʔ Se A; `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; `tüt́rigust (tüdrukust peast) [ma] sõida as ruńgigaʔ Se Kos; õga `tüt́riku käest siss `pańti koĺmi munõ [lihavõttepühal kiigetegijaile] Se; kosilanõ tunnõki is sugugit‿tu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos 2. taluteenija tõõsõ vele man ka vi̬i̬l oĺli `tüt́riguh Se T
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista