Seto sõnastik

Sõnastikust • Eessõna •


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 131 artiklit

ait aida `aita vilja- või riideait nu̬u̬ aidaʔ oĺlivak‿ka kõ̭iḱ sõta (sõjamehi) täüś Se V; `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; verevät‿tuɫba, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se
`ait́umma aitüma `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V
ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬t‿tuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vait‿tult mi̬i̬p‿poolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬t‿tähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärk‿käü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
eǵä ~ iä iä eiä ~ iäd jää `poiskõsõl oĺliv‿viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se
eherüss eherüse eherüst jõeforell eherüst olõ õit‿tah Se V| Vrd iherüss
elo/igä eluaeg `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril Se; mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se
hari2 haŕa `haŕja 1. hari (puhastamiseks, kammimiseks) haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V 2. tööriist linaharimiseks
harolinõ harolitsõ harolist haruline peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V
`hinne ~ `hindä hinnäst enese, enda Od´e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; nööräga käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod; nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nimele) Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; kuniga poig es validse kedägi vi̬i̬l hinele [naiseks] Se Pop
`huhtma `huhtaʔ huht huht́ huha 1. loputama utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko, sõ̭ss sõgla pääl huheti ärʔ Se V 2. nüpeldama võik‿ku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos
`hälbüss `hälbüse `hälbüst halvatus täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V| Vrd `hälptüss, hälvätüss
`hälptüss `hälptüse `hälptüst halvatus piḱk pańd jala arʔ ja tu̬u̬st `leigi tälle tu̬u̬ `hälptüse `küĺge Se V| Vrd `hälbüss, hälvätüss
hälvätüss hälvätüse hälvätüst halvatus piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V| Vrd `hälbüss `hälptüss
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; munõ `viśksiväp‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́suraj‿joosivap‿`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õih‿haamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguh‿habisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej‿`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj‿ ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma
kadõ̭rna/päiv kadripäev: 25. november (v.k.j. 12. detsember)| Vrd `katri/päiv
`kahv́li `kahv́li `kahv́lit kahvel peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; puu `luidsaga livvast `sü̬ü̬di, `kahv́lit olõ õs olõmahkiʔ Se
kala kala kalla kala mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se; ku suuŕ `kärbläne situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V
kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V
`kat́ri/päiv kadripäev: 25. november (v. k. j. 8. detsember)| Vrd kadõ̭rna/päiv
kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ
kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust
`koŕjam(m)a koŕadaʔ `koŕjass koŕaśs 1. korjama; koguma [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; palanuk‿käveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; poisik‿`koŕssi `tüt́rige käest munnõ Se Sa 2. mustrilõngu ükshaaval lõimede hulgast üles põimima, mustrit sisse kuduma mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se
kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkik‿kos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; sinnäl‿lää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa
kreepośt kreepośti kreepośtit kindlus `polko·vnik es jätä meid kreepośtihe, vei sadamahe Se V
krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nkat ~ krõ̭nka krõ̭nka krõ̭nkat savist piimapott mul tõõsõh tarõhkik‿krõ̭nka, liĺl siseh Se; krõ̭nkal `vanga es olõʔ Se; vanast `pańti piim savi patta, kutsuti krõ̭õ̭nka, savi pada Se; krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss, `vanga es olõʔ Se V
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kulak1 kulagu kulakut rusikas kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt 1. väliskest ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt, egä `aaśtaga aja koorõ Se V; noid [ma] murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss [kartuli] koorõ istudi `maahha Se; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se 2. koorik, kärn ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 3. (piima) koor ku̬u̬rt [ma] võt́i üteh, paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se; võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko koorõ Se
kõ̭igi/pooli igal pool meil oĺlin‿nurmõ pääl ka kõ̭igipooli lätteʔ Se; `täie prodõ kõ̭igipooli Se V
kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos
kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)
`kõvva 1. kiiresti 2. tugevasti, rohkesti timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva Se V
käḱistämä käḱistäʔ käḱistäss käḱiśt pooma nöörägak‿käḱiśt [ta] `hindä `puuhhõ Se V
käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius
käävähhütmä käävähhütäʔ käävähhüt käävähhüt́ kõnnitama meid ka käävähhütiväʔ, munõ `viśksivap‿piḱkä `maalõ Se V
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
`kütmä küttäʔ kütt küt́t kütä kütma üt́s peremi̬i̬śs jäi rehe mano `kütmä, tõõsõl‿lät́si `nurmõ Se; tuĺl pu̬u̬ĺpühä, [me] küt́is‿sanna, käves‿sannah Se; `ait́umma sanna`küt́jäle Se V; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; `kütke sann, veege repäń `sanna Se; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jäʔ ja vi̬i̬`tu̬u̬jaʔ ja halo`tu̬u̬jaʔ, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm‿`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl‿`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jälj‿ju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿ kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se; lasõk‿ḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺliv‿vanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal‿`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegap‿paĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõl‿laiv, `toukap‿`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv‿`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
lavanõ lavadsõ lavast koekiri: labane paboi oĺl lavanõ koet Se V| Vrd labanõ
`lõikama lõigadaʔ `lõikass lõigaśs 1. (terariistaga) viile, tükke jne eraldama; pooleks või osadeks tegema muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt [keisrilõikega] Se; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss [ma] muidogi arp‿poodi iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõʔ villaʔ arʔ Se Kos 2. kastreerima, kohitsema t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se 3. jooksma, lippama
lõpuss lõpusõ lõpust (kala) lõpus havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V
lämmistämä lämmistäʔ lämmistäss lämmiśt soojendama ku naaśõl oĺl nisaline lat́s, tu̬u̬ lämmiśt latsõlõ sanna man vett Se V
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; mint‿tiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlil‿lehmäk‿kodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögel‿leheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬p‿panõ hainarual‿leheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk‿`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l‿ lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs‿`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväk‿karis‿`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
maa/ilm (mõlemad osised võivad käänduda) maailm; maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ Se Kos
mano 1. lähikonda, vahetusse lähedusse (ka sisse) [mul] olõ õs `juɫgu üt́sindä mano minnäʔ Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se; egass vanast aŕsti mano mindä äs Se; [nad] veivä muʔ vallamaja mano `pokri ärʔ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se 2. külge (kinni) ma mäletä, ku `puitsõ ńopsip‿`pańti mano ja langast ńopsiʔ Se 3. (jõuga) kallale 4. juurde, lisaks riisi `suurmit `pańti mano `põŕkna piirakile Se; peesütüss tet́ti kaarajahost, `pańti iks `piimä ka mano Se; piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V
meress merese merest võrkpüünis: mutt merese omma üten‿noodaʔ Se V
mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ omman‿nu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿ `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V
muĺl muĺli `muĺli mull vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V
muni munõ mund mõni muni koṕik õ̭ks sai kohegik‿kulu pääle Se; munõl `paĺli käsi, munõl `paĺli suu Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se; muni innembä ärʔ `määtäss ubinaʔ, at‿tõõsõlõ ei annaʔ Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (bussis istekoha) Se Kos| Vrd mõ̭ni
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
mõrdsukanõ mõrdsukadsõ mõrdsukast mõrtsukalik mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält, nu̬u̬ oĺlis‿`sääntsem‿mõrdsukatsõʔ Se V
müll müllü `müllü märul maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V
nisaline nisalise nisalist rinda imev, rinna- ku naaśõl oĺl nisaline lat́s, tu̬u̬ lämmiśt latsõlõ sanna man vett Se V
nu̬u̬t nooda `nu̬u̬ta noot muil siin es olõki `nu̬u̬ta es Se; merese omma üten‿noodaʔ Se V
`nührümä `nührüdäʔ `nührüss `nührü nürinema savikausih `nührüse väidse ärʔ Se V
nü̬ü̬r nöörä `nü̬ü̬rä ~ nü̬ü̬ŕ nööri `nü̬ü̬ri nöör nöörägak‿käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; havvõ `aeti pää lõpuśsist nöörä `perrä Se V; ma lät́si `kaŕja, võt́i nööräga torbagap‿paari `tsu̬u̬gõ üteh Se Kos; naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos
`paakõnõ dem < pada kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
paat́ paadi `paati paat `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `päivä tüḱevä paadi aɫa `viɫɫo [vähid] Se V
paboi paboja pabojat vene naiste tanu paboi oĺl lavanõ koet Se V
pada paa pata 1. (raud-, malm)pada keedeti suuŕ paatäüś suṕpi, neli viiś`pańgi lät́s sinnäs‿`sisse Se; kardokaʔ kooriti ärʔ, sõ̭ss `pańti `ahjo kõrõhhumma ravvadsõ `paagaʔ Se; suuŕ paariline pada Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V 2. savipott savidsõ paaʔ oĺliʔ Se; pato siseh keedeti teräsuṕp Se La; keɫ naba karaśs arʔ, toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos; [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; vanast `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ Se Kos; krõ̭õ̭nka oĺl verrev päält, kutsuti savi pada ja krõ̭õ̭nkanõ pada Se
paksost 1. paksu kihina, väga palju `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V 2. sageli
`peḱli `peḱli `peḱlit uhmrinui oĺl sääne `surbmise `peḱli, puu `peḱli Se; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; teŕri surbuti, sõ̭ss tet́ti nõdõrmõgat‿tu̬u̬ `peḱli, `peḱligas‿surbuti Se; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se
`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
peräh 1. (ruumiliselt) järel, taga; külge kinnitatud sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se 2. kõrval [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V 3. pärast, hiljem peräh immä (pärast ema surma) oĺlis‿sajaʔ Se
peräst 1. (ajaliselt) pärast, hiljem kuu ao peräst tulõ `maaŕa paast Se Kos; peräst lat́s nakaśs `ikma, imä pańd `väelüsi nisa `suuhhõ Se 2. tõttu, pärast mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; nimeste peräst [ma] saa aik‿kumaruisi `laskaʔ Se
`pi̬i̬tre/päiv peetripäev: 29. juuni (südasuve algus) ukj 12. juuli `pi̬i̬trepääväss tet́ti `sõiru Se; `pi̬i̬trepääväl kasuss ḱaol suu kińniʔ, ḱago inäp kuugu õiʔ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se
piḱk piḱä piḱkä 1. (ruumiliselt) pikk piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P 2. (ajaliselt) kaua kestev siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha ais‿siih elläʔ Se 3. rästik piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V
piḱkä 1. sirgelt, sirgu 2. pikali munõ `viśksivap‿piḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäp‿ piḱkä `maalõ Se; ku [sa] ärn‿närvehhüdeʔ, siss saa aik‿kohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se
`polko·vnik `polko·vnigu `polko·vnikut polkovnik `polko·vnik es jätä meid kreepośtihe, vei sadamahe Se V
pori/pada glasuurimata savipott mustas‿savi paaʔ oĺliʔ, mõ̭ni üteĺ poripaaʔ Se; sõ̭ss es olõki t́sigunit́̀si, sõ̭ss oĺlivap‿pori paaʔ Se V; pori paaʔ es painaʔ Se V
prodima prot́iʔ prodi prodõ ringi hulkuma `täie prodõ kõ̭igipooli Se V
punanõ punadsõ punast 1. punane (värvus) krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss Se V; punadsõʔ peediʔ (punapeedid) Se Kov 2. punaväelane
puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
pu̬u̬ĺ2 poolõ pu̬u̬lt 1. pool tervikust [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; ma ośti sõ̭sarõmehe käest poolõ maia Se P; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺ lammast puhadeĺnähe Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast `üĺti, et taaŕ um pu̬u̬ĺ `lehmä Se Sa; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õip‿poolõni öönis‿sannast `vällä Se Kos 2. määruslikes ühendeis: keskkoht, keskpaik 3. kaheks jaotatava nähtuse, maa-ala jne üks osa, külg üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks Se Kos; täl tu̬u̬ kura poolõ päält oĺl `hälbüss löönüʔ Se V; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬ĺ oĺl pääl Se La; `määntseʔ vanigõʔ pääh, `määntseʔ `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos; aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; tõõsõ poolõ päält oĺl `oidunu põdõ̭ŕ üle seo poolõ pääle Se
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga
`püüdmä `püüdäʔ püüd püüd́ ~ `püüdse püvvä 1. kätte saada üritama või kätte saama, kinni võtma 2. saagiks saama, kalastama egä üt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; käve ma `Suurdõ `järve `püüdmä [kalu] kinnastõgaʔ Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V 3. pingutama; proovima, katsuma
pü̬ü̬r pöörä `pü̬ü̬rä 1. ring kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se; `tsõ̭õ̭ri iks `tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõʔ ja `pü̬ü̬rä pümmeʔ, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ (ringmängulaul) Se Kos 2. keeris vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. käärpuud pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aiv‿vitäki saina pääl Se 4. pikkusmõõt: üks ring käärpuudel
rassõ/`jalgnõ -`jalgsõ -`jalgsõt rase ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬`vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V
raud/ti̬i̬ raudtee mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V
`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
`saatma `saataʔ saat saat́ saada suunama, lähetama, saatma olnuv‿vaja uma lat́s `saatas‿`sanna, uma tütäŕ Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, pidi `andma, `saatma lat́s `vällä Se; esä üteĺ: latsõʔ, mas‿saada teid ka `ilma `kaema. a tätä, kuiss sa meid saadat `ilma `kaema? Se Kos; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V
sann sanna `sanna 1. saunahoone; saunaskäik `kütke sann, veegeʔ repäń`sanna Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; vanast kõ̭gõ paŕõmb rohi oĺl sann Se; ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida Se Kos; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; olgõv‿vana vai nu̬u̬ŕ, agas‿sannalda saa aiʔ Se Kos 2. keretäis (peksa)
satam sadama sadamat sadam `polko·vnik es jätäm‿meid kreepośtihe, vei sadamahe Se V
sau savvu `savvu suits oĺl `koŕssnagat‿taŕri, `saugak‿ka oĺl Se; tuli lätt otsaga `taivahe ja sau Se; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se; `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; külm lõhn nõst sau ülest Se
savi savi sav́vi savi krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss Se V; maakivest `koimi aho `sisse, savi ala ja maakivi pääle Se
seenekene dem < si̬i̬ń [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; seenekeisi iks saa õik‿kuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se
suṕp suṕi suṕpi supp keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; muni pada pain kah, suṕp saa must Se V
`suuruʔ suurune kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se Kos
sõda sõ̭a sõta 1. sõda ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬j‿jo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; esä oĺl sõ̭ah, säidse `aaśtakka oĺl kuniga poolgah Se 2. sõjavägi ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; nu̬u̬ aidaʔ oĺlivak‿ka kõ̭iḱ sõta täüś Se V
sõgõ̭ĺ sõgla `sõkla sõel utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko, sõ̭ss sõgla pääl huheti ärʔ Se V
`sääd́mä `säädiʔ ~ säädäʔ sääd́ `sääde säe 1. seadma, valmis panema või tegema, korraldama, korrastama peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; `mõŕsal vaja `höste säädäʔ Se; mi̬i̬j‿jo sõ̭a `aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́si noorõʔ, inne vakka säit‿tu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; ime ehit́ ilosahe, sõ̭saŕ `sääde `säätsähe (rhvl) Se 2. määrama 3. laule tegema, sõnastama
`sündümä `sündüdäʔ sünnüss `sündü 1. sündima mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V 2. toimuma, juhtuma 3. sobima ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama), siss [te] `võidõk‿katõgak‿ka sikadaʔ Se; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; `sü̬ü̬ki ka õ̭ks tu̬u̬ mehele [ma] ańni, miä õ̭ks `kõɫbuʔ, miä iks sünnüss `andaʔ Se
`sü̬ü̬mä süvväʔ sü̬ü̬ sei ~ `seie 1. toiduks tarvitama, sööma haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ Se; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ (söömises mõõdukas olla), liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ maad arʔ, siss `seie Se; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. einestama (teatud söögikorra ajal) 3. närima; purema rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se
tah siin eherüst olõ õit‿ tah Se V; no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda, jo tah paṕiʔ seiʔ Se Kos
taĺv talvõ `talvõ taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv‿`viisa Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku jo vu̬u̬ŕ talvõ pääle `mõśti, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ Se P; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V
`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt‿`tapmaldaʔ Se Kos; t́sias‿sügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eil‿lää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
timahava ~ timahavva tänavu timahavva oĺliʔ ilosa ilmaʔ Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos
ting tingu `tingu täimuna, ting hamõh oĺl kat‿täüś noid `tinga Se V; nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos; kaḿps oĺl `tinga täüśse
traadinõ traadidsõ traadist traadist tehtud, traadine, traat- traadidsõ `vardaʔ Se; peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ Se V
traat́ traadi `traati ~ raat́ raadi `raati traat poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ Se V; kolʔ hirt pandass kokko, mähitäss traadiga kińniʔ, kutsutass sikaʔ (kiigetegemisest) Se; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos
tsiguninõ tsigunitsõ tsigunist malmist tehtud, malm- sõ̭ss es olõki tsigunit́̀si [padasid] Se V
`tu̬u̬ma tuvvaʔ tu̬u̬ tõi ~ `tõiõ 1. tooma `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõ ṕuksiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jä ja vi̬i̬`tu̬u̬ja ja halo`tu̬u̬ja, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos; tińdimehek‿kaʔ käveʔ, munõvoori tõis‿sooɫat́̀sit `tinte Se Kos 2. sünnitama, poegima ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod
tõlv tõlva `tõlva pesukurikas, tõlv piḱäm‿mõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P; vanast pańnimi tuhaga `rõivak‿`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi Se J; järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V
`tõmbam(m)a tõmmadaʔ `tõmbass tõmmaśs 1. tõmbama; (sikutades) välja kiskuma; vedama aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; kooguga [ma] `tõmpsi tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah Se Kos; vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov 2. (laiali) laotama üle oŕsi oĺl tõmmat rõivass, sõ̭ss oĺl nigu tarõ tett Se Kos 3. märgib asendi või olukorra muutmist 4. tõmbuma [pastlategemisel] tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov 5. energiliselt, hoogsalt tegutsema 6. impers tekitama 7. muud sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ (hingeldas) Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskat‿t́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; tu̬u̬ oĺl seera, mia ülest tõmmati (kraapsati), mia [tikul] otsah oĺl Se
täi täi täid täi `täie prodõ kõ̭igipooli Se V; rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se
tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõt‿tükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬‿is‿`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V
tüŕm türmä ~ türmü `türmä ~ `türmü vangla mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop
`umbõhe umbselt, ummuksis; sõrme v varvast umbesse ajama ussõp‿pangõ õ̭ks kińniʔ `umbõhe (tihedalt) Se Kos
uppuma uppudaʔ upuss uppu uppuma `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V
uŕa·dnik uŕa·dniku uŕa·dnikku ~ uŕa·tnik uŕa·tniku uŕa·tnikku urjadnik (tsaari-Venemaal) meil oĺl uŕa·dnik küläh Se V
`utma uttaʔ utt ut́t uta 1. kurikaga peksma järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V 2. uhmris teri tampima utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga `kokko Se V 3. maad kurnama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa
`vaapama vaabadaʔ `vaapass vaabaśs glasuuriga katma, vaapama krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss Se V
vang vangu `vangu sang krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss, `vanga es olõʔ Se V
vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh‿hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se
viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos
viht viha `vihta (sauna)viht `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; [ma] üt́si viha (ühe viha kaupa) `pesse Se; nigu padi tet́ti, `pańti viht sinnäp‿pad́ass [surijale] Se S; `vihtu iks tetässki inne jaani`päivä Se Kos; mi̬i̬l‿lät́si `Maaŕaga `vihta (vihtu tegema) Se Kos
vi̬i̬/pago veekeeris vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V
vilo vilo villo vilu, jahe ja päikesevarjuline koht `päivä tüḱevä paadi aɫa `viɫɫo [vähid] Se V
`viskam(m)a visadaʔ `viskass visaśs 1. (hooga) viskama, heitma; loopima [ta] võt́t kańõbi teräk‿`karmanigast ja visaśs patulõ (vanakuradile) Se Kos; latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe Se Kos; sõ̭ss mähästi inne, niisamatõ visati tu̬u̬ vü̬ü̬ `ümbreʔ Se; meid ka käävähhütiväʔ, munõ `viśksivap‿piḱk ä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l, teŕri inäp tulõ õs, siss `viśksi kõrvalõ Se 2. viskamisega vilja tuulama inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati `viskama Se Kos; nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati [terad], vanast visati `käegaʔ Se Kos; egal ütel oĺl peeĺka `soetõt, `minka sa `viskadõ [vilja] Se
viśsiraud ~ viśsraud omatehtud uisk, trits `poiskõsõl oĺliv‿ viśsravva all Se V
vähḱ vähä ~ vähe `vähkä ~ `vähke 1. veeloom: vähk vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäp‿paadi ala Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; väheʔ joosõ õin‿nii vett pite Se Kos 2. haigus: vähk mõ̭nõl om vähega `väega suuŕ halu Se Kov
väit́s väidse väist nuga siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ, kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh Se; savikausih `nührüse väidse ärʔ Se V; väidsega [ma] `lõiksi `kat́ski, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń Se Kos; ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi arp‿poodi [ma] iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos; tu̬u̬ `kääntävä väit́s (liigendnuga) `oĺlgi susi ja `kääntävä väit́s vei kosilasõ `arkiʔ Se
üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos
üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur