Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip‿pühä sõ̭na, no‿m `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos
haaḱ haagi `haaki ukse haak esi lät́s `tarrõ ja pańd ussõgi `haaki Se
hahk haha `hahka hall ärmägu oĺliv‿`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos
haik haigu `haiku haigutus kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se
haḱk haḱi haḱki (rukki)hakk päävihk `pańti haḱilõ pääle Se
hank hangu `hanku konks; konksja või haralise otsaga tööriist `i̬i̬rood́sikul om ka sääne hank man Rõu; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hangugak‿ka pööreti Se Kos; `sääntse hangup‿`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos
haŕk haŕgi `haŕki haralise otsaga tugipuu, hark(jalg) ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos
hatt hata hatta 1. emane koer 2. sõimusõna (liiderlik naine)
hebo hebo hepo eputis
helü helü hellü hääl; heli ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿ teḱk hellü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembass nigu täl saass magõhhõp helü Se
herr herrä `herrä 1. mõisnik, mõisahärra 2. härra
hot́ kas või [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿kaʔ, maʔ eik‿kuulõʔ Se
hulk hulga `hulka suur kogus, hulk siss tuĺl [poiss] `kihlätsegaʔ, siss oĺl jo hulga `rahvagaʔ Se Pod
hõtsk hõdsu `hõtsku õõtsuv soopind, õõtsik
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
kerk kergo `kerko kolme jalaga väike pink, järi
keŕk vt kerik
keśk- keskel olev, kesk- | Vrd kest
kett vt kesi
rehḱ rehi `rehḱi kord, trett
ritk rida `ritka mustrõigas `ritku om katõ sugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; t́orgatimi rida arj‿ja hõõrimi arʔ, riivemi ärj‿ja pańnimi poslamaslat pääle Se T; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naak‿kasusõ esiʔ Se; `sääntset‿t́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge, pińk tuĺl kõ̭õ̭ ridagak‿küle pääle (lastemängust) Se Kos
seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S
teḱk teḱi teḱki vaip; tekk poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ, olõ õs teḱki Se Kos; [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se
vet küllap, eks vet `t́siakõnõ, kuiss tä tah keerahtu üte riśti `küĺge Se Kos
Täienda sõnaraamatut
