Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se

ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se

hilläkeiste tasakesi koh oĺl nulganaańõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos

`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õim‿midägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp‿`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälk‿kohegit‿`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se

kaadsaʔ pl `kaatsu `kaatsu, sg g kaadsa linased või takused meeste püksid mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõʔ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsek‿kaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jalga Se

kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos

`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvak‿kuk‿kiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s‿ sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sis‿siss `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgip‿paṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, mak‿ka neid `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri jovva õik‿`kõ̭iki ärk‿kaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima

keeruss keerusõ keerust kokkukeeratud osa, keere ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se

keväjä kevadel põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se; keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos

klaasikõnõ dem < klaaś| joogiklaas ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri, ku timä es saa takah tullaʔ Se

kogunist kogunisti, täiesti ku vanajuudaśs `perrä jo kogunist tuĺl, sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha Se

ku̬u̬t́ koodi `ku̬u̬ti koot, pint oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; ku̬u̬t́ oĺl pant nigu pulga `perrä, nigu nü̬ü̬ŕ pant `perrä, ku̬u̬t́ pidi `ümbre `pü̬ü̬rdümmä, agu `ümbre pöörü üs, siss saa as lüvväʔ Se

linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõl‿linadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ

muidogiʔ ~ muidokiʔ muidugi ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi [ma] arp‿poodi iks Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

nõglat́s nõglad́si nõglat́sit nõelatäis `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se

nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se

padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se

`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L

pletenits pletenitsä pletenit̀sä nöörikeere `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos

põrn põrna `põrna 1. siseelund: põrn ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (ilma ennustamisest) Se Kos; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 2. kaatsade rombikujuline vahetükk

`pü̬ü̬rdümmä `pü̬ü̬rdüdäʔ `pü̬ü̬rdüss `pü̬ü̬rdü pöörduma ku̬u̬t́ oĺl pant nigu pulga `perrä, nigu nü̬ü̬ŕ pant `perrä, ku̬u̬t́ pidi `ümbre `pü̬ü̬rdümmä, agu `ümbre pöörü üs, siss saa as lüvväʔ Se

rind rinna `rinda 1. kehaosa: (naise) rind kõ̭õ̭ mul rinnuh pusk ni `oɫga lei jop‿pusu Se| Vrd rõ̭nd 3. rinnaesine `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste ja siist rinna mant `alla Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; sõlõʔ rinnah, hõpõ kraaḿ kõ̭iḱ Se| Vrd rõ̭nd 4. pl kopsud 5. rida, rivi neĺli part oĺl ja kolmõlt rinnalt oĺlin‿nu̬u̬p‿parrõʔ Se

sügüse sügisel sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se; lammast iks tapõti sügüse Se

tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nok‿ka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivap‿paṕik‿`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se

tsõdsõ tsõdsõ tsõtsõ isa õde, sõtse koh oĺl nulganaańõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos; esä sõ̭saŕ oĺl tsõdsõ Se Kos

vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos

viiso/nõgõĺ luu- või puunõelik viisu punumiseks, viisuluda mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur