Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
ki̬i̬ś keesi `ki̬i̬si kodujuust (munata)
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodot‿tullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
miiń miini `miini miin mi̬i̬śs jäi sõ̭a `aigo miini `otsa Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se; `mõtlõk‿ka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe hiit́ miiniga tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos
mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvat‿taha õim‿meestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnäm‿mehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat‿`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiäm‿mehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge ark‿kodo, mis‿ti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
viis1 viiso `viiso viisk vanaimä ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viiso Se Kos; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se
viis2 viie viit viis, mood lammass tulõ õik‿`kuagi viiel tulõ seest `vällä Se
viiś1 viie viit arvsõna: viis kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos
viiś2 viisi viit lauluviis, meloodia
Täienda sõnaraamatut
