Seto sõnastik

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 437 artiklit

ahnitsama ahnidaʔ ~ ahnitsaʔ ahnitsass ahnit́s ahnitsema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ Se Kos

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ omman‿nu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿mulgus‿`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes‿`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäp‿puistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõk‿kot́is‿`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõk‿kaadsaj‿`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäk‿kivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se

alomanõ alomadsõ alomast ~ alomaist alumine ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk‿`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aik‿ku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annam‿miniäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minet‿ti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aas‿sap‿paĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõn‿nigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaek‿ku lää eik‿külä `aidu pite latsõv‿videlemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

ao/ viidüss -viidüse -viidüst ajaviitmine olõ õs ao viidüst `sü̬ü̬misegaʔ Se Kos

asonõ asodsõ asost prahine, räpane olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nuŕm risonõ Se Kos

au avvu `avvu 1. austus, kuulsus, au Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se 2. autunne; neitsilikkus häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se

eass ega siis map‿panõ, eass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se| Vrd egass

ede/otsast algul poodeh oĺl iks edeotsast, a noʔ ei olõn‿nännükiʔ puu`luit́sit Se Sa

edimält algul, esmalt edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih Se Va

ega1 ~ egaʔ ega (eitust tugevdav) ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se| Vrd eaʔ

ega/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks ku seenesnä ka lätt, siss andass egalõ ütele `küündle kätte palama Se; olõ õs reḱi egal ütel Se| Vrd egäüt́s, õgaüt́s

eherüss eherüse eherüst jõeforell eherüst olõ õit‿tah Se V| Vrd iherüss

ei ~ eiʔ ~ i ~ iʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eit‿tahas‿`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mat‿tiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos

elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv‿`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjäs‿siĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop

elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos

es 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; muni läpe es kodo tullas‿`sü̬ü̬mä Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs 2. mitte lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr [latika] `maŕjugi sai nip‿paĺlo, et jõvva es `väŕskilt ars‿süvvä es Se Pod| Vrd as, is, õs 3. näe es kedägi, hiirt es harakat Se| Vrd as, is, us, õs, äs, üs

`eśkiʔ isegi ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿teḱk hellü Se; muni külʔ `eśkit‿tehrütäss Se

esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se

habõlõma habõldaʔ habõlõss habõĺ sõnelema, tülitsema a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos

haina/maa heinamaa lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõli`t́si hainamaid Se Kos

hainanõ hainadsõ hainast rohtu täis; umbrohtunud ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos

halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss

halv halva `halva 1. halb, paha, kuri oĺl hü v́vi `päivi, oĺl `halvu `päivi kah Se Kos; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; halv sõ̭na harinass Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat Se Sa 2. riknenud; roiskunud 3. oskamatu 4. halb asi, halbus kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se

halõnduss halõndusõ halõnduist haledus, kahjutunne imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se

hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mat‿tahasih‿`hamba päälem‿midä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal‿`lindass, `hambildap‿purõ? - püss Se Kos

hamõh ~ hamõʔ `hammõ hamõht särk hamõh om kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ (pärast lapsesündi) `hammõ Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `hammõ imä (särgi pihaosa) ni `hammõ `käüseʔ oĺlil‿ linadsõʔ, `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos

hani hani hańni hani peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos; nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; verevät‿tuɫbaʔ, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos

harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se

harv harva `harva hõre, harv harv ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv, a rüḱi ja `keśvi saŕada oĺl iks harv sari Se Kos

hauh koera häälitsus: auh hauh hauh paabakõnõ, sup‿pujakõnõ tulõ jo `uḿmi `nuŕmi `otsa! Se Pod; hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos

`haukma `haukuʔ hauk hauḱ haugu 1. haukuma hauh, hauh, hauh! varass tulõ, purõ jaɫa, ma olõ, hauh, haugu Se Kos; paabakõsõl oĺl pinikene kotoh ja pinikene nakaśs `haukma Se Pod 2. halvasti ütlema, pilkama

heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma

helü helü hellü hääl; heli ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ, tu̬u̬ `eśkit‿ teḱk hellü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembass nigu täl saass magõhhõp helü Se

hii-haa ih-ah-haa [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos

`hinne ~ `hindä hinnäst enese, enda Od´e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; nööräga käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod; nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nimele) Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; kuniga poig es validse kedägi vi̬i̬l hinele [naiseks] Se Pop

hirm hirmu `hirmu 1. kartus, hirm tiä kuuĺd, tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et otsani ńemkost jääss Se 2. karistus, vitsahirm

`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdok‿ka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiat‿toda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

hooda hooda hoodat tahtmine, himu vanast es piäk‿`ku̬u̬li minemä, sõ̭ss kiä esiʔ lät́s, lät́s umma hoodat Se; teku õit‿tü̬ü̬d, taha ai midägiʔ, olõ õi hoodat Se Kos

hukkama hukadaʔ hukkass hukaśs rikkuma, raiskama; vägivaldselt tapma vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ Se Kos; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ Se

häbü häü häpü häbi häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos| Vrd häpe

häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se

häpe häpe häpet häbi sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se| Vrd häbü

hüä hüä hüvvä 1. hea, kõlblik, nõuetele vastav; meelepärane, meeldiv kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; muni `ütless hüä jutu pääle kak‿kuradi Se Kos; tü̬ü̬mihet‿tuĺlik‿kaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; hüv́vi `päivi [ma] olõ nännüʔ, kõ̭kkõ olõ nännüʔ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`ku̬u̬kõsõʔ Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; selle võta as [isa] `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se| Vrd hää 2. parem 3. üsna, päris `rõiviid oĺl hüä paĺlo Se; sulõng oĺl hüä süvä Se 4. headus; kasu, tulu hüvvä tege veid́ot‿taa viin Se Kos| Vrd hää

iǵä iä iḱä 1. eluaeg; teatud eluperiood nip‿paĺlo oĺl [mul] hüvvä, ku uma mihega noorõtsõh iäh `eĺli Se; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; vanast [ma] käve iä üte `sukmańnigaʔ Se 2. vanus

iǵäväst igaveseks [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se

`ihkama ihadaʔ `ihkass ihaśs ihkama, ihaldama [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se

illahhutma illahhutaʔ illahhut illahhut́ hilinema ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhudat, olõ õim‿midägi, a ku nakatki illahhutma, siss tulõvap‿pahandusõʔ Se

ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos

ilm3 ilma munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se| Vrd ilma1

imäkene dem < imä noh imäkene, panõ `tütre [haua] pähütsehe taa liĺl Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl Se

imäne imädse imäst emane kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik

inäbät ~ inämbät enam (mitte), rohkem tä olõ õs inäbät ni `väikene Se; veli es küüsü ka inämbät ku üte kot́i rüḱi pridanat Se

is 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) [naistel] talvõl suurõ külmäga `ṕu ksõ olõki is jalah Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos| Vrd as, es, us, õs, äs, üs 2. mitte mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se| Vrd as, es, õs

`istõline ühisketrusest osavõtja kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J

ja ~ jaʔ ja vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ umaʔ latsõʔ Se P

jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat‿`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütek‿kadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavas‿sügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos

jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õip‿pungah jakku ku naaśõp‿Petserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos

jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm

jalg/ratass jalgratas vanast olõ õs nii jaɫgrat́tit, [pulmalised] tuĺlin‿nelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; küll oĺl jälle kaiaʔ jaɫgratast, kuiss `taaga sata aiʔ `maahha Se

jao/peräst piiratult, jaopärast kiä kui paĺlo sei, olõ õs iks jaoperäst eiʔ Se

jarmoĺ jarmoli jarmolit lõõtspill ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ Se; jarmolit oĺl mitu tüḱkü kirmassih Se| Vrd hermoń

joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim

juɫg julu `juɫgu julgus [mul] olõ õs `juɫgu üt́sindä mano minnäʔ Se| Vrd `julguss

jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos

jutuss ~ jutuśs jutusõ jutust 1. jutlus 2. muinasjutt jutusõh oĺl nii, a mi̬i̬ʔ olõ õit‿tu̬u̬d nännüʔ Se; tu̬u̬ `tahtsõ nii jutussit aiaʔ, latsõʔ kõ̭iḱ `ümbre man Se; `väega `ĺuhkukõnõ jutoss, oɫõ õi illośs Se

jälʔ ~ jalʔ jälle `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos

kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp

kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eih‿hobõsõlõ `andaj‿juvva eik‿`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarak‿kahriti `huhmrõh Se

kaaŕt kaaŕdi `kaaŕti kaart üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga (mängukaartidega) kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos

kadaja- kadaka- kadajaviisoʔ ommak‿kõvaʔ, kõvõmbak‿ku paiudsõʔ Se P; kadajamaŕa `taari olõ õs paĺlo Se Kos

kae vaata olõ õs siss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos| Vrd ka2

kah́o ~ kaih kah́o `kaihho õnnetus; aineline kahju; kahjutunne a ku eśs tegevä ru̬u̬ht, siss `võtva rüḿmigu tävve, tu̬u̬d olõ õi kah́o Se Kos

`kahv́li `kahv́li `kahv́lit kahvel peräst tuĺlit‿traadidsõ `kahv́liʔ, traadist `säedüʔ, kolmõ harolitsõʔ Se V; puu `luidsaga livvast `sü̬ü̬di, `kahv́lit olõ õs olõmahkiʔ Se

`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos

kakõluss kakõlusõ kakõlust kaklus täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se

kańt kańdi `kańti 1. (täis)nurk; kandiline tükk 2. maanurk, piirkond siih `mõisit es olõʔ, seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se

kapstass `kapsta kapstast kapsas; kapsatoit võid võiõti leeväle pääle, pöörändüsekeseʔ kokko ja mähästi `kapstalehe `sisse ja kot́ti Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos

kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlin‿naistel ka kirolitsek‿kapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugak‿kapuda oĺlip‿poisal kah Se Ts; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, taɫɫakõsõl‿`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos

karameĺka karameĺka karameĺkat karamellkompvek [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos

kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil‿`laula Se Kos

kardok ~ kardokass kardoka kardokat ~ kartok kartoka kartokat kartul kardoka koorõga [nad] `ki̬i̬tvä ärʔ ja kiĺokast `serbäse vett pääle Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss `tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; [kartulivõtmise mängus] kaibik‿kartokit tarõh, latsõ `mäśsiʔ ja laulik‿ka: `karto·sku kapat́ (kartuleid võtma vn) Se Kos; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos| Vrd kardohk

kaŕuss kaŕusõ kaŕust karjane, karjus tu̬u̬ sa hüä kaŕuss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; vanami̬i̬śs üteĺ: oo, hud́o mi̬i̬ĺ, hud́o ki̬i̬ĺ, säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos; tõõsõk‿kaŕusõ oĺlik‿kaŕah kõrrast, päivilde Se

kas 1. küsisõna kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; kas sa ar olt jo `mõsknu `hindä Se Kos 2. alternatiivselt kas (see) või (teine)

kasuma kassuʔ ~ kasudaʔ kasuss `kaśvi kasvama linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `lambakõsõk‿kasuma ja ut́õkõsõ `urbuma ku neo urbaʔ `urbunuʔ ja kasunuʔ (palmipuudepüha kombestikust) Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ Se Kos

kasvatama kasvataʔ kasvatass kasvat́ 1. põllukultuure, taimi viljelema; loomi pidama rüäk‿kasvatõdi ärʔ, tet́ti linnasõʔ Se; kasvatagõs‿seo põrss ark‿katõ kuu vana Se Kos; [ma] kasvadip‿`põrssa katõ kuu vana Se Kos; tulõ iks eśs umaʔ hanik‿kasvataʔ Se; ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; sügüse oĺl `maaŕapaast, jäll oĺlij‿jo `vahtsõ uguritsa aiah kasvatõduʔ Se Kos 2. laste eest hoolitsema, neid õpetama ja suunama esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop 3. idandama

katai kadaja kadajat ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov

kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surap‿pańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se

kat́sildõ kahtpidi; kahelt poolt vaheliti tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väegaʔ, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ, panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos

`kat́skiʔ 1. katki, puruks hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se 2. murdunud `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se

kavva kaua piät `tiidmä, kui sa liisna kavva piät (lamba nahka parkimisvedelikus), siss lask karva `maalõ Se; `sääntsek‿kiriväʔ [herne] nu̬u̬ ki̬i̬ is `pehmehe, nu̬u̬t‿`tahtsõ kavvak‿kivväʔ Se; kut́saŕ küll oĺl hüä, a `väegak‿kavva tuĺl Se Kos; kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos| Vrd `kaugu

kavvakõsõ kuigi kaua tsõõrih ka olõ õs kavvakõsõ Se

kavvõline kavvõlitse kavvõlist ~ kavvõlinõ kavvõlitsõ kavvõlist kauge mi̬i̬k‿kotoh olõ õs kavvõlit́̀si hainamaid Se Kos; sugulanõ iks [ma] olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se

kehi/`kiäki mitte keegi kehi kedägi olõ õiʔ śaal tarõh Se; kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se

kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik‿`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se

keväjält kevadel, kevadeti ütek‿ kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kunnak‿krogisiʔ keväjält tah luḿbih Se; otsani keväjält olõ õs `vihma Se

ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se

`ki̬i̬ldmä keeldäʔ ki̬i̬ld ki̬i̬ĺd keelä keelama, takistama map‿panõ, egass mullõ olõ õik‿`ki̬i̬ltäv Se; mis i̬i̬st tä `poiskõst trahv ja `sõimass ja tä nakaśs `ki̬i̬ldmä Se; imä ańd peri kaʔ, es keeläʔ Se

kirmass ~ kirmaśs kirmasõ kirmast suvine külapidu: kirmas, kirmes `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; jarmolit oĺl mitu tüḱkü kirmassih Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah, vanast `ḱauti kirmassõhe, neĺli viiś kirmast oĺl kõrragaʔ Se; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs‿`sisse kõrro karati Se

kirotam(m)a kirotaʔ kirotass kirot́ 1. kirjutama, kirja panema t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se; kiroda saʔ, küll ma `huhtsõ neol‿`luidsa arʔ Se; küläh oĺl tiputaa·t́, tu̬u̬ kirot́ meid ka, et kulaguʔ Se 2. tikkima

kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se

kista/vaŕs 1. ketrusvahend: kedervars vanast kedräti kistavarrõgaʔ, ku vi̬i̬l vokkõ es olõʔ Vas Pus; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se 2. (veski või linamasina) võll, kedervars

`kitmä kittäʔ kitt kit́t kitä 1. kiitma kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; hot́ ti minno sõimakõ vai `kitkek‿ kaʔ, maʔ eik‿ kuulõʔ Se; lut́ik olõ õi kittä elläi Se; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eip‿petä eik‿kitäʔ Se 2. ütlema, lausuma haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos

`kitsuss `kitsusõ `kitsust kitsikus kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se

kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ

`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik‿`kiäkit‿tagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arp‿puhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eik‿kotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õih‿häpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ arm‿mullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski

klõ̭mba klõ̭mba klõ̭mbat lonkur taa klõ̭mba vanami̬i̬śs, taa `klõ̭mpass Se; timä `väegak‿klõ̭mba olõ õiʔ, timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutap‿põlvõst Se

kodo1 kodo koto kodu olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ (rhvl) Se Kos

kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se

`kohkiʔ kuskil olõ õiʔ ütte hańni, ni olõ õik‿`kohkiʔ Se

kohuss `kohto kohut 1. kohus; kohtupidamine; kohtuotsus keɫ kurk, tu̬u̬l kohuss Se; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos 2. kohustus; õigus (saada)

kokko 1. ühtekokku, koguhulgana 2. ühte kohta, üheks rühmaks ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ `andaʔ [kingitusi] Se; vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko (kahepeale), tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, veij‿jäl tõõsõga kokko, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos 3. kokkupuutesse, kontakti 4. eri osadest tervikuks (ühendatud) `hammõ [ma] `umbli kat́sipooli kokko ja `oĺlgi `vaĺmiss Se; kossat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts 5. mingi ainega kaetuks, määrdunuks utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V 6. mõõtmetelt või mahult väiksemaks võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko (võiks) koorõ Se 7. väljendab omavahelist sobivust

kolahhutma kolahhutaʔ kolahhut kolahhut́ kärgatama, paugatama no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se

kooli- kooliga seotud, kooli juurde kuuluv üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs Se Kos; vanast lat́sil kooli `suńd ust olõ õs, koolimaia olõ õs olõmahkiʔ Se Kos; mi̬i̬ oĺli otsanik‿koolimaja kõrval Se; üt́s koolioppaja vana Siḱk oĺl Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ, kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts

koputama koputaʔ koputass koput́ koputama ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh Se; ma lasigi ärj‿jo ussõ `valla, olõ õik‿koputamist Se Kos

`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se

kotost kodust, kodunt pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos

krae krae kraed krae ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; haŕonahadsõp‿`paĺto kraeʔ Se

krev́na krev́na krev́nat kamm a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos

krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nka krõ̭õ̭nkat ~ krõ̭nka krõ̭nka krõ̭nkat savist piimapott mul tõõsõh tarõhkik‿krõ̭nka, liĺl siseh Se; krõ̭nkal `vanga es olõʔ Se; vanast `pańti piim savi patta, kutsuti krõ̭õ̭nka, savi pada Se; krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss, `vanga es olõʔ Se V

ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärk‿ku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui

kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mat‿tiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k‿`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei ark‿ka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos

kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum‿ mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head

kulla ~ kuĺla armas, pai kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L; kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se Kos; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos

kumisõma kumistaʔ kumisõss kumisi kumisema, kajama timä lauĺ ka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite, ku kütse oĺl, siss kumisi Se Kos

kuḿmi- kummist tehtud, kummi vanast olõ õs naid kuḿmi`tsu̬u̬gõ (kalosse) Se

kunagiʔ millalgi, kunagi; iialgi tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺliʔ, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos

kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gak‿kapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minem‿mehele, vaja joostan‿nigu kundsal‿löövät‿tuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ kolt‿t́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts

kuńst/`väetüss kunstväetis terä hot́ seo kuńst`väetüsega kasusskiʔ, a täl olõ õi `joudu Se

ku̬u̬l koolu `ku̬u̬lu suremine, surm; kadu võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; `ku̬u̬lu (surma) saa aik‿`kohtohe ka viiäʔ Se; lellänaańõ, sap‿peläku uiʔ, sinnu ku̬u̬l lövvä äik‿`kohkiʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos; koolulõ olõ õik‿kohut Se Kos

`kuuldma kuuldaʔ kuuld kuuĺd kuulõ 1. kuulma tiä kuuĺd, tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et otsani ńemkost jääss Se; timä tu̬u̬d nimme tu̬u̬ poisi kuuldõh nimmaśs Se; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma, kuuld: kerikot pite üt́s käü Se Kos; [ma] kuuli aidah ussõ kobinat, ussõhińge heĺotamist Se 2. sõna kuulama, kuuletuma neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ, kõ̭iḱ kääväk‿külä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos

`ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺja `ku̬u̬ĺjat 1. surnu vanarahvass kõ̭nõli et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; suvõl `ku̬u̬ĺja lätt `lämmäga ilotuss, nakass `hõ̭nkama Se Kos; olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmandohe vai `pińke pääle Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; `Vahtsõliinah oĺl, ku [peielised] `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 2. surija `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se

`ku̬u̬lma kooldaʔ koolõss `ku̬u̬li surema [sa] ihaku uik‿kooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnäl‿lähä iǵäväst Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; üt́s lat́s `ku̬u̬li `hernehe Se; ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mum‿mi̬i̬śs Se

ku̬u̬p kooba `ku̬u̬pa maasse kaevatud auk, punker mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos

ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt 1. väliskest ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt, egä `aaśtaga aja koorõ Se V; noid [ma] murra as `maahha kardoka `iärmekeisi, siss [kartuli] koorõ istudi `maahha Se; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; kõoleheste ja sibulakoordõgat‿tet́ti (värviti mune) suvistõpühiss Se 2. koorik, kärn ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 3. (piima) koor ku̬u̬rt [ma] võt́i üteh, paaba `puhkõ koorõ pääle, kotoh koorõga määre, siss nakass jalg süttümmä Se; võimaśsinal oĺli aaris‿seeh, neĺli `aari ja lei ruttu kokko koorõ Se

`kuurnik `kuurniga `kuurnikka munakook `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se

kuuś/kümmend kuvvõ`kümne kuutkümmet kuuskümmend olõ õik‿kuutkümmet inemistkik‿küläh Se Kos

kõdõ̭r kõdra `kõtra kaun `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se; pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se

kõhn kõhna `kõhna ~ kõhna kõhna kõhnat 1. kõhn, lahja, kuivetu 2. nõrk, mitte vastupidav 3. vilets, kehv; vaene meil om ka muntkõrra `väegak‿kõhn leib Se; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, küsüti ku kõhnõb tütäŕ, pidi `andma Se

kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos

kõlguss kõlgusõ ~ `kõlksõ kõlgust loomasööda panipaik: aganik, küün mul olõ õs `säńgü, magasi kõ̭gõ kõlgussõh `hainu pääl Se; suvõl `pańti `kõlksõhe sajaʔ Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; no kutsutass sarrai, inne setä `aigu ku vi̬i̬l mi̬i̬ʔ oĺli kotoh, oĺl kõlguss Se

kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistan‿naadak‿kõ̭nõlamma Se; ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se

kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿kaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; `rõivap‿`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jok‿kell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se

kõŕs kõrrõ kõrt kõrs mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ Se; nip‿paĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ, `hiusõ kõrt (karva) jää es pää pääle Se Pod; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp? - rüä kõŕs Se

kõrv kõrva `kõrva 1. kehaosa: kõrv `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ, kõrvajuurõk‿kulõhhunuʔ Se 2. eseme osa: sang, käepide kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se

kõrvuline kõrvulitse kõrvulist 1. leivakõrvane `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte, olõ õs vaia kõrvulist ei midägiʔ Se 2. pruuttüdruk `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal [neid] kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos

kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neok‿käeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegak‿kõvastõ käve Se Kos; no nik‿kõvastõ olõ õip‿`piḱne kolahhutnuk‿ku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnip‿pitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)

käńg käńgä `käńgä king [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; kodo tuĺl käńgäldäʔ vai paĺastõ `jaɫgugaʔ Se; ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se

kärähhütmä kärähhütäʔ kärähhüt kärähhüt́ käratama; kärgatama seo (isa) ku kärähhüt iks munõ voori arʔ, sõ̭ss [lapsed] lääväʔ Se; es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos

käsitsillaʔ käsitsi nüüd ommam‿maśsinaʔ, vanast tet́ti kõ̭iḱ käsitsillaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa

käte/rät́t käterätt `üĺti küll, et labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se| Vrd käerät́t

`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl‿`luḿpi jalp‿paĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnäm‿minnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿ `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk‿`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬t‿tälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

`köŕpmä `köŕpiʔ köŕp `körpe `köŕpe köŕbi lürpima, helpima ma olõ üle ti̬i̬ (rohkem kui teed) `köŕpnük‿külv‿vett Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬ `sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬s‿sei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se; toloknat tet́ti kah, tu̬u̬d [ma] köŕbe nii sama Se J

küleh küljes, otsas, kuhugi kinnitatud tõbi om ka küleh (kallal) Se; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehek‿küleh Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhańnigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se

külest küljest, millestki lahti või lahku ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh, koorõt‿tuĺli ärk‿külest suurõmbalt Se; imä tuĺl, võt́t siss tu̬u̬ latsõlooma ja lõigaśs tu̬u̬ nabavarrõ säält külest ärʔ Se; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve Se

küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool

külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se

kütse kütse kütset 1. küps, valmis ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite, ku kütse oĺl, siss kumisi Se Kos 2. küllastunud, sügav värvitoon

`laatkakõnõ dem < `laatka vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se

labanõ labadsõ labast koekiri: labane `üĺt i küll, et labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se| Vrd lavanõ

lammass `lamba lammast lammas `lambak‿kaḱik‿ket́iv‿vallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; lammast iks tapõti sügüse Se; nigu linna rabati `lamba`nahka, nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `lambal ommav‿`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; kapuda oĺlip‿piḱäʔ, `ɫamba viɫɫast Se Kos; mis oĺl `lamba hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś`aaśtakka Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se

lang1 langa `langa lõng langaga pandasõk‿kaɫaʔ üle orrõ [kuivama] Se; ku `peeńkese langaʔ, saa `peeńkene rõivass, ku jämmel‿langaʔ, saa paks rõivass Se; vanast `aeti ɫangaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ Se Kos; [ma] salidsi lat́igal‿langa `perrä, iks kat́s lat́ikat kokko Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; ma mäletä, ku `puitsõ ńopsip‿`pańti mano (külge) ja langast ńopsiʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ Se; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se

`laotama `laotaʔ `laotass laot́ 1. lõhkuma, lammutama suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop‿`pahru jat‿t́siga `laotanus‿sulu arʔ Se Kos 2. laiali puistama; lahtiselt laiali asetama `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿ `laotõdi sitta Se; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommav‿vaaluh Se P; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 3. pillama, raiskama kiä saa ja `laotass, tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se

lastanõ lastadsõ lastast laastudest tehtud, pilpa- imäl oĺl `väikene majakõnõ, tu̬u̬l oĺl lavvunõ katuss, es olõl‿lastanõ Se

lat́s latsõ last 1. laps hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; imäl üldäss säidsekümmend säidse `vu̬u̬ri lat́silõ `ańdiss `andaʔ Se; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; sõ̭sarõl oĺl `tütrugust (tüdrukupõlves) lat́s Se; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle, [nad] `veiet‿tahar‿ristteie mano, ti̬i̬ pääle, latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińni, loiva jumalasõnakõist Se Va 2. lapseiga

lat́t lat́i lat́ti 1.latt, ritv paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se 2. teljeklopp vankril 3. laid

laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sas‿saat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se

`laulmine `laulmise `laulmist laulmine, laul ku jarmoĺ oĺl, siss olõ õs `laulmiisi vaiagiʔ Se

lennuḱ lennugi lennukit lennuk vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos| Vrd linnuḱ

lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T

liha liha lihha ~ liha lihaskude, liha piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; iḿmist või‿i tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ, siss olõ õi liha puhaśs, siss om liha kõ̭iḱ verine Se; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se

liisna liisna liisnat 1. ülearune, liigne, lisa- T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo Se La; vanast olõ õs liisnit rahhu `rahval Se 2. liiga piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lamba nahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se

liisnalt liigselt, liiga timä oĺl liisnalt sikõʔ, olõ õs veid́okõsõ sikõʔ Se; nok‿ka õ̭ks om mõ̭nõl jälʔ liisnalt `lühkese `rõivaʔ Se; tä es olõʔ, et tä liisnalt jõi kunagiʔ Se

liiva/puu ploomipuu liivapuu mu̬u̬ś Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju Se

lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sat‿tet́ti linost, [ma] `hiusõgap‿ paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak‿`korgõmpa Se; ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap‿`parrap‿`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se

liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsek‿kossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos

luba luba lupa luba `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jaɫakõsõ anna ai imp lupa Se Kos

lubama lupaʔ lupa lubasi ~ lubahhama lubadaʔ lubahhass lubasi lubama kas [sa] lupadõ võttaʔ, `võtkõ õ̭nnõ, ku kätte küünüss Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se; vaest minno lubatass `puhkuistõ (puhkusele) Se; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se

luhań luhani luhanit suur tõrs luhań oĺl `tõrdo, tet́ti lehmile joogiʔ, luhani kottal `mõśti suud Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se; `aeti aganak‿`katlah `ki̬i̬mä, siss ammutõdi vesi `suurtõ `tõrdohe luhanihe, luhanih tet́ti nu̬u̬m‿`mõśkmap‿`parrass nigu lehmäle sai viiäʔ Se; luhań oĺl kest `lauta Se

luhi/laiv õhulaev, dirižaabel vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja

lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nit‿t́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos

luu luu luud 1. kont, luu vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬k‿kusõs‿`sisse Se Kos; käekesep‿`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśs o `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos 2. linaluu ku linap‿`pehme olõ õs, siss lää es luuk‿külest Se

`lu̬u̬ma luvvaʔ lu̬u̬ lõi 1. midagi tekitama, millegi olemasolu põhjustama (inimesest sõltumatult) olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. tegema, valmistama 3. kudumi alustuseks varrastele silmuseid tegema 4. munema kanaʔ lõim‿munnõ Se Kos

luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õih‿harilik sikõʔ Se Kos

läbemä läbedäʔ läpess läbesi kärsima, maldama no läbetä eik‿kütsäʔ `leibä Se; kiä läpess, tu̬u̬ tulõ `puhtilõ, kiä läpe eiʔ, tu̬u̬ tulõk‿ka õiʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; eläjiid kap‿piät et läpe eim‿`maadaʔ Se; [ma] es läpek‿`ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii kes sis läbesi minnäʔ Se L

lähebäl ~ lähembäl lähemal ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [matusele] Se

ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La

maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisit‿tõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäp‿pääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uit‿tu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos

maaśõnits maaśõnitsa maaśõnit̀sa vastlanädal õigeusklikul mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se; maaśõnit̀sa kõ̭õ̭ kutsuti paabapraaśnik Se| Vrd maaśsõlits, maśtelitsa

mano 1. lähikonda, vahetusse lähedusse (ka sisse) [mul] olõ õs `juɫgu üt́sindä mano minnäʔ Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se; egass vanast aŕsti mano mindä äs Se; [nad] veivä muʔ vallamaja mano `pokri ärʔ Se; kut‿tuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se 2. külge (kinni) ma mäletä, ku `puitsõ ńopsip‿`pańti mano ja langast ńopsiʔ Se 3. (jõuga) kallale 4. juurde, lisaks riisi `suurmit `pańti mano `põŕkna piirakile Se; peesütüss tet́ti kaarajahost, `pańti iks `piimä ka mano Se; piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V

`masma `massaʔ mass `massõ massa 1. maksma, rahas tasuma mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; massa õ̭nnõ, küls‿siss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se; pääkaŕussõllõ `maśti paɫk ja käve kõrru `sü̬ü̬mä [taludes] Se 2. väärt olema mis `kaĺlip ku umal‿latsõʔ, liin massa ail‿`lat́si Se 3. vaja olema ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos 4. kehtima, jõus olema

maśsin maśsina maśsinat 1. igasugune masin (täpsustamata) ti̬i̬ pääl maśsina `ju̬u̬skvaʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos 3. põllumajandusmasin vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina (linamasina) täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se 4. õmblusmasin 5. liha-, hakkmasin no lastasõl‿läbi maśsina ärʔ, jaahtlihat‿tetäseʔ Se

mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos

mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõl‿lasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik‿ krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingat‿tuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis‿`sääntsep‿`puitsõp‿`peeĺkaʔ, `minkat‿teŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht

`miäkiʔ `minkiʔ midägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `miski) 1. teadmata või ükskõik mis, miski imä, murõhtagu‿i minno midägiʔ Se; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ, tu̬u̬ olõ õs `miäkiʔ Se Kos| Vrd mia, `miskiʔ 2. (mitte) mingi, (mitte) mingisugune

`muanõ `muadsõ muast mudane, porine `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

muśtinõ muśtidsõ muśtist 1. ammune, endine 2. vana(aegne) mis ma vana muśtinõ inemine, ma mõista õi eesti `väŕki kõ̭nõldaʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se

mu̬u̬d moodo `mu̬u̬du 1. mood, maitselaad 2. komme, tava, harjumus vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se 3. kuju, olek; viis, laad ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; olõ õiv‿vanna`mu̬u̬du kirmassit kah Se; mak‿kak‿`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se; meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se

`mõisa `mõisa `mõisat mõis siih `mõisit es olõʔ, seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üin‿nõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se

mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne

määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek‿`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S

naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arn‿naaśest Se Kos; ma võta ars‿sinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommap‿puja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ arm‿mullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se

neio neio neiot neiu ma õ̭ks olõ sääne neio, ku ma kohe õ̭ks kotost lää, mullõ õ̭ks iloʔ ette tulõvaʔ Se Kos

ńemko ńemko ńemkot tumm tiä kuuĺd, tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et otsani ńemkost jääss Se

nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlin‿nu̬u̬h‿hanip‿pudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõt‿tuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik‿`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se

ni(i)/sama samuti; niisama rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se

niit́1 niidi `niiti mittevillane lõng, niit räbigu oĺlik‿`koedu `niite päält, villadsõga oĺlik‿`koedus‿`sisse Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; pilonõglaga [ma] koi piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos; räṕik oĺl pu̬u̬ĺviɫɫanõ, niidiga veet, a `viɫɫa koet `sisse Se

noʔ nüüd a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; vanast oĺl hädälit́̀si inäbä ku noʔ Se Kos

nuŕm nurmõ `nurmõ 1. põld lina kubu oĺl nurmõ pääl, kuut‿tõi nurmõst kodo Se; latsõ oĺlip‿pabosnikaʔ, nu̬u̬ veis‿sita `ku̬u̬rmit `nurmõ Se; olõ õim‿ meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿ nuŕm risonõ Se Kos 2. rohumaa latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; meil oĺlin‿nurmõ pääl ka kõ̭igipooli lätteʔ Se

nu̬u̬ʔ ~ ńooʔ pl noidõ noid ~ nuid nood (endast kaugemal) `kiäki es võta timä käest noid sõ̭nnu arʔ Se; `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿`laotõdi sitta Se; leevä veeren‿ńoo `koldõʔ oĺliv‿`väega magusaʔ Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S

`nõ̭alõ najale lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J

nõglat́s nõglad́si nõglat́sit nõelatäis `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh ja nõglat́ski oĺl peräh Se

nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaes‿śoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se

nõrgakõnõ dem < nõrk `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass, tu̬u̬ oĺl iks nõrgakõnõ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb, nõrgakõnõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se

nõrk nõrga `nõrka mitte tugev, nõrk, jõuetu; vedel lätt süä nõrgast (pahaks), siss [sa] heidäp‿ piḱkä `maalõ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; [ma] `naksi eśs kudama, es tulõv‿veeren‿nõrgaʔ (lodevad) es `miäkiʔ, kõ̭iḱ oĺl üteline Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ oĺl nõrgõmb Se

nõsõma nõstaʔ nõsõss `nõśsi 1. kerkima ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahuga `kuurnikka, nu̬u̬n‿`nõśsik‿`korgõhe Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se; ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se 2. silmapiirile tõusma pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos

nõvv nõvvu `nõvvu nõuanne; nõusolek tu̬u̬l ei olõr‿raha juvvaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d `nõvvu Se

näid́sik näid́sigo näid́sikot ~ näit́sk `näit́sko `näit́skot teenijatüdruk a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańõ salahuisi võõdõt ja paṕp üteĺ, et seo om meil näid́sik Se Kos; seo olõ õin‿naańe, seo om näid́sik ja näid́sigo latsõʔ Se Kos; paṕp üteĺ näid́sikollõ, et vaja neol‿latsõʔ `ilma `saataʔ Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos

nügäne nügädse nügäst nüüdisaegne ma olõ nügäne inemine Se

nü̬ü̬r nöörä `nü̬ü̬rä ~ nü̬ü̬ŕ nööri `nü̬ü̬ri nöör nöörägak‿käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; havvõ `aeti pää lõpuśsist nöörä `perrä Se V; ma lät́si `kaŕja, võt́i nööräga torbagap‿paari `tsu̬u̬gõ üteh Se Kos; naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos

oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos

oluʔ ollõ olut ~ olt õlu [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; sajalõ `ańti `viina, olt, tet́ti auväräʔ Se Kos

olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommav‿vagadsõʔ Se Pop; kut‿tõõsõl‿leeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail‿`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil‿`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek‿`käüste Se

oodussil rase ot sa suuanik, esi olõt oodussil, ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se

oss ossa `ossa oks `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se

`ostma `ostaʔ ost ośt osta ostma meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se; vanast `koeti kõ̭iḱ inäbä esiʔ, siss olõ õs ostõtuisi [riideid] Se; meil oĺlip‿poisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtik‿kõrvalt maad Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; [ma] arh‿harisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik‿`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se

ot hüüdsõna: oot ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se| Vrd odo·t

ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaes‿siin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm mak‿kai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk

paaba paaba paabat eit; ravitseja, sünnituse vastuvõtja paaba mõśk iks latsõ ja nulganaist ja mitu `tuńni vaot́ ja `vihtõ sannah Se; nu̬u̬p‿paabaʔ `väega śaal puhadeĺnäh `paĺssi jumalat Se; paaba `aŕstõ mu nii ark‿ku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se; [ta] võt́t ollõ ni lät́s ärʔ, vei olt paabalõ Se; paabal oĺlis‿sõ̭naʔ (loitsud), tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; koess tu̬u̬ paabapala (eideke) jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; teeda ikk, paaba murõhhass Se Pod

paast paastu ~ pastu `paastu paast, paastumine vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; meil tet́ti `taari kõ̭õ̭ paastust Se; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se; noʔ ei `peetä `paastu, mõ̭ni vana pidä Se Kos; paastu `aigu oĺl õgal ütel kroosovaʔ Se; lat́s võõrutõdi rinnast arʔ, toolõgi anda es jop‿`piimä paastu `aigu Se Kos; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu, üldäss tiiä äik‿kos paast jäi Se Kos

pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: not‿täl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se

pad́akõnõ dem < padi2 tu̬u̬ [linaseemne] sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv Se Kos

paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop

paik2 paiga `paika lapp, riide, naha või muu tükk tsuvval `kundsa võt́t mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õis‿seeh olnuʔ? - kapstass Se; [ma] lät́si `kaŕ- ja, võt́i paari `tsu̬u̬gõ, esä lõigaśs paigak‿ka ala Se

pail paila `paila pael rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se

`paklanõ `pakladsõ ~ `paklatsõ `paklast ~ `paklaist takune linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos; must nõglat́s, olõ õs villanõ, oĺl `paklanõ lang Se; jalarät́i oĺlip‿`paklatsõ vai villadsõʔ Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ Se Kos

pala pala palla 1. (väike) tükk, osa, pala hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah ja `vankri oĺl katõh palah Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlin‿nu̬u̬s‿seebipalaʔ Se; mi̬i̬m‿`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi, `väegas‿suurõp‿paɫaʔ ja ilosaʔ Se Kos; [ta] ańd toṕsi `kohv́i ja lõigaśs pooɫõ `siĺki ja leeväpaɫa Se; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp‿`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; pido `aigo leeväpaɫap‿`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; mõ̭nõl lei pää poolõst `askolka pallugaʔ Se; ma olõ nigu puupala üt́sindä Se; `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; mõtsa seeh oĺl nurmõ paɫa, sinnäk‿`käüti kokko ja kuĺatõdi Se; pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kuk‿kari oĺl jop‿paɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 2. millestki halvustavalt või naljatlevalt ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiss kah iks imädse pala `hindälle saa Se; koess tu̬u̬ paabapala jäi? Se; paabapalla tulõ õi kodogiʔ Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos

palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se

palistama palistaʔ palistass paliśt (riide serva) palistama rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se

paĺlond palju, rohkesti vanast olõ õs tu̬u̬d sitta ka nii paĺlond Se Sa

`paĺsidõ paljukesi, mitmekesi oɫõ õs `paĺsidõ taɫoh, noorõʔ õ̭ks oĺlivaʔ Se; kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J

pańn pańni `pańni (prae-, küpsetus)pann vanast olõ õs `pannõ, kutsuti `laatkakõsõʔ Se; `pańti kohetuss pańni pääle, tu̬u̬ olõ õs sakõ, tu̬u̬ ju̬u̬śk `pańni pite laḱka Se; ahoh pańni pääl küdseti `pliine Se; [ma] seenel‿lähädi ärʔ, siss pańni `vahtsõst pańni pääle, praadõ arʔ Se Kos; rüäʔ `häit́siʔ, väĺgiga palot́ rüä ärʔ, küd́si ärʔ nigu pańni pääl Se

paṕp paṕi paṕpi apostliku õigeusu vaimulik paṕp tulõ seenesnät pidämä Se; paṕp käve talla pite kaʔ kõ̭gõ pühäsegaʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos; mi̬i̬p‿pu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos

pargõ salgana kuuvalunõ ü̬ü̬ oĺl `väega valluss, sõ̭ss käve nimä pargõ, a no olõ õi nännüki sussõ Se

paŕõmb paŕõmba paŕõmbat ~ paŕõp ~ parõb paŕõba paŕõbat soodsam, kasulikum, ma lesädä¸ siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod; mass iks om paŕõp kut‿täü Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se

peesütüss peesütüse peesütüst ~ `peestüss `peestüse `peestüst soe jook või toit; endisaegne talgu- või pulmatoit: kuum piim koos sisseklopitud munadega või õllevirdega, millesse poetati sõira- või tatrakoogitükikesi peesütüss tet́ti kaarajahost, `pańti iks `piimä ka mano, tu̬u̬ sai sääne kipõ, olõ õs hää tu̬u̬ peesütüss Se

peĺg pelü `peĺgü kartus, hirm no olõ õih‿häpü eip‿`peĺgü Se

peńds peńdsi `peńdsi pension kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei, no muialt saa es, vanast `peńdsi olõ õs Se Kos

`pesmä `pessäʔ pess peśs pessä 1. lööma, taguma [ta] pess pess, pess ni kavva ku sääl paatäüś raha kannul aɫɫ Se Pod; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl arp‿pest (puruks löödud) taa tarõ Se 2. peksa andma või saama, nuheldes korduvalt lööma mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; kaen‿no viimäte vi̬i̬l [sa] läät kińniʔ, et kaŕust peśsiʔ Se Kos 3. tagudes teri, koori jm eraldama; käsitsi reht peksma tu̬u̬d `pestüt `vihku [ma] rapahhuti ka vi̬i̬l Se; kaarak‿kahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh Se; [ma] rehep‿peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se 4. masindama koh nurmõ pääl maśsinap‿`pesväʔ, nu̬u̬j‿jo `räütväʔ, nu̬u̬s‿`soḱvaj‿jo olõʔ arʔ Se; aur tuĺl `pesmä Se

pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip‿`paastu, tetä eis‿`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat‿`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: mak‿ka naka `põŕssit pidämä Se Kos

piim piimä `piimä piim piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; nu̬u̬p‿piimäm‿mis sandõlõ `ańti, `vi̬i̬di paṕilõ õ̭ńnistaʔ Se Kos

`pilkuss `pilkusõ `pilkust ~ `pilkuist pilkamine, pilge sikkust oĺl paĺlo, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät Se

piĺl piĺli `piĺli 1. muusikariist, pill ku olõ õs `piĺli vai jarmolit, siss `laulti kõ̭õ̭ Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se 2. nutt 3. heli

piĺv pilve `pilve pilv es olõ `pilvegi, agu `piḱne kärähhüt́ inne, nii lei aida paɫama Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se

pini pini pińni (isane) koer, peni määne pini, sääne nimi Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; [ma] vei pini`poiga (kutsikat) pisile Se Kos

pińk pińgi `pińki (iste-, töö)pink piḱäp‿pińgiʔ, nu̬u̬t‿`tahtsõk‿ka liivaga `mõskmist Se P; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnäv‿vallalidsõ pińgi `küĺge (lastemängust) Se; pińgiʔ ommam‿meil `keŕkoh vanno jaost ja kiä ärʔ nõrgahhass Se; ku kotoh koolõss, siss saa õi niipia tu̬u̬ kirst, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl asi haɫv Se P; inne iks [rukkivihu] ladvap‿`peśti `vasta `pińki ärʔ, teräʔ otsast Se

pipõŕ `piprõ pipõrd pipar pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se; `piprõh‿ `häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se

pliidine pliididse pliidist halvasti kerkinud, plink kus‿soodagaʔ [pliin], siss om tiä kohheɫ, olõ õip‿pliidine, ilma om pliidine Se

`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap‿`pesnüʔ, meil joht olõ õi nik‿kavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip‿`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos

poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäk‿koh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se

pokań pogana poganat vastik, roojane, ropp; sündsusetu `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss, ta pokań om kaʔ Se; niip‿poganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; poiśs om puŕoh, tu̬u̬ olõ õiʔ ni pokań Se; no om pokań kaiak‿ku noorõk‿`kargasõʔ Se

`präätämä `präätäʔ `präätäss präät́ `präädä ketrama vanast `haarti `präätäʔ ja vöid kutaʔ ja raigakõisi Se; naistõ puhadeĺnäʔ, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se; linak‿keerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hanguga ka pööreti, tu̬u̬d `präätädä es, tu̬u̬ tet́ti käśsiga niisama [viiskude tegemisel] Se Kos; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õit‿tetäk‿ku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos; viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos; villaʔ ommav‿`väiga halvastõ kaŕsiduʔ, `väiga halvaʔ `häideʔ, halv `präätäʔ Se; siss olõ õit‿taloh määnestki jako (jätku), ku `võ̭õ̭rap‿`präätäseʔ Se Kos; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p‿`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos

`präätüss `präätüse `präätüst ketrus(töö) noh, `präätüse i̬i̬st `maśti Se; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos

puhadeĺnä puhadeĺnä puhadeĺnät vaestemaja, vanadekodu no ommav‿vanadõkodoʔ, vanast oĺlip‿puhadeĺnäʔ Se Kos; kual olõ õs vanal kohe minnäʔ, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät. kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; a no puhadeĺnit olõ õiʔ ütegi kerigu man Se; sügüse siss `vi̬i̬di kõ̭õ̭ pu̬u̬ĺlammast puhadeĺnähe Se Kos; munõvoori jäi `lambast üt́s neländik `hindälle ni `vi̬i̬di kõ̭iḱ `kolmõ puhadeĺnähe Se

puhass ~ puhaśs1 `puhta puhast 1. mittemäärdunud, -prahine; puhtust hoidev laṕiga [ta] lei paast piteh, sõ̭ss sai ahi puhass Se; `puhta teräʔ joosiʔ eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kua sõit́ hüä käe poolõ, tu̬u̬l sõrmuss kõ̭õ̭ lät́s valusabast ja `puhtabast Se Kos 2. veatu, laitmatu; täielik suuŕ paariline pada, `pańti sinnäp‿pu̬u̬ĺ`pańgi `tuhka, vesi pääle, `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ, siss olõ õil‿liha puhaśs (söögiks kõlblik) Se; varass jätt vajagi `saina, a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬ (hävitab kõik) Se 3. millestki tühi, paljas määne neli `kaalu linnu saanuʔ, a kõ̭iḱ puhaśs, `paĺli ärʔ Se

pulgakõnõ dem < pulk| 1. väike pulk a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos 2. niplispitsi kudumispulk pudsu `koeti pulgakõistõ pääl Se; all oĺl verrev pudsu umat‿tettüp‿pudsuk‿`koeti `alla, putsu `koeti puɫgakõisigaʔ Se

pung punga `punga rahakott olõ õip‿pungah jakku, ku naaśep‿Petserehe kääväʔ Se

puŕoh purjus koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺkup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; puŕoh `pääga oĺl paĺlo sitt mi̬i̬śs Se; [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa

purõtama purõtaʔ purõtass purõt́ hammastega peenestama, läbi närima vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se

putaŕ pudara pudarat Peipsi lodi paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ (rhvl) Se Kos; vanast olõ õs lennukit ja luhi`laiva, sõ̭ss `üĺti pudaraʔ Se Kos

`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se 4. korda minema, tähtsust omama

puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se

puu2 puu puud põu mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, üt́s putõĺ `viina kah puuh Se; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺSe Kos

`puuduss2 puudu hääh? mul om jok‿`kuuldmist paĺlo `puuduss Se; ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälp‿paŕõb, siss puusaʔ olõ õin‿ni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se

`puuśli `puuśli `puuślit pühapilt, ikoon Nigula `puuśl i ette oĺl jäänül‿laḿb ikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama Se; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺl i, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos

puustalt tühjalt, tühjana olõ õik‿koto vaia puustalt jättäʔ, ku`kuuĺjaga mindäss Se; `piprõh‿`häitsesep‿puustalt, olõ õik‿`kõtru küleh Se

põrotama põrotaʔ põrotass põrot́ põrutama; tugevasti lööma kuk‿`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se

päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kup‿paĺlo om jummaĺ `andnup‿`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jok‿küllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos

pät́s pät́si `pät́si päts, ümmargune kamakas ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos; kat́si pät́si (kahe pätsi kaupa) andass poodih `leibä Se

pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalap‿päiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nok‿kraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nip‿paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õik‿krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬k‿kandsuʔ inne üless, selle et sinnät‿`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg

pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullal‿latsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip‿ paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õip‿pudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsat‿tet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõk‿kaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõk‿kaadsak‿kap‿pääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se

päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark, mak‿ka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga

pääväkene dem < päiv| 1. päev mul pääväkene valluss sai, ku ma teid `näie Se 2. päike pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ Se Kos; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo `aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se

päävä/vari päevavari Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se

pühendäma pühendäʔ pühendäss püheńd ~ pöhendämä pöhendäʔ pöhendäss pöheńd (sisse) õnnistama; pühitsema lää eim‿maʔ, ma olõ õip‿pühendet, a paṕp sa olõt pühendet Se

püksiʔ pl `pükse ~ ṕuksiʔ pl `ṕuksõ `ṕuksõ ~ ṕuks ṕuksi püksid kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ, tuvvasõt‿turust Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕa latsõl puusa pääl Se Kos; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah Se

ragoma rakoʔ rago ragi rao 1. terava riistaga (lüües) tükeldama, eraldama, auku tegema või välja raiuma vanast oĺli k‿`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; koĺgitsõl oĺl raot kat́s tsoŕri `sisse Se; käsikivi oĺl: üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlit‿tsoris‿`sisse `raotuʔ Se La; esäl oĺl hao rakoʔ terräv kirvõss Se P; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se 2. puid maha võtma, langetama tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? - väĺk Se Kos 3. palkidest ehitama, seinu üles raiuma `jätke tarõ ragomine `maahha, olõ õil‿lupa rakoʔ Se 4. aadrirauaga raiuma, aadrit laskma vaia `laska verd rakov‿`vällä Se

raha raha rahha ~ raha raha vanast olõ õs nii rahho kaʔ, mingaʔ `ostaʔ Se; vanast olõ õs liisnit rahhu `rahval Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; paṕilõ aas‿sap‿paĺl o rahha, paṕp lätt `marru Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leeväga Se; `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬r‿rahaldaʔ ommaʔ Se; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos

rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S

rahvass `rahva rahvast suur inimhulk, inimesed; rahvas kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; naistõ puhadeĺnäʔ, kat́s tüḱkü oĺl, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se

ravitsama ravidaʔ ravitsass ravit́s ~ ravitsõma ravidaʔ ravitsõss ravit́s 1. söötma noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; mis no viga elläʔ, olõ õih‿hobõsõ ravitsamist Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; innevanast saadirahvast raviti, no ravita aiʔ, ravitass siss, ku kerigu mant tulõvaʔ Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; kolm `vu̬u̬ri käve ma tedä õga päivi ravitsõma Se 2. ravima

repäń ~ rebäne rebäse rebäst rebane repäń tah samah mäe otsah oĺl kaŕah Se; `kütke sann, veege repäń`sanna Se; rebäne kõ̭õ̭ laul: kireluu, karõluu Se Kos; peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se

resenka resenka resenkat kumm, kummipael naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos

riih rehe riiht 1. rehehoone, rehi ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se; [vanapagan] oĺl kõ̭gõ `riihte ḱaunuʔ Se Kr; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se 2. rehes kuivatatav ja pekstav vili; korraga parsile ahetav kogus vilja; rehepeks, rehetöö ku [ma] rehelt kodot‿tuĺli, siss sai suigahhutak‿kah Se; peremi̬i̬śs ni magasi, künnäŕpää pańd `vasta maad jah, ku tu̬u̬ rimpsahtu ja [kohe] üless ja rehele Se; näet `riihhi `peśti käsitsilt Se Sa; [vanapagan] olõ õs kedägi `lasknu `ü̬ü̬se riiht `pesmä Se Kr; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ Se Kos

rikass ~ rikaśs rikka rikast jõukas; varakas `vaɫgõ rüüd́ oĺl riḱkil Se; Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; rikaśs ka oĺl taa `tüt́rik, rikkap meid Se

risonõ risotsõ risost prahine, risune olõ õim‿meil tü̬ü̬ asonõ ja olõ õin‿nurm risonõ Se Kos

`riśtmä `riśtiʔ riśt `riśte riśti ristimärki tegema; last ristima kolmõ päävä takast riśteti lat́s arʔ Se Kos; kerigu man riśteti Se; ku riśteti arʔ, sõ̭ss tet́ti tu̬u̬`riśtjät́̀si laud Se; latsõ `riśtmise vesi visati kohe `uibohe vai `vasta päävänõsõngut tarõ `kelpä `korgõhe, et `ausa lat́s saasiʔ Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle Se Kos

rossõh `rossõ rossõht rooste ütevahe painõti `rossõgaʔ, eśs painõti Se; edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih, siss [ma] väŕme `rossõgaʔ Se Va

`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se

rõibõh ~ rõibõʔ `rõipõ rõibõht 1. korjus, raibe 2. kirumissõna: raisk olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿ siidikapuda `jalga Se Kos; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ Se Kos; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos

rõõmuss `rõ̭õ̭msa rõõmust ~ `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msat rõõmus pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos

`räütmä `räütäʔ räüt räüt́ räüdä maha tallama, sasima koh nurmõ pääl maśsinap‿`pesväʔ, nu̬u̬j‿jo `räütvä, nu̬u̬s‿`soḱvaj‿jo olõʔ arʔ Se; maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ Se; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ ärʔ (jäi voodisse), inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se

rüüd́ rüv́vi `rüüdi setu naiste (hrl valge) linane või (pool)villane pikk pidulik pealisrõivas `vaɫgõ rüüd́ oĺl riḱkil Se; rüüd́ oĺl must, linanõ, tu̬u̬l oĺlip‿ proimõtõ man ja rinna i̬i̬n kaarusõʔ Se Ts; rüüd́ niisama palistõdi alt ärʔ, sõ̭ss olõ õs setä `paila all Se; ma su rüv́vil rai `maahha `kirvõga otsa Se; ma `tahtsõ ka säänest `rüüdi nigu imäl oĺl Se P; kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusan‿nu̬u̬ ribahhasõʔ Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos

sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nos‿saa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õis‿sust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadas‿sukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakas‿sukkas‿`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõs‿sina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õiv‿viländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se

`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum‿ mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võik‿ku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit‿`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬p‿põrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis‿sõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sas‿saik‿kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos

sama1 sama samma sama(sugune) teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; timäl kap‿paĺlo olõ õs noid liivapuu `maŕju, a noid saḿmi lubasi võttaʔ Se

sari saŕa `saŕja tuulamissari ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv, a rüḱi ja `keśvi saŕadaʔ oĺl iks harv sari Se Kos; inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ Se Kos

`saŕjam(m)a saŕadaʔ `saŕjass saŕaśs sarja abil tuulama ku lina `si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ, olõ õs harv, a rüḱi ja `keśvi saŕadaʔ oĺl iks harv sari Se Kos; inne saŕati arʔ, kaes‿suuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati `viskama Se Kos

saŕviline saŕvilise saŕvilist vanakurat, sarvik ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vannasitta saŕvilist Se

selle sellepärast timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; eśs liini all (sõjategevuse piirkonnas) `eĺli, selle mat‿tiiä mis sõda om Se Kos

sepp2 sepä seppä pärm vanast olõ õs soodat, seppä iks oĺl Se; pliini kohetuss `laśti sepägak‿`ḱauma Se

seräknäʔ pl seräknide seräknit tuletikud kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se

siidi- siidist tehtud, siid- a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ Se Kos; olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos

sikõh ~ sikõʔ `sikkõ sikõht 1. ihne timä oĺl liisnalt sikõʔ, olõ õs veid́okõsõ sikõʔ Se; nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos 2. vintske, sitke

silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmäs‿suurõk‿ku otspajap‿pääh Se; ku olõ õis‿`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäk‿kińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eis‿siĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav‿`vaɫgõk‿ku linaluuʔ, nu̬u̬l‿löövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ ark‿klepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se

sini/liĺl rukkilill ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ, võtas‿sini`liĺli, sü̬ü̬ʔ Se Kos

sitt sita sitta 1. väljaheide, roe ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se 2. sõnnik vanast olõ õs tu̬u̬d sitta ka nii paĺlond Se Sa; `väikesev‿viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ, noidõgal‿`laotõdi sitta Se; `veeti sitta ja `oĺti `talgoh Se; `mõtlõ laudah sita seeh viisoj‿jalah Se Kos 3. (täiesti) halb puŕoh `pääga oĺl paĺlo sitt mi̬i̬śs Se 4. kõlbmatu; rämps, sodi

sooda sooda soodat söögisooda vanast olõ õs soodat Se; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saik‿ka hüäp‿pliiniʔ, kus‿soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos

suditama suditaʔ suditass sudit́ 1. hukka mõistma; hurjutama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õih‿hüä inemine Se; minno ars‿suditagu, sudita Vasśot Se 2. määrama, otsustama mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; ku paĺlo om suditõt, ni paĺlo elät Se Kos

sugima suḱiʔ sugi sugõ soe 1. juukseid kammima, harjama a mul olõ õik‿`krev́natkiʔ, mingap‿pääd suḱiʔ Se Kos; `vaenõlat́s sugõ pää arʔ Se 2. linaharjaga takkusid linakiust eraldama ma võt́i tädi poolõ linaʔ sugimaldaʔ üteh, tädi sugõ vi̬i̬l linaʔ sääl Se; tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi ärʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se

`suńduss `suńdusõ `suńdust kohustus, sund [ma] es läpek‿ `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii Se L

surm surma `surma surm olõ õit‿tälle `kohkis‿`surma Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma (piina) Se Pop; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast (surnuks) Se; [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop; imä sai `surma liivakoh Se

susi soe sutt hunt ku soe `uńtsiʔ, siss [ma] `peĺksi Se; no olõ õi nännüki sussõ Se; tohi is inne `lehmigi `välläl‿`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; siss inäp pińni ravidsa aik‿ku susi kaŕa man Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se

`sutma suttaʔ sutt suttõ suta suutma, jaksama mak‿ka olõ jo vana, suta aiʔ Se; ku sa no sutadõ, sõ̭ss lototat `Maaŕaga, agu suta aiʔ, sõ̭ss `hiität magama Se; ma rabajaga vöid külʔ mõista kutaʔ ja mõista vitäk‿kah, a `tańdsi suta aiʔ Se; `ü̬ü̬se [ma] suta aik‿`kävvük‿kullõldõh Se Kos

suu/anik -anigu -anikut sõimusõna: sunnik ot sa suuanik, jätätkit‿`tütre vai puja põllu pääle (kaotad lapse), esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se; kaem‿mis no sai no ilosa laulu pääle, sas‿suuanik Se Kos

suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudis‿suurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; suurõv‿vü̬ü̬ʔ oĺliv‿viietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlis‿suurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglap‿pääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännük‿kah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬p‿pujas‿suurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬p‿prihoo·daj‿ja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lip‿paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek‿`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬s‿suurõv‿viinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd

suurõbakõnõ ~ suurõmbakõnõ komp dem < suuŕ paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ, telle olgup‿põrss suurõbakõnõ Se Kos; suurõbakõsõʔ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se

sõ̭na/asõ sõnavahetus meil olõ es `tühjä sõ̭na asõnd Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ Se; määne sõ̭naasõ tulõ, vanalõ saa ruttu viländ Se

sõ̭nakõnõ dem < sõ̭na ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se

sõńnik sõńnigu sõńnikut sõnnik ku sõńnikut ei olõʔ, midägi eik‿kasuʔ Se Kos

sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõk‿ku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos

sõ̭saŕ sõ̭sarõ ~ sõ̭sara sõ̭sard õde esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah, ma jo sõ̭sarallõ `üt́li `mõŕsa i̬i̬st Se Kos; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde ja `ütlese sõ̭sarõlõ et, meil olõ õi `aigu siin `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; ku katõst saarõst `vällä [sa] tult, siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos

säńg säńgü `säńgü voodi, säng mul olõ õs `säńgü Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se; ma oĺli sällülde säńgüh Se; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; ütel `tüt́rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; määness (milline siis) tu̬u̬ säńg oĺl vanast, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk, koll‿`lauda, a veere pääle `pańti sääne höörik puu Se

säŕk säŕgi `säŕki kuub vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se

sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos

söögi- söögi või söömisega seotud; toidu- sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; latsõl olõ õis‿söögivahet, lat́s taht kõ̭õ̭ ürräʔ Se

`sündümä `sündüdäʔ sünnüss `sündü 1. sündima mu imä üteĺ kõ̭gõ et ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V 2. toimuma, juhtuma 3. sobima ku hobõsõʔ sünnüse (sobivad koos töötama), siss [te] `võidõk‿katõgak‿ka sikadaʔ Se; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodot‿tuldass `sü̬ü̬mä Se; `sü̬ü̬ki ka õ̭ks tu̬u̬ mehele [ma] ańni, miä õ̭ks `kõɫbuʔ, miä iks sünnüss `andaʔ Se

süvä süvä süvvä sügav sulõng oĺl hüä süvä Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; ma olõ süvä unõgaʔ Se Kos; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod| Vrd süḱäv

`sü̬ü̬nühe söönult, mitte nälgides ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se

taba taba tapa ripplukk, taba jaanipäävä `ü̬ü̬se kävevä nõial‿`lautõ pidi, peräkõrd `saadi tiidäʔ, sõ̭ss `pańti tappa laudaʔ Se Pop; Vaśso jääss kodo, olõ õiv‿vaia `ustkit‿tappa `pandaʔ Se Kos

tah siin eherüst olõ õit‿ tah Se V; no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda, jo tah paṕiʔ seiʔ Se Kos

taivass `taiva taivast 1. taevalaotus, taevavõlv `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet‿`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva, sõ̭ss lätt ḱau `taivah ka arʔ Se Kos; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J 2. (uskumustes) taevariik

tall talla `talda tald `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

talluk talluga tallukat jalalaba kattev sääreta sokk tallugat‿ tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T

talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt‿`tassa mi̬i̬t‿talolõ (rhvl) Se

taĺv talvõ `talvõ taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viisoʔ, `tervess talvõss sai iks ärv‿`viisa Se Kos; talvõl oĺlip‿`pakladsõp‿päternäʔ Se P; mäeʔ oĺlit‿talvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi Se Kos; ubinap‿`pańti talvõst `aita teŕri `sisse Se Kos; ku jo vu̬u̬ŕ talvõ pääle `mõśti, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ Se P; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V

tark targa `tarka 1. arukas, tark `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; tõõsõ päävä oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; hummok om targõp õdakut Se Kos; olõ õim‿mak‿ka lu̬u̬d tark Se Kos 2. kaine mal‿ĺaa targa `pääga `kaema Se 3. heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop

tarõ tarõ tarrõ 1. tuba küdsedül‿leevä oĺlit‿tarõh poolkah Se Kos; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos 2. maja tulõ arm‿mullõ naaśest, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos; ku üt́s kotuss tarrõ löönüp‿paɫama, siss vaśt `joudanu ark‿kistutaʔ Se Kos; oĺl `koŕssnagat‿taŕri, `saugak‿ka oĺl Se

tasanõ tasadsõ tasast 1. lame, sile; ühtlane 2. tagasihoidlik, vagune `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

teḱk teḱi teḱki vaip; tekk poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ, olõ õs teḱki Se Kos; [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se

`tervüss `tervüse `tervüst ~ `tervüt ~ `tervüist 1. tervis olõ õit‿`tervüt Se; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; massas‿ sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se 2. tervitus

ti̬i̬1 ti̬i̬ ti̬i̬d 1. tee, rada `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga [peielised] lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõt‿tis‿sõrmusõʔ arʔ Se Kos; tere iks tereh, `traastui, ti̬i̬pääl iks tereh üldäss Se Kos 2. teekond, reis mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

ti̬i̬2 ti̬i̬ ti̬i̬d jook: tee ma olõ üle ti̬i̬ (rohkem kui teed) `köŕpnük‿külv‿vett Se

ti̬i̬ʔ ~ tiʔ ti̬i̬ʔ ~ tiʔ teid teie, te `ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ti̬i̬ olõ õiv‿vana tü̬ü̬d nännüʔ, olõ õiv‿vanna eɫɫo elänüʔ, ti̬i̬ olt `sääntser‿risuʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A

`tiidmä tiidäʔ tiid tiiś~ `tiidse ~ `tiise 1. teadlik või kindel olema, teadma 2. oskama; taipama, märkama kutsutu us, siss `tiidnü üs tuɫɫakiʔ Se; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se 3. väljendab kahtlust või teadmatust kiä saa ja `laotass (raiskab), tu̬u̬l olõ õim‿midägi tiid ku kavva Se; a no ommak‿kõ̭iḱ nu̬u̬l‿lätteʔ ärk‿kuiunuʔ, tiiäm‿mille `vasta Se Kos

tikahhutma tikahhutaʔ tikahhut tikahhut́ kergelt koputama är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos

timä ~ tiä ~ tä timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardak‿ḱulʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägat‿tege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt ‿tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veit‿timmä sinnäp‿`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõk‿kaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õit‿tälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop

`tiukama tiugadaʔ `tiukass tiugaśs narrima, pilkama no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se

tolk tolgu `tolku taip, aru; mõte olõ õi inäp `kõrda õit‿`tolku Se; näet kup‿piät tolk `tiidmä kõ̭iḱ Se Kos

tolm tolmu `tolmu 1. tolm a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ, et toɫm lätt kerikost `vällä Se Kos 2. õietolm 3. kübe, raas

toominõ toomidsõ toomist 1. toimne (kangas) mul `üĺti küll, labanõ käterät́t olõ õin‿nii hüä ku toominõ Se; kitasnik oĺl must toominõ `rõivakõnõ, verevä siidiʔ ka oĺliʔ all Se Ts

`toukama tougadaʔ `toukass tougaśs lükkama, tõukama üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rinnet] Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnäm‿meid tougaśs Se Pop; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; terät‿tougati nukka, nik‿kavva koonip‿`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jält‿tagasi Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; mi läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõl‿laiv, `toukap‿`purju (rhvl) Se Pod; ma `touksi inne, ma neid (lapsi) pessä es Se Tr

treṕp treṕi treṕpi ~ reṕp reṕi reṕpi trepp täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ, suuŕ reṕp om kaʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlij‿jo katõ sarvõga vanas‿sitaʔ Se; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śa alt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se

t́sibahhutma t́sibahhutaʔ t́sibahhut t́sibahhut́ kergelt lööma, sipsama [ta] lei iks, puŕoh `pääga olõ õik‿kavva art‿t́sibahhutaʔ Se Sa

t́sirk t́sirgu `t́sirku lind tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; mingu uit‿t́sirgu `mu̬u̬du kost (kuskilt) `õkva Se Kos

`tsukru `tsukru `tsukrut ~ `t́sukru `t́sukru `t́sukrut suhkur `tsukruga `piimä [ta] jõi ja võid ka `sisse Se; vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ Se; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se| Vrd `sukri ~ `sukru

t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommat‿t́suraʔ, vana ommap‿poisiʔ, kel olõ õin‿`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline

tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlis‿suvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret‿`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se

`t́suutkõsõ natuke, pisut hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; sugulanõ [ma] iks olõ `t́suutkõsõ, a `väegak‿kavvõline Se

tsõ̭gand tsõ̭ganda tsõ̭gandat mustlane tsõ̭gandat ka petä äiʔ mingaki arʔ, tsõ̭gand pett iks sinno Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

tuli tulõ tuld 1. leegiga põlev tuli; lõke; tuleleek, -säde tuli `paĺli `öüd́si man Se A; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; kuivap‿pirrukõsõ tuɫd läüdädä ummah‿hüäʔ Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl (kahepoolses ahistuses) Se; `öüd́si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld saanuʔ, niäʔ iks oĺliʔ kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ, a tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos; `puhksõmma iks piät tuld Se 2. valgusallika tuli, valgus(tus) mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntse‿ss no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntse‿ss vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; vanajuudaśs tege reḱe, mu sõ̭saŕ pidä tuld Se Pop 3. tulistamine, laskmine kat́s nädälit oĺl tuli külä pääl Se Kos

`tundma tundaʔ tund tuńd ~ `tundsõ tunnõ 1. aistima, tajuma; tunnetama olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos; noh, kuiss tunnõdõk‿ka paŕõbat Se Kos 2. millestki teadlik olema, teadma; kosilanõ tunnõki is sugugit‿tu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos; ku mat‿`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäk‿kińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ? - uma jäleʔ Se Kos

tungõĺ`tunglõ tungõld tuletukk [ma] `eśki olõ tungõld tsusanu `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos

turg turu `turgu turg es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos

tuuĺ tuulõ tuult tuul lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺjo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod; ma rüüsähhüdi naĺla viluss höö: sõ̭ss ku mõtst́siga lät́s `mõtsa nigu tuulõga (väga kiiresti) Se Kov

`tu̬u̬ma tuvvaʔ tu̬u̬ tõi ~ `tõiõ 1. tooma `ait́umma sanna`küt́jäle, sau`sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha`haudjalõ Se V; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõ ṕuksiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; ma `tehnsi kõ̭iḱ sanna`küt́jä ja vi̬i̬`tu̬u̬ja ja halo`tu̬u̬ja, kõ̭iḱ `tehnsi läbi Se Kos; tińdimehek‿kaʔ käveʔ, munõvoori tõis‿sooɫat́̀sit `tinte Se Kos 2. sünnitama, poegima ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod

tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jot‿targõb, pańd piḱäp‿ṕuksij‿`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mat‿taha not‿tu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip‿`paĺki, at‿tõõsõ `siĺmä näet arp‿purugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos

`tähtsüss `tähtsüse `tähtsüst tähtsus `määntse `oigõ `vi̬i̬gaʔ vai külmäga mingass kiä `kuuma `leibä hämmäśs, tu̬u̬st olõ õs `tähtsüst Se Kos

tänitäm(m)ä tänitäʔ tänitäss tänit́ ~ `täńtäm(m)ä `täńtäʔ `täńtäss täńt 1. valjusti hüüdma, karjuma, röökima tu̬u̬ tänit́: kaadsas‿sattõ `maahha, olõ õi mingak‿`köütäʔ Se P; `vasta `vihma kunnat‿tänidiʔ Se Kos 2. (valjusti) nutma, hädaldama, kisendama

tühi tühä `tühjä 1. tühi, mitte millegagi täidetud 2. tühine, tarbetu; väärtusetu; eimiski meil olõ es `tühjä sõ̭na asõnd Se Kos

tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõt‿tükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬‿is‿`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehek‿kõrraga `sanna Se V

tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännük‿kuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos

uĺl uĺli `uĺli rumal, loll eläde ni oṕidõʔ, uĺlih ark‿ka koolõdõʔ Se Kos; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se; Od́e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, art‿tund `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos

umanõ umadsõ umast lähisugulane tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; kosilasõ umadsõʔ sannutõdi kõ̭iḱ arʔ Se Ts; `ku̬u̬li tu̬u̬ vana t́suratüḱk ärʔ, umatsit ka kedägi olõ õs Se Kos; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõs‿sugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos

uni unõ und 1. magamine, uni uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; ma olõ süvä unõgaʔ Se Kos 2. unenägu

uninõ unidsõ unist unine kiä oĺl unitsõp `pernanõ, tu̬u̬ jäi iks kaŕaga k‿ka `maahha [hommikul] Se; mehe esä, tu̬u̬ olõ õs uninõ Se Kos

unõhhutma unõhhutaʔ unõhhut unõhhut́ korraks unustama ma sinno ei unõhhudaʔ Se; ku midä hätä olõ õiʔ, sõ̭ss unõhhudat jumala arʔ Se

uśs ussõ ust uks [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; Mihha˛il `Petrovits lätt kerigu `uśsi kińnip‿`pandma Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; [sa] jättü üi `ü̬ü̬sest kerigu `uśsi vaɫɫalõ Se Kos

`u̬u̬tma `u̬u̬taʔ u̬u̬t u̬u̬t́ ooda ootama halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt ‿tulõ Se; tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; meil olõ õi `aigu siih `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod

`vaenõ `vaesõ vaest 1. vaene, vähese varaga (inimene) `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; vanast oĺl iks `vaesõpi `rohkõp ku noʔ Se Ts; mi̬i̬k‿küläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos 2. vilets, kehv, nigel

vaest võib-olla; vahest ku ma `tüt́rik oĺli, ku saa õs nipia magama, noh ni et vaest `poissa tulõ paja ala `kaema Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; vaest vanapatt timä (vaeslapse) kui arp‿`põrgohe veesiʔ Se Kos| Vrd vaśt

`vaihhõlõ (ruumiliselt) vahele, vahemikku `pańti `sukri `jauhkõsõp‿puistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos; [paastupäeval] `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se| Vrd vahelõ

`vaiknõ `vaiksõ `vaiksõt vaikne, rahulik `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis‿`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos

valu1 valu vallu valu, valutunne ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop; mam‿ midägi eit‿ti̬i̬, ku valu pääle tulõ, siss istut arʔ kipõń`aigu Se| Vrd halu

vanast vanasti vanast oĺlip‿pähnädse livvaʔ, väŕmidüj‿ ja liĺlip‿pääl Se Sa; vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; vanast käve tińdimeheʔ Se Kos; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ Se Kos

vang vangu `vangu sang krõ̭õ̭nka oĺlis‿savist tettüʔ ja päält vaabadu punatsõss, `vanga es olõʔ Se V

vanik vanigõ ~ vanigu ~ vaniku vanikõt ~ vanigut ~ vanikut ~ vańk `vańkõ `vańkõt 1. (lille-, oksa)pärg 2. setu neiu pidulik, helmeste ja litritega kaunistatud peaehe `tüt́riguh [ma] oĺli kirmassõh, oĺlis‿sõlõ i̬i̬h ja vanigup‿pääh Se; ku ma oĺli `mõŕsa, sõ̭ss oĺlik‿kõ̭iḱ vanigõp‿pääh ja siidiʔ Se Sa; mul olõ õiv‿vanikõt kaʔ, tõi siss [vanapagan] vanigõ ja `vaenõlat́s pańd vanigõ `päähhä Se Kos; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺliv‿vanast kõrvulitsil Se Kos; a [sõrmus] mia pańd uma pää pääle, säält tuĺl kullanõ vańk Se Kos

vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬v‿vanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬v‿vanõmba suidsuda as Se Kos

varanduss varandusõ varandust vara, varandus lääsis‿su varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsis‿sa kaʔ ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J

vedõ̭ŕ vedro `vetro 1. vedru a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos 2. pl vedruvanker

veid́okõsõ veidike ku iks veid́okõsõ heĺotat, siss iks saat rahha Se Pod; timä oĺl liisnalt sikõʔ, olõ õs veid́okõsõ sikõʔ Se| Vrd veidikese, veidükese, `veit́kese

`veit́kese vähe, veidike tsõõrih ka olõ õs kavvakõsõ, `veit́kese`mińti ni keerahhudõdi `väega veid́o Se Kos; ku `kuurnigat‿tet́ti rõõsa piimägaʔ, siss `pańti seppä mano, `laśti nõstaʔ `veit́kese ni `pańti munnõ Se| Vrd veidikese, veid́okõsõ, veidükese

viis1 viiso `viiso viisk vanaimä ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov; viisoʔ oĺlip‿`pakladsõʔ, ruttu joht kakku us nu̬u̬v‿viiso Se Kos; haina `aigu iks oĺliv‿viisoʔ Se

`vinnümä `vinnüdäʔ `vinnüss `vinnü ~ vinümä vinnüʔ ~ vinüdäʔ vinüss vinü 1. venima, pikenema naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos; võhlul vinü üiv‿ vili ja kadõl kasu uik‿kari Se 2. kleepjat ollust eritama (halvaksläinud piimast) vanast olõ õs maśsiniid ja siss nakaśs `vinnümä kah tu̬u̬ [piima] ku̬u̬ŕ Se

vooĺu piisavalt, volilt no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se

vu̬u̬ŕ voori `vu̬u̬ri 1. (mõisa)voor 2. kord, puhk ku üt́s vu̬u̬ŕ pu̬u̬ĺ `tuńni [sa] illahhut, olõ õim‿midägiʔ Se; kuiss tä ni üte voorigap‿`paĺli (ühekorraga põles)? Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasik‿kunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha ait‿taha aiʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideh jäi `maalõ, üt́s vu̬u̬ŕ süvväʔ Se Kos; ja ma mõ̭nõ voori madalahe `höste kumardi kah, mõ̭ni võt́t [auto] pääle Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se Kos

`võhluss `võhlusõ `võhlust õelus, kadedus kup‿`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se

võim võimu `võimu võim `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se| Vrd `võimuss

`võɫgnik `võɫgnigu `võɫgnikku võlglane, võlgnik ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr

`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnis‿suud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahav‿võttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõv‿vanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõt‿turust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis‿ sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek‿`külbäp‿põld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälk‿käve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlin‿nu̬u̬p‿piiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k‿`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõt‿teeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se

`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eih‿haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv‿`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õit‿talo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära

väŕm väŕmi `väŕmi liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ Se; edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih Se Va

`väŕmmä `väŕ miʔ väŕm `väŕme väŕmi värvima vanast oĺlip‿pähnädse livvaʔ, väŕmidüj‿ja liĺlip‿pääl Se Sa; edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih, siss [ma] väŕme `rossõgaʔ Se Va; huulõ`väŕmmisest saa aik‿kelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagah‿hulladaʔ Se Kos; noorõʔ ajavak‿kud́rakõsõp‿pähä, `väŕmväk‿küüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ a suvidsõpühist väŕmiti sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se

õga/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks õgaüt́s olõ õs ni ahnõk‿kah Se; õgalõ ütele `ańti naṕsiga iks toda `viina kah [pulmas] Se; sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; õgalõ ütele lõigati tu̬u̬ pöörändüss `saia Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśe lõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd Se| Vrd egaüt́s, egäüt́s

õiʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna) mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos| Vrd aiʔ2, eiʔ, uiʔ1, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõne | Vrd eiʔ, uiʔ1 3. mitte, sugugi| Vrd eiʔ

`õiguisi õiglaselt tu̬u̬ olõ õs `õiguisi tett Se; mat‿`tehnsi õ̭ks `õiguisi Se Kos

`õiguss `õigusõ `õigust ~ `õigut õigus mińni ti̬i̬ is `õigut Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ Se Kos; keɫ kurk (vali hääl), tu̬u̬l kohuss, kiä joud midä paĺlo poonitaʔ, tu̬u̬l `õiguss Se

`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne

õ̭ks ikka sajakot́t pidi õ̭ks olõma, leeväpät́s õ̭ks oĺl ja siss võiuliud, tu̬u̬ õ̭ks oĺl õgal ütel, ja munaʔ Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ Se Kos| Vrd iks

õ̭nnõ vaid, ainult tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip‿`paastu Se Kos| Vrd inne2

õ̭nnõline õ̭nnõlise õ̭nnõlist õnnelik mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos

õs 1. ei (imperfekti ja pluskvamperfekti eitussõna) meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle Se Va| Vrd as, es, is, us, äs, üs 2. mitte maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsuuga õs Se Kos| Vrd as, es, is

ärmäk ärmägu ärmäkut talvine pikk-kuub, armjakk umak‿`koeduʔ villadsõ `rõivaʔ oĺli ärmäguʔ, ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ, olõ õs teḱki Se Kos

üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnük‿külv‿vett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigap‿paastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p‿`pessäk‿ka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mat‿tohi‿iʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust

üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos

üleväh 1. üleval; kõrge(ma)l meil [ikoon] noḱkit‿tarõh nulgah üleväh Se Kos 2. ärkvel, jalul ketso [ma] võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 3. muud mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh (aidatakse majanduslikult) Se Pop; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh (üles pandud) Se

`ümbreʔ 1. ümber(ringi) `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; `öüd́si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos 2. pikali, kummuli 3. teistpidi, vastassuunda, ringi ku̬u̬t́ pidi `ümbre `pü̬ü̬rdümmä, agu `ümbre pöörü üs, siss saa as lüvväʔ Se 4. paiku ütek‿kadajamaŕa oĺlik‿keväjält, `ümbre juunikuu Se Kos 5. muud paṕp õ̭ks olõ õin‿naidõ t́sikuga `ümbrek‿ḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos

üteh 1. kaasa; kaasas pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se 2. (ühes)koos pu̬u̬t́ ja koolimaja üteh siih kivimajah Se Kos; kiä vei siss üt́sindäʔ tu̬u̬ `lamba, kiä vei siss tõõsõgak‿kokko, tõõsõl olõ õs midä tappaʔ, vei üteh siss (jutt saajakotist) Se Kos; vaja neol‿latsõʔ `ilma `saata, muido lasta õim‿meil üteh elläʔ Se Kos

üteline ütelise ütelist 1. ühtlane mi̬i̬m‿`Maaŕal sai kõ̭iḱ üteline tu̬u̬ si̬i̬ṕ Se Kos; [ma] `naksi eśs kudama, es tulõv‿veeren‿nõrgaʔ es `miäkiʔ, kõ̭iḱ oĺl üteline Se 2. samasugune õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks], olõ õs paŕõmbat es halvõmbat, kõ̭iḱ üteline Se Sa

`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kak‿kullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬v‿vaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõp‿pühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬m‿mõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kut‿tapõti ärt‿t́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬s‿seo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama

üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat‿`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma üten‿noodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬k‿kutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbat‿tähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus

, ükski ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos 7. umbes ku ma `liikvat võta, üt́s kümme `t́silka, siss lasõhhuss halu tagasi Se

üvähhämmä üvähhäss ~ üvämä üvädäʔ üvä üväsi ohteist puhastama, ivama, `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; [rehe] truĺliga üväti teräʔ Se

Täienda sõnaraamatut

veebiliides @ veebihaldur