?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit
`alla alla, allapoole; omale kohale (alaosas) [ma] kaḱi linna ja pisi ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha, mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa `aɫɫak‿kõrragaʔ Se Va| Vrd ala
higi hii hikõ [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; mis oĺl `lamba `hiigat‿tu̬u̬ vill ku̬u̬h, tu̬u̬d `villa `võidsõ [sa] `hoitaʔ viiś `aaśtakka Se Kos
hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnäh‿heĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv‿`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek‿`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõt‿terä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlih‿hiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se
hiiŕo hiiŕo hiiŕot hiirekarva hall `hiusõkõsõ jo hiiŕoʔ ommaʔ Se; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõk‿kooba pääle suurõh‿hirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
`hospodikõnõ imestushüüatus: jumalukene `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬r‿rahaldaʔ ommaʔ Se; `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommaj‿jo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujas‿saava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aik‿kokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p‿`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] ark‿koolõ, siss naka ait‿tu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir‿`rõivah‿hämmeʔ Se Kos
jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õip‿pungah jakku ku naaśõp‿Petserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij‿ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j‿`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et ark‿kakudõs‿`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagak‿kõ̭iḱ oĺlij‿jalav‿veridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arp‿pessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
jumala/sõ̭nakõnõ dem < jumalasõ̭na [nad] `veiet‿tahar‿riśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist Se Va
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlik‿kõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablal‿lavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos
kadsa kadsa katsa kimp; pundar; kera tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi arʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos
kae vaata olõ õs siss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos| Vrd ka2
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬k‿kaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimis‿sääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit‿`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingas‿sai, kõ̭iḱ kaibih‿`hauda Se Kos; mi̬i̬m‿matussih ommav‿`väegas‿suurõp‿pliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonik‿kerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõk‿käńgäldäk‿kaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́it‿tu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp‿ puu `sisse Se Kos
kaŕa/lat́s karjalaps ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ Se Kos; kaŕalatsõm‿mõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se
kihä kihä kihhä 1. inimese või looma kere; kehaehitus vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ, eläjäk‿kodot‿tuĺliʔ, sõ̭ss kõ̭iḱ `paɫmõk‿kihä pääl Se Kos; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ Se Kos 2. eseme keskne osa
ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil‿`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagak‿kodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eik‿kõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsek‿keeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se
`ki̬i̬tmä `ki̬i̬täʔ ki̬i̬t ki̬i̬t́ keedä keetma; toitu hautama imäl illahtu tu̬u̬`kiisla`ki̬i̬tmine Se; imä pańd puuviɫɫak‿kusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhak‿keedetäse arʔ Se; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se
koh 1. kus salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, riibi ni kańni `vällä Se| Vrd kos 2. kuskil `merde jäi kińnit‿ tu̬u̬ laiv, sääl iks määne rambõh oĺl koh Se
`käändmä käändäʔ käänd kääńd käänä keerama, käänama ku [ma] kolgõ rehe man kat́s maśsina täüt linno ärʔ, kääni ärʔ, oĺl kuŕst Se; pääkaŕuss ka iks oĺl, oĺl vanõb kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos; kääväk‿ kääväs‿śaal saart pite, kääni jält‿ti̬i̬ pääle Se Kos; ku nakass munakõnõ peoh heĺotamma, siss `käänke ärs‿`saardõ Se Kos; tu̬u̬ (lina), mis [ma] soi ärʔ, kääni käänüssehe, tu̬u̬ oĺl kadsa Se; tu̬u̬ `kääntävä väit́s (liigendnuga) `oĺlgi susi ja `kääntävä väit́s vei kosilasõ `arkiʔ Se; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos
külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ, kääväh‿hii-haa, olõ õij‿jalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegak‿külmäʔ, elok‿külmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik‿`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknak‿kõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvak‿külmäʔ, siss `küĺmit‿ toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se
külä- küla oma, külale iseloomulik, küla- nii külä latsõt‿tuĺliʔ Se S; kat́s kolk‿külämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teik‿kirstukõsõ Se Kos; eelä õdagu oĺlik‿külänaaśõp‿`paɫɫuisi lugõnup‿paŕgigaʔ Se; külämi̬i̬śs tõi rattaʔ, tõi kodo Se; `johtu sõ̭ss külänaańe `tarrõ Se; mi̬i̬ʔ oĺli külävanõbaʔ, meil `käśti ülest kirotar‿rahvass Se Kos
lat́s latsõ last 1. laps hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; imäl üldäss säidsekümmend säidse `vu̬u̬ri lat́silõ `ańdiss `andaʔ Se; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; sõ̭sarõl oĺl `tütrugust (tüdrukupõlves) lat́s Se; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep‿`perrä Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõj‿jäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle, [nad] `veiet‿tahar‿ristteie mano, ti̬i̬ pääle, latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińni, loiva jumalasõnakõist Se Va 2. lapseiga
lugõma lukõʔ lugõ lugi loe 1. (raamatut) lugema; peast esitama sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos; oi jumalakõnõ, oi `hüäkene, ku no [ma] `mõistnu `kiŕjä, `taivakõnõ, olõss lugõnun‿ni kirotanuʔ Se 2. pühakirjast ette lugema, vaimulikku kõnet pidama paṕp pähütseh lugi `ku̬u̬ĺjalõ Se; pu̬u̬ĺpühä omma iks nu̬u̬k‿`ku̬u̬ĺjalugõmiseʔ Se; äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu `pääle, `veiet‿tahar‿riśtteie mano, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha ja loiva jumalasõnakõist Se Va 3. loendama ega hummogu `aeti `laagrih `lugõmisele (loendusele) Se 4. pidama, arvama
maa/ilm (mõlemad osised võivad käänduda) maailm; maailm oĺl müllüh [sõja ajal] Se V; milless seo maailm nok‿ka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ Se Kos
maama maama maamat kõnetlussõna: ema mak‿`küüsse: maama, midäss tätä tege kiŕbidsägaʔ Se Kos; ma lät́si kodo, kõ̭nõli imäle et maama, meil tätä nii teḱk Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se; minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ Se
magahhama `maadaʔ ~ `maataʔ magahhass magasi ~ magama `maadaʔ makass ~ maka magasi 1. magama no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; lat́s nakass `ü̬ü̬se `jońma, es saa `ü̬ü̬se `maadaʔ Se; tuɫõ õil‿leib leśatõh, tuɫõ õim‿mat́t `maatõh Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se; velenaańõ ańd uma säńgü mullõ `maadagiʔ, jät́t mullõ peräotsah Se; kut‿`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos 2. surnuna lamama
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas‿`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs‿`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis‿`sääntsem‿mustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
`mähḱmä `mähkiʔ ~ `mähkeʔ mähḱ `mähke mähi 1. mähkima, mässima; lappama (kangast) timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se; `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; lat́s `sündü, ni mähiti `ńartsa `sisse Se; lat́s `saista õs `jaɫgu `pääle, [nad] `veiet‿tahar‿riśt teie mano, latsõ pańni `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ Se Va 2. kääritud lõime telgedele vedama
`määŕmä `määriʔ määŕ `määre määri määrima kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, vai kual oĺliʔ tuŕo pääl haŕasõʔ, siss `vi̬i̬di `sanna, puu `võismõgaʔ siss määriti Se P; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se; sul `vahtsõr‿`rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ Se
`nõstma `nõstaʔ nõst nõśt nõsta tõstma Vaśso või eim‿midägi `nõstar‿ rasõvat Se; üte `käega nõśt `atra Se; ku õdago ago tuĺl, siss nõstõti lat́s käśsi pääle ja `vi̬i̬di `akna mano, üteldi: ago no pää, siss [lapse kätelhoidja] kääńd latsõ `perse `aolõ poolõ (öökaetuse ravitsemisest) Se
nõvv nõvvu `nõvvu nõuanne; nõusolek tu̬u̬l ei olõr‿raha juvvaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d `nõvvu Se
nü̬ü̬r nöörä `nü̬ü̬rä ~ nü̬ü̬ŕ nööri `nü̬ü̬ri nöör nöörägak‿käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; havvõ `aeti pää lõpuśsist nöörä `perrä Se V; ma lät́si `kaŕja, võt́i nööräga torbagap‿paari `tsu̬u̬gõ üteh Se Kos; naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos
padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegap‿pad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aik‿ḱulm, mul pad́ar‿`rõivas‿säläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlim‿mustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õip‿pandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; mak‿kai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu, nüüd ommas‿siidikesep‿`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕiduk‿kardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih‿`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uis‿sak‿`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uik‿koheki kätt, sinnäk‿kohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr‿`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬p‿panõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬mehep‿pańnip‿paŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolp‿puhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnon‿nadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnut‿teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha ait‿taha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
pesä pesä pessä 1. (linnu, looma) pesa musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä (pesakast) Se 2. vankri kere koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos
poolõst2 1. seisukohast, tõttu ńao poolõst `tihka aiʔ vaŕo`kaetusõ pääle kaiaʔ Se 2. kellegi poolt, käest riigi poolõst `ańti nu̬u̬r‿`rõivaʔ Se; täl ommak‿ka `sääntsek‿kapuda `antuʔ aŕsti poolõst Se Kos; mat‿`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop
putahhutma putahhutaʔ putahhut putahhut́ korraks puudutama sul `vahtsõr‿`rõivaʔ, `käegap‿putahhutat, nii `arki määrideʔ Se
`putma puttuʔ putuss puttõ ~ puttum(m)a puttudaʔ puttõ 1. puutuma, põgusalt puudutama kõivop‿putusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ Se Pod; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. sattuma, juhtuma esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; [mees] lätt veidikese edesi, puttu pini `vasta Se Kos; `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga lät́siʔ [peielised], kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos 3. varastama, kahjustama kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; haŕok‿külp‿putusõk‿kanna Se 4. korda minema, tähtsust omama
`pühḱmä `pühkiʔ pühḱ`pühke pühi pühkima paṕp üteĺet: kaep‿püih (pühi) sa kerik `höste ärʔ Se Kos; aho `luuda [ma] iks `häḿssi ja tu̬u̬ luvvagap‿pöhe `tuhka Se Kos; [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; tu̬u̬ praht́ `püihti päält [soolal] Se Kos; vanast talitõdi, käe ommam‿mustaʔ, saa õi sinnäs‿suu `pühki tiraniga `küĺge Se; tiranik oĺl vaja otsah, tiranik oĺl suu `pühkiʔ Se Ts
rabahhamma rapaʔ ~ rabadaʔ rabahhass rabasi 1. rukist rabama 2. linu ropsima nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti `präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ Se Kos 3. rabandust saama
raha raha rahha ~ raha raha vanast olõ õs nii rahho kaʔ, mingaʔ `ostaʔ Se; vanast olõ õs liisnit rahhu `rahval Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahak‿küleh Se; no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; mup‿peremi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; paṕilõ aas‿sap‿paĺl o rahha, paṕp lätt `marru Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leeväga Se; `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬r‿rahaldaʔ ommaʔ Se; ku sat‿tõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos
rahadsõʔ pl rahatsidõ rahatsit hõberahadest keed üter‿rahadsõ vi̬i̬l vaia `pandak‿`kaala Se
rahu1 rahu rahu rahulolu, rahulik olukord, rahu sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ Se Kos
rahvass `rahva rahvast suur inimhulk, inimesed; rahvas kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se; naistõ puhadeĺnäʔ, kat́s tüḱkü oĺl, sõ̭ss sääl kua vi̬i̬l `joudsõʔ, sõ̭ss nu̬u̬ʔ `rahvalõ `präädiʔ Se
rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip‿`puitsõʔ, rassõ oĺlin‿nii, et es jovvav‿vett tuvvaʔ Se; Vaśso või eim‿midägi `nõstar‿ rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegar‿rassõk‿`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
rasuraigaʔ suviste villaste jalarättide paelad mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se
ratass ratta ratast 1. sõiduki ratas esä pańd ütele pujalõ tõlla rat́tidõga ette ja tõõsõlõ pujalõ Se Kos 2. jalgratas poiśs rattaga sõit́ ja sattõ ratta päält `maahha ja oĺl vaĺmiss Se 3. hrl pl vanker `koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos| Vrd rattaʔ
rehe/riha rehereha rehe rihhugaʔ rehiti, oĺlir‿reherihaʔ ja hainarihaʔ Se
resenka resenka resenkat kumm, kummipael naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos
`riibma `riibuʔ riib riib́ riibu 1. rehaga riisuma poisin‿niidiʔ, naaśek‿kańnik‿kokko ni riibip‿peŕri Se; koh oĺliv‿vesidse niidüʔ, [ma] pańni lakad́sij‿`jaɫga, riibi ni kańni `vällä Se; maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se 2. pealt või kokku korjama
`ri̬i̬dide reedeti es lasõt‿timä `rõiviid `mõskar‿`ri̬i̬dide Se
riit/mu̬u̬ -mu̬u̬ -mu̬u̬d puuriida ase maamal ommar‿riitmu̬u̬r‿riibuduʔ Se Kos
ripakõllaʔ ripakil `uibo oĺl ubinit täüś, ossakir‿ripakõllaʔ Se
riśti/rahvass kristlased sõta taha aiʔ, olgur‿rahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ Se Kos
risu 1. risu, praht 2. kirumissõna: reo, roju ti̬i̬ olt `sääntser‿risuʔ, ei mõista kangast kutaʔ Se; ma `mõt́li, et tiä ju̬u̬ õ̭ks `tsääju, at‿tiä risu vali `viina `sisse Se
rooǵmass `ru̬u̬ǵma ~ `ru̬u̬ǵmõ rooǵmast roovik, latt ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite [rhvl] Se Kos
rot́t rot́i rot́ti rott ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õir‿rot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱük‿kõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir‿`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik‿`kaaladsõʔ Se
ru̬u̬g ruvva `ru̬u̬ga paks toit (puder, supp) ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l `ru̬u̬ga kaʔ, tińdi `ru̬u̬ga keedeti Se; talvõl ku hää ommak‿kuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; `pesken‿nigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; [ta on] nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos
ruun ruuna `ruuna ruun [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; veli ańd `ru̬u̬ska ruunalõ Se Pod
ru̬u̬sk roosa `ru̬u̬ska vits, malakas, roosk veli ańd `ru̬u̬ska ruunalõ Se Pod; vanast kaŕalat́sil oĺlip‿piḱär‿roosaʔ Se Kos
rõibõh ~ rõibõʔ `rõipõ rõibõht 1. korjus, raibe 2. kirumissõna: raisk olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿ siidikapuda `jalga Se Kos; neol‿latsõ`rõipõk‿kas‿sukugik‿kuulõ õiʔ Se Kos; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, at‿ti̬i̬p‿petäde et ritk Se Kos
rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav‿`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivap‿palotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ art‿t́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ omman‿nu̬u̬k‿kes `rõivalõ ja villalõ ajavam‿ mulgus‿`sisse Se
rõõmuss `rõ̭õ̭msa rõõmust ~ `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msa `rõ̭õ̭msat rõõmus pangu uik‿ki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr‿`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos
`rätsümä `rätsüdäʔ `rätsüss `rätsü muljutud saama maśsina nurmõ pääl `räütvä joʔ rüä ärʔ, olõr‿`rätsüseʔ `pehmess ärʔ Se
salaś salasi salasit hagudest osmik Sibiräh kah oĺlis‿`sääntses‿saɫasiʔ Se Kos; suidsumihep‿piĺlit‿tuvakut `ümbres‿salasidõ Se Kos; `tütrukõnõ jäi siss latsõga salasihe Se Kos; salasit‿tet́ti, śaal oĺlis‿suurõr‿`rõivak‿koh `maadaʔ Se
savi/pada savist ahjupott (toiduvalmistamiseks) vanast `pańti piim savi patta, kutsuti krõ̭õ̭nka Se; krõ̭õ̭nka oĺl verrev päält, kutsuti savi pada ja krõ̭õ̭nkanõ pada Se; mustas‿savi paaʔ oĺliʔ, mõ̭ni üteĺ poripaaʔ Se; ahoh savipaoh keedetigir‿`ru̬u̬ga Se; paaba `aŕstõ mu nii ark‿ku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se
siidi- siidist tehtud, siid- a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväp‿Petserihe, `ostvas‿siidi sukakõsõʔ Se Kos; olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae nov‿vanar‿`rõipõgi `pandvas‿siidikapuda `jalga Se Kos
sulama sullaʔ sulass `suĺli sulama nu̬u̬r‿raud `reĺdsäʔ oĺlis‿sulanuʔ [tulekahjus] ni arv‿`vaonu`aɫɫa sinnäʔ Se Kos
säĺg sälä `säĺgä ~ śaĺg śaĺa `śaĺga 1. kehaosa: selg üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se; paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänit́ Se; [rist] haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ, tõmmaśs paṕi t́sia säläst `maalõ Se Kos; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; lammass võt́t umav‿viɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr 2. selga meenutav eseme tagumine või pealmine pool räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle Se Ts; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos 3. (sisekohakäänetes) ülalt peale, otsa; turjal(e) jne mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se
sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlik‿kaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak‿`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntser‿rasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat‿`tihka aik‿kodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õis‿süvväki midä `andaʔ Se Kos
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt‿`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱel‿lat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivat‿tettöʔ Se V; koɫmõr‿ratta pesät‿teḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsek‿kõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m‿`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) lööväs‿siĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav‿`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬t‿ti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nok‿ka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh‿`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) not‿tuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eit‿tetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aik‿kutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; är‿ti latsõt‿tu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eim‿mõistat‿`tańdsi eik‿karadaʔ Se Kos; mi̬i̬t‿tei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingas‿sa `eihtät [hooneid], mingas‿sat‿`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬n‿nigu naardas‿saa, `naĺja teku uin‿nigu tõrõldas‿saa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommas‿seräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kült‿teku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldat‿tet́ti jalat‿`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
ti̬i̬ʔ ~ tiʔ ti̬i̬ʔ ~ tiʔ teid teie, te `ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ti̬i̬ olõ õiv‿vana tü̬ü̬d nännüʔ, olõ õiv‿vanna eɫɫo elänüʔ, ti̬i̬ olt `sääntser‿risuʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
tü̬ü̬ tü̬ü̬ tü̬ü̬d töö noʔ oldass tü̬ü̬h, tetäss kõrd `aigu Se; mi̬i̬l‿lät́si hummugult `tü̬ü̬hhü ärʔ Se Kos; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; päternäʔ, viisoʔ oĺlit‿tü̬ü̬ man Se; inemise magahhasõ tooniajoni ku vaia tööle minnäʔ Se Kov; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ, siss mindäss vi̬i̬l `tü̬ü̬le Se; kõ̭iḱ inemiset‿tü̬ü̬h, kas nu̬u̬r‿rahaɫda ommaʔ Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr; ḱau uit‿`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t‿`tunnõ pite, tulõ õik‿kodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
`vaenõ/lat́s (mõlemad osised käänduvad) vaeslaps tõi siss [vanapagan] vanigõ ja `vaenõlat́s pańd vanigõ `päähhä Se Kos; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos; siss [nad] käsikit‿tu̬u̬ `vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos
`valgõ `valgõ `valgõt 1. (värvilt, värvuselt) valge; valkjas [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕor‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsek‿kiriväʔ Se; niidi kapudaʔ oĺliv‿`valgõʔ Se; ärmägu oĺliv‿`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos 2. puhas kumardõdi sõ̭nnogaʔ, kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos 3. valgustatud 4. (päeva) valgus reheʔ peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se 5. valgevoolus
vatt vatu vattu vaht [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕo r‿ruunaʔ, vatust `vaɫgõ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos
`vinnümä `vinnüdäʔ `vinnüss `vinnü ~ vinümä vinnüʔ ~ vinüdäʔ vinüss vinü 1. venima, pikenema naistõ `saapa oĺlir‿resenkidõgaʔ, nu̬u̬ resenka `vinnüʔ, olõ õs `nü̬ü̬re Se Kos; võhlul vinü üiv‿ vili ja kadõl kasu uik‿kari Se 2. kleepjat ollust eritama (halvaksläinud piimast) vanast olõ õs maśsiniid ja siss nakaśs `vinnümä kah tu̬u̬ [piima] ku̬u̬ŕ Se
`võidma `võidaʔ võid võid́ ~ `võidsõ võia võidma, määrima saṕp lastass pudõlahe, ku midä arp‿palotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ rasvaga om hüä `võidaʔ ku käeʔ lahenuʔ vai mia Se Pod; mul ommar‿ratta arv‿võiõduʔ Se Kos; timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägak‿kińniʔ Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; [ma] võia arp‿puu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp‿`puhkasõʔ Se Kos
võõrass/imä võõrasema sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u̬ meid kasvat́ Se Pop; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar‿`rõiva ajanus‿`säĺgä Se Kos
`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr‿`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne
äio/kaḿmits kõndimisvõimetusest äiokaḿmidsaʔ kutsutivaʔ, lat́s `saista õs `jaɫgu pääle, [nad] `veiet‿tahar‿riśt teie mano, ti̬i̬ pääle, latsõ pańnim‿ `maahha ja siss sääl võt́iva langa, et mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõk‿ kińniʔ, loiva jumalasõnakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa aɫɫak‿kõrragaʔ Se Va
Täienda sõnaraamatut
Saada ära
Tühista